Navigation path

Left navigation

Additional tools

Eurobaromeeter: 98% vastanutest arvab, et lapsed peaksid õppima võõrkeeli, kuid testide kohaselt on keeleoskus väga erinev

European Commission - IP/12/679   21/06/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 21. juuni 2012

Eurobaromeeter: 98% vastanutest arvab, et lapsed peaksid õppima võõrkeeli, kuid testide kohaselt on keeleoskus väga erinev

Ligikaudu üheksa ELi kodanikku kümnest arvab, et võõrkeelte valdamine on väga vajalik, ning 98% leiavad, et see on lastele tulevikus kasulik. Sellistele järeldustele jõuti uues Eurobaromeetri arvamusküsitluses, milles uuriti ELi kodanike hoiakuid mitmekeelsuse ja võõrkeelte õppimise suhtes.

Euroopa Komisjoni korraldatud esimese Euroopa keeleoskuse uuringu kohaselt on soovide ja tegelikkuse vahel siiski suur lõhe – testiti 14 Euroopa riigi noorukeid ja selgus, et ainult 42% valdab tegelikult oma esimest võõrkeelt ja ainult 25% oma teist võõrkeelt. Väga suur osa õpilastest – 14% esimese võõrkeele õppijatest ja 20% teise võõrkeele õppijatest – ei saavuta isegi algtaset.

Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou märkis: „Eurobaromeetri uuring näitab, et mitmekeelsus ja keeleõpe on inimeste jaoks väga olulised ning peaksime selle üle rõõmu tundma. Keelte õpetamise ja õppimise kvaliteedi parandamiseks peame siiski veel rohkem pingutama. Võõrkeelte valdamine avardab silmaringi, avab uksi ja suurendab võimalusi leida tööd. Ettevõtjate jaoks on see oluline, et paremini kasutada ühtse turu potentsiaali.”

Riigipead ja valitsusjuhid esitasid 2002. aastal Barcelonas deklaratsiooni, milles kutsuti üles õpetama lastele juba väga varajases eas vähemalt kahte võõrkeelt. Nüüd, kümme aastat hiljem, on eurooplased väga hästi teadlikud sellest, kui kasulik on mitmekeelsus. Ligikaudu kolm neljandikku (72%) eurooplastest on selle eesmärgiga nõus ja 77% on seisukohal, et see peaks olema poliitiline prioriteet. Rohkem kui pooled eurooplased (53%) kasutavad võõrkeeli töökohal ja 45% arvavad, et said oma elukohariigis tänu võõrkeelte oskusele parema töökoha.

Nende eurooplaste arv, kes ütlevad, et nad suudavad suhelda võõrkeeles, on siiski veidi langenud (56%-lt 54%-le). Selle osaline põhjus on asjaolu, et Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ei ole koolis vene ja saksa keele õppimine enam kohustuslik.

Nende õpilaste osakaal, kes valdavad hästi oma esimest võõrkeelt, varieerub 82%-lt Maltal ja Rootsis (kus esimene võõrkeel on inglise keel) kuni kõigest 14%-ni Prantsusmaal (inglise keele õppijad) ja 9%-ni Inglismaal (prantsuse keele õppijad). Üks kõige silmatorkavam muutus alates 2005. aastast on see, et Internet on andnud inimestele tõuke parandada oma passiivset võõrkeeleoskust, s.o lugemis- ja kuulamisoskust. Internetis näiteks sotsiaalmeedia kaudu regulaarselt võõrkeeli kasutavate inimeste arv on kasvanud 10 protsendipunkti võrra (26%-lt 36%-le).

Järgmised sammud

Euroopa Komisjon tahab keeleõpet uue programmi „Erasmus kõigile” abil rohkem toetada (IP/11/1398). Keeleõpe on programmi üks kuuest erieesmärgist ja komisjonil on kavas suurendada vahendeid selliste keelekursuste rahaliseks toetamiseks, mis on mõeldud inimestele, kes soovivad välismaal õppida, koolitustel osaleda või vabatahtlikku tööd teha. Komisjon teeb 2012. aasta lõpuks ettepaneku uue keeleoskuse sihttaseme kohta, millega mõõta liikmesriikide saavutatud edu keelte õpetamise ja õppimise kvaliteedi parandamisel.

Eurobaromeetri uuringu „Eurooplased ja keeled“ ning Euroopa keeleoskuse uuringu tulemusi arutatakse 26. septembril rahvusvahelisel konverentsil Limassolis Küprosel, mis toimub samal ajal järgmise Euroopa keelepäevaga.

Taust

2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu istungil kutsuti üles võtma konkreetseid meetmeid, et parandada põhioskuste valdamist. Eelkõige soovitati hakata väga varasest east alates õpetama kahte võõrkeelt ning võtta kasutusele keeleoskuse näitaja.

Eurobaromeetri uuring (386) „Eurooplased ja keeled” korraldati 2012. aasta kevadel. Kokku küsitleti näost näkku ligikaudu 27 000 inimest nende emakeeles. Küsitlus toimus kõigis 27 liikmesriigis ja osalejad kuulusid eri sotsiaalsetesse ja vanuserühmadesse.

Emakeelena räägitakse kõige enam on saksa keelt (16%), itaalia ja inglise keelt (13% kumbagi), prantsuse keelt (12%) ning seejärel hispaania ja poola keelt (8% kumbagi).

Nende vastajate osakaal, kes ütlesid, et suudavad suhelda vähemalt ühes võõrkeeles, on võrreldes Eurobaromeetri 2005. aasta uuringuga kasvanud kõige rohkem Austrias (+16 protsendipunkti ehk 78%-le), Soomes (+6 protsendipunkti ehk 75%-le) ja Iirimaal (+6 protsendipunkti ehk 40%-le).

Samas on vähemalt üht võõrkeelt valdavate inimeste osakaal vähenenud oluliselt Slovakkias (–17 protsendipunkti ehk 80%-le), Tšehhi Vabariigis (–12 protsendipunkti ehk 49%-le), Bulgaarias (–11 protsendipunkti ehk 48%-le), Poolas (–7 protsendipunkti ehk 50%-le) ja Ungaris (–7 protsendipunkti 35%-le). Nendes riikides on alates 2005. aastast võõrkeelte, näiteks vene ja saksa keele oskajate arv kahanenud.

Viis enimräägitavat võõrkeelt on endiselt inglise (38%), prantsuse (12%), saksa (11%), hispaania (7%) ja vene keel (5%).

Inglise keel on enimräägitav võõrkeel nendes 19 liikmesriigis 25st, kus see ei ole riigikeel (teisisõnu välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa).

Esimest korda uuriti inimeste hoiakuid tõlkimise rolli suhtes sellistes valdkondades nagu tervis, ohutus, haridus, tööotsimine, teabevahetus ja vaba aeg (nt filmid ja lugemine). Komisjon on varem korraldanud keeli käsitleva Eurobaromeetri uuringu 2001. ja 2005. aastal.

2011. aasta kevadel tehtud Euroopa keeleoskuse uuringu tulemused avaldatakse täna pärast üksikasjalikku analüüsi. Selle uuringu käigus testiti ligikaudu 54 000 õpilast 14 riigist ja 16 haridussüsteemist (Belgia kolm keelekogukonda, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Inglismaa, Kreeka, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi ja Sloveenia). Tulemusteks on võrreldavad andmed 14–15 aastaste õpilaste võõrkeelte oskuse kohta. Igas riigis hinnati lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisoskust viiest ELis enimõpetatavast võõrkeelest kahes: inglise, prantsuse, saksa, itaalia või hispaania keeles. Peale selle täitsid õpilased ning ligikaudu 5000 keeleõpetajat ja 2250 koolidirektorit küsimustiku, millele antud vastuste põhjal võib järeldada, et keelte õppimise oskus on tihedalt seotud õpilase motivatsiooniga, mis on omakorda seotud perekondliku, haridusliku ja üldisema ühiskondliku olukorraga.

Lisateave:

Eurobaromeetri eriuuring 386 „Eurooplased ja keeled”

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb_special_en.htm

Eurobaromeetri kommenteeritud kokkuvõte

Riikide teabelehed

European Survey on Language Competences project

European Survey on Language Competences: Final report

European Survey on Language Competences: Executive summary

Euroopa Komisjon: haridus ja koolitus

Androulla Vassiliou veebisait

Androulla Vassiliou Twitteris @VassiliouEU

Kontaktisikud :

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website