Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 2. juuli 2012

Noorte töötus: uuringud näitavad, et praktika on kasulik, ent esineb ka vajakajäämisi

Ehmatavalt suur noorte tööpuuduse määr Euroopas nõuab liikmesriikide viivitamatut tegutsemist. Üks prioriteete on tagada, et noorte koolist tööleminek toimuks sujuvalt. Euroopa Komisjoni nimel kõigis ELi liikmesriikides läbi viidud kaks praktikat käsitlevat uuringut on näidanud, et praktika korraldus peaks vastama paremini tööturu nõudmistele, olema paremini kohandatud ettevõtjate vajaduste järgi ning pakkuma noortele rohkem tagatisi kvaliteedi ja edasiste tööväljavaadete seisukohast.

ELi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor ütles: „Euroopa Ülemkogu rõhutas praktika tähtsust noorte inimeste jaoks, eelkõige noortele pakutavate tagatiste ja uute liikuvuskavade kontekstis. Läbiviidud uuringutes vaadeldi liikuvuskavu lähemalt ja see aitab komisjonil ette valmistada edaspidiseid algatusi koolist tööle mineku sujuvamaks muutmiseks. Õpipoisi- või praktikandistaatus võib olla noorte jaoks sillaks tööturule sisenemiseks ning aidata nii Euroopal lahendada noorte äärmusliku tööpuuduse probleemi. Ent praktika peab kindlustama, et noorukid saaksid hiljem paremaid võimalusi leida sobiv töö. Me toetame seda lähenemist ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendite sihipärasema kasutuse kaudu.”

Nende uuringute tulemused võetakse aluseks kahe 2012. aasta lõpuks valmiva komisjoni algatuse ettevalmistamisel. Üks neist on nõukogu soovituse eelnõu noorte tagatiste kohta, sellega tahetakse tagada, et pärast koolist lahkumist oleksid noored neli kuud kas tööl, koolis või koolitusel, ning teine praktika kvaliteediraamistiku väljatöötamine.

Kutseharidussüsteemis toimuva praktika uuringust lähtuvalt soovitatakse:

  • töötada välja ühtsed kutsepraktika kvaliteedistandardid;

  • et erialaste ja üldoskuste ning -pädevuste vahel valitseks tasakaal;

  • kaasata tööturu osapooli praktika kavandamisel ja korraldamisel, sest neil on praktika õnnestumisel tähtis roll, ning

  • võtta arvesse üliõpilaste tehtud algatusi kutseharidussüsteemi üldkuvandi parandamisel.

Kõrgharidussüsteemis toimuva praktika uuringust lähtuvalt soovitatakse, et:

  • praktika mõiste oleks ELi tasandil selgelt määratletud;

  • võimaluse korral toimuks praktika kõrgkooli õppekava raames, mitte siis, kui üliõpilased on õpingud lõpetanud;

  • nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi jõupingutused suunataks praktikakohtade arvu suurendamisele, kaasates selleks eelkõige just väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid;

  • praktikante (eelkõige just vähem privilegeeritud taustaga praktikante) tuleks rahaliselt toetada ja

  • tuleks astuda samme, et praktikale saamise menetlused oleksid avatud ja läbipaistvad.

Kõrgharidussüsteemis toimuva praktika uuring on osa praktika kvaliteedi üle toimuvatest avalikest konsultatsioonidest, mille komisjon algatas 2012. aasta aprillis tööhõive paketi raames (vt IP/12/380, MEMO/12/256 ja MEMO/12/252).

Taust

Mõlemas uuringus esitatakse fakte ja näitajaid kõigi liikmesriikide kohta ja mõne riigi kohta on esitatud põhjalikumad juhtumiuuringud. Noorte tööpuuduse kasv ning asjaolu, et tööturul nõutavad oskused ei vasta pakutavale, on sundinud liikmesriike üle kogu ELi pöörama üha rohkem tähelepanu võimalustele, kuidas lihtsustada üleminekut haridussüsteemist tööturule, näiteks kuidas toetada praktika korraldamist. Euroopa ettevõtted pakuvad praeguse seisuga praktikakohti kokku umbes 9,4 miljonile üliõpilasele. 27 liikmesriigis kokku moodustavad kutsepraktikat läbivad õpilased umbes 40,5% kogu keskharidust omandavatest õpilastest.

Kutsepraktikat määratletakse kahetasandilisena, so kutseõpe ja koolitus, mis on seotud ettevõttepõhise koolitusega, st et alternatiivina pakutakse praktilise töökogemuse omandamist töökohal ja teoreetilist haridust koolis või koolituskeskuses. Teooria ja praktika edukal läbimisel omandatakse riiklikult tunnustatud kutseharidusdiplom. Enamikul juhtudel sõlmivad tööandja ja praktikant lepingu. Kogemuste põhjal on näha, et riikides, kus selliseid praktikaskeeme kasutatakse, on noortel paremad võimalused sujuvalt tööturule sisenemiseks. Sellised kahetasandilised haridussüsteemid on olemas paljudes ELi riikides (enam levinud on need Austrias, Saksamaal ja Taanis, kuid neid kasutatakse ka Madalamaades, Prantsusmaal ja Sloveenias).

Kõrghariduse baasil toimuvat praktikat määratletakse lühiajalise töökogemusena, mis sisaldab ka hariduslikke elemente. Sellise praktika eesmärgid on sarnased kutsepraktika omadega: aidata siseneda tööturule ning pakkuda selleks praktilisi kogemusi, teadmisi ja oskusi, mis täiendavad teoreetilist haridust. Praktika võib olla kõrghariduse õppekava osa. Mõnede erialade puhul (nt arstid, juristid, õpetajad) ja ka teistes kõrgkooli õppekavades on praktika kõrghariduse omandamisel kohustuslik element. Kuid noorte hulgas on järjest trendikam käia praktikal pärast kõrgkooli lõpetamist ning sellisel juhul on omavahel seotud üksnes praktikant ja tööandja, mitte aga õppekava või lõpudiplomi saamine.

Lisateave

Lühikokkuvõtte kutseharidussüsteemis toimuva praktika uuringust:

http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7818&langId=en

Lühikokkuvõtte kõrgharidussüsteemis toimuva praktika uuringust:

http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7819&langId=en

Aruanne kutseharidussüsteemis pakutavatest praktikakohtadest:

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=6633&visible=1

Aruanne kõrgharidussüsteemis praktikakorraldusest:

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=6717&visible=1

László Andori veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/andor/

László Andor Twitteris:

http://twitter.com/#!/LaszloAndorEU

Tellige Euroopa Komisjoni tasuta elektrooniline tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse uudiskiri: http://ec.europa.eu/social/e-newsletter

Kontaktisikud:

Jonathan Todd (+32 2 299 41 07)

Nadège Defrère (+32 2 296 45 44)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website