Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

ELi kodanikele valmistab muret isikuandmete ja veebimaksete turvalisus

Commission Européenne - IP/12/751   09/07/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 9. juuli 2012

ELi kodanikele valmistab muret isikuandmete ja veebimaksete turvalisus

Hiljutise Eurobaromeetri uuringu kohaselt valmistab küberjulgeoleku olukord internetikasutajatele suurt muret. 89% küsitlusele vastanutest väldib interneti teel isikuandmete edastamist ja 74% on seisukohal, et viimase aasta jooksul on suurenenud oht langeda küberkuriteo ohvriks.

12% ELi internetikasutajatest on juba saanud interneti teel petta ja 8% on langenud identiteedivarguse ohvriks. Seejuures ei ole 53% internetikasutajatest viimase aasta jooksul muutnud oma salasõnu.

ELi siseasjade volinik Cecilia Malmström märkis, et nüüd, kui inimesed kasutavad üha täielikumalt ära interneti ja „digitaalse majanduse” pakutavaid võimalusi, ei ole mingi üllatus, et isikuandmete ja internetimaksete turvalisus on neile väga tähtis. Voliniku arvates on ootamatu aga see, et ainult pooled Euroopa elanikest kasutavad tõhusaid abinõusid enda kaitsmiseks küberkuritegude eest.

Uuring hõlmas kokku umbes 27 000 inimest kõigis ELi liikmesriikides. Selle tulemuste kohaselt on küberkuritegevuse ohtude tundmine ja internetis tegutsemise julgus omavahel tugevasti seotud. Enamik neist, kes ei pelga internetis sisseostude tegemist ega pangateenuste kasutamist, arvasid ühtlasi, et nad on küberkuritegevusest hästi informeeritud.

Volinik Malmströmi sõnade kohaselt ei tohi küberkurjategijatel lasta häirida interneti kasutamist. Ta ütles: „Mida täielikumalt me tunneme ähvardavaid ohtusid ja mida paremini me oskame end kaitsta, seda paremini saame ära kasutada digitaalse maailma pakutavaid võimalusi.”

Uuringust selgus ka, et:

  • 53% internetikasutajatest väidab end ostvat kaupu ja teenuseid interneti vahendusel, 52% kasutab suhtlusportaale, 48% kasutab internetipangandust ning 20% müüb interneti teel kaupu või teenuseid;

  • 29% kasutajatest kahtleb oma oskustes kasutada internetipangandust ja ‑kaubandust;

  • 59% arvab, et ei tunne hästi küberkuritegevuse ohtusid;

  • 40% kardab isikuandmete varastamist ja kuritarvitamist ning 38% kahtleb internetimaksete turvalisuses.

Käesoleva aasta märtsis tegi komisjon ettepaneku luua 2013. aastal küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (EC3), et kaitsta Euroopa elanikke ja ettevõtteid järjest suurenevate küberohtude vastu. Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse (vt IP/12/317 ja MEMO/12/221) ülesanne on võidelda organiseeritud kuritegelike rühmituste ebaseadusliku tegevuse, eriti e-panganduse ja muude veebipõhiste rahandustoimingute vastaste rünnakutega. Keskus otsib võimalusi paremini kaitsta suhtlusvõrkude kasutajate kontosid e‑kuritegevuse eest ning kavatseb pakkuda teavet ja analüüse riikide õiguskaitseorganitele. Seega on tema ülesanne osaleda võitluses identiteedivargustega internetis, laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamisega ning küberrünnakutega Euroopa elutähtsa infrastruktuuri ja infosüsteemide vastu.

EC3 peab tööd alustama tuleva aasta jaanuaris. Keskus luuakse Europoli peakorteris Haagis, kus muu hulgas ehitatakse küberkuritegevuse vastase võitluse laborit. Keskusele on ette nähtud ligikaudu 30 ametikohta ja asjatundjate leidmiseks tehakse koostööd liikmesriikidega. Viimastel kuudel on Europol märgatavalt suurendanud oma praktilist toetust küberkuritegude uurimisele liikmesriikides. Keskuse arendamise käigus luuakse kontakte liikmesriikide küberkuritegevuse vastase võituse üksuste ning erasektoris tegutsevate küberjulgeoleku ja viirusetõrje valdkonna ettevõtjatega.

2010. aasta septembris esitas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv, mille eesmärk on hoogustada võitlust uut liiki küberkuritegevusega, näiteks ulatuslike küberrünnakutega. Selles nähakse ette sellised meetmed nagu kahjurtarkvara valmistamise ja müügi muutmine kuriteoks ning Euroopa politseikoostöö parandamine. Ettepanekuga tugevdatakse Euroopa võimet reageerida häiretele kübervõrkudes, sätestatakse uued raskendavad asjaolud ja suurendatakse kriminaalkaristusi. See võimaldaks tõhusamalt võidelda infosüsteemide vastu suunatud suurte rünnete ja nende tekkimise ohuga.

Lisaks nendele meetmetele on ELil viimane aeg töötada välja üldine nägemus küberruumi kui terviku turvalisuse parandamisest. Seda silmas pidades töötavad komisjon ja Euroopa välisteenistus (EEAS) välja küberjulgeoleku Euroopa strateegiat. Küberjulgeoleku tervikliku käsitusviisi raames kaasatakse mitte ainult riigiasutusi, vaid ka eraettevõtjaid, kellele kuulub või kes käitavad suuremat osa küberinfrastruktuurist. Strateegias käsitletakse mitmeid poliitikavaldkondi, millele küberohud võivad põhjustada eriti suurt kahju. Strateegias nähakse muu hulgas ette meetmed infrastruktuuri kaitsmiseks ja võitluseks küberkuritegevusega. Lisaks käsitletakse selles väliseid aspekte, nagu küberruumi roll demokraatlike liikumiste seisukohalt ja kolmandate riikide suutlikkuse suurendamine.

Kasulikud lingid

Küberkuritegevust käsitleva Eurobaromeetri uuringu tulemuste kokkuvõte ja tulemused ELi liikmesriikide kaupa:

 http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb_special_399_380_en.htm#390

http://ec.europa.eu/public_opinion/index_en.htm

Volinik Cecilia Malmströmi veebisait

Volinik Cecilia Malmström Twitteris

Siseasjade peadirektoraadi veebisait

Siseasjade peadirektoraat Twitteris

Kontaktisikud:

Michele Cercone (+32 2 298 09 63)

Tove Ernst (+32 2 298 67 64)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site