Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

ELi Arktikat käsitlev poliitika: teadmised, vastutus ja osalus

Commission Européenne - IP/12/739   03/07/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

pressiteade

Brüssel, 3 juuli 2012

ELi Arktikat käsitlev poliitika: teadmised, vastutus ja osalus

Euroopa Komisjon ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitlesid täna teatist, milles on kavandatud ELi edasine tegevus Arktikas. Arktika piirkond on Maa keskkonna seisukohast ülimalt oluline tegur. Kliimamuutused on Arktikas iga aastaga üha nähtavamad ning need mõjutavad märkimisväärselt kohalikku ökosüsteemi ja elanike elatusvahendeid. Teisalt jälle avavad merejää kiire taandumine ja tehnika edusammud piirkonnas uusi majanduslikke võimalusi, nagu meresõit, kaevandustööstus, energia tootmine ja kalapüük. Need tegevusalad on küll üleilmsele majandusele tulutoovad, kuid neisse tuleb suhtuda ettevaatusega ja säästvalt: kui rangetest keskkonnanõuetest kinni ei peeta, saab niigi tundlik Arktika veelgi rohkem kahjustada.

Täna vastuvõetud teatises esitatud strateegia saab kokku võtta kolme sõnaga: „teadmised, vastutus ja osalus”. Teatis sisaldab konkreetseid meetmeid, mis aitavad kaasa piirkonna uurimisele ja säästvale arengule ning edendavad keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, mida kasutada säästvaks meresõiduks ja kaevandamiseks. Samuti tõstetakse teatises esile meetmed, mida EL on alates 2008. aastast Arktikas võtnud. Näiteks on EL viimase kümnendi jooksul rahastanud Arktika uuringuid 20 miljoni euroga aastas ning investeerinud alates 2007. aastast piirkonna säästvaks arenguks üle 1,14 miljardi euro.

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni sõnul soovitakse täna esitletud meetmetega näidata kogu maailmale, et EL võtab oma kohustusi Arktika piirkonna vastu äärmiselt tõsiselt. „Arktika areng sunnib meid kliimamuutuse vastu võitlemist aktiveerima, sest sellel on Euroopa Liidu seisukohast üha kasvav strateegiline, majanduslik ja keskkonnaalane tähtsus. EL soovib aidata kaasa Arktika riikide koostööle ja võtta arvesse Arktika piirkonnas elavate põlisrahvaste ja kohalike kogukondade vajadusi,” ütles Ashton.

Merenduse ja kalanduse volinik Maria Damanaki lisas: „Arktikas toimuvad kiired ja olulised muutused, mis võimaldavad seal arendada uut majandustegevust. Arktika keskkonnaprobleemid, aga ka uued võimalused nõuavad üleilmset tähelepanu. EL saab olulisel määral kaasa aida muu hulgas järgmistes valdkondades: teadustegevus, rahastamine, üleilmse soojenemise vastu võitlemine ja keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate arendamine. Just see ongi ELi integreeritud merenduspoliitika eesmärk: töötada välja ühiseid lahendusi merede säästvaks majandamiseks.”

Nii kõrge esindaja Ashton kui ka volinik Damanaki on sellel kevadel Arktika piirkonda külastanud: Ashton on käinud Soomes, Rootsis ja Norras, kaasa arvatud Teravmägedel, Damanaki aga Gröönimaal.

Teatis sisaldab meetmeid, millega toetada Arktika tõhusat valitsemist. Nende hulka kuuluvad:

  • toetada Arktika uuringuid teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” raames, mida komisjon kavatseb rahastada 80 miljardi euroga (vt IP/11/1475);

  • aidata kaasa Arktika piirkonna otsingu- ja päästevõime edendamisele, võttes kasutusele uue põlvkonna vaatlussatelliidid (vt IP/11/1477);

  • tõhustada kliimamuutuse vastu võitlemist;

  • kasutada ELi rahastamisvõimalusi, et maksimeerida Arktika säästvat arengut kohalike kogukondade ja põlisrahvaste hüvanguks;

  • arendada edasi keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, mida kasutada Arktika kaevandustööstuses;

  • edendada Arktika küsimustes kahepoolset dialoogi Kanada, Islandi, Norra, Venemaa Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikidega ning taotleda Arktika Nõukogus alalise liikme staatust;

  • pidada põlisrahvaste organisatsioonide esindajatega korrapärast dialoogi ELi tegevuspoliitika ja programmide üle.

Kokku sisaldab teatis 28 meedet.

Teatise olulisemad punktid:

  • Kliimamuutus: EL püsib oma Kyoto eesmärgi täitmisel graafikus. Ta on sätestanud oma kasvuhoonegaaside heite 20% vähendamise kohustuse õigusaktides ja on võtnud pikaajaliseks eesmärgiks vähendada 2050. aastaks oma heiteid 80–95%.

  • Säästev areng: rahastamisperioodil 2007–2013 toetab EL oma Arktikasse kuuluva piirkonna ja naaberalade majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapotentsiaali arendamist üle 1,14 miljardi euroga.

  • Teadustegevus: EL on viimase kümne aasta jooksul andnud Arktika uurimisse suurima panuse: ligikaudu 200 miljonit eurot ELi vahendeid Arktika rahvusvahelise teadustegevuse arendamiseks.

Nüüd kutsutakse Euroopa Parlamenti ja ELi liikmesriike üles esitama kavandatavate meetmete kohta oma seisukohad. Teatisega algatatakse ka dialoog ja arutelu Arktikasse kuuluvate riikidega, sealsete põlisrahvastega ning muude huvitatud isikutega, et arendada ELi Arktikat käsitlevat poliitikat edasi.

Taustteave

Ajavahemik 2005–2010 on olnud Arktikas siiani kõige soojem periood. Prognoosi kohaselt muutuvad lähima 30–40 aasta jooksul Arktika suved jäävabaks. Kiired muutused võivad luua juurdepääsu ulatuslikele loodusvaradele, nagu nafta ja gaas, ning avada Euroopa ja Aasia kaubavahetuseks mereteid, mis võimaldavad säästa aega ja raha. Arktika Nõukogu on piirkonna peamine rahvusvaheline koostööfoorum, mille ülesanne on tagada Arktikas säästev areng ja keskkonnakaitse. Arktika Nõukokku kuuluvad nn Arktika riigid ehk Kanada, Taani (kes esindab nii Gröönimaad kui ka Fääri saari), Soome, Island, Norra, Venemaa Föderatsioon, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid. Põlisrahvaste organisatsioonid osalevad nõukogus alaliste liikmetena. 2008. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon ELi nimel avalduse vaatleja staatuse saamiseks, mida kinnitati 2011. aasta lõpus. Selle kohta tehakse otsus eeldatavasti Arktika Nõukogu ministrite kohtumisel, mis toimub 2013. aasta mais Kirunas.

Lisateave:

MEMO/12/517: EU’s Arctic Policy: Questions and Answers

http://eeas.europa.eu/arctic_region/index_en.htm

http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/sea_basins/arctic_ocean/index_en.htm

Kontaktisikud:

Michael Mann (+32 2 299 97 80)

Maja Kocijancic (+32 2 298 65 70)

Eamonn Prendergast (+32 2 299 88 51)

Oliver Drewes (+32 2 299 24 21)

Lone Mikkelsen (+32 2 296 05 67)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site