Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Digitaalarengu tegevuskava: iga-aastane tulemustabel kinnitab, et kogu Euroopa vajab struktuurset majandusreformi ja et IKT-töökohti on külluses; tõusvad trendid on mobiilsideteenused ja -tehnoloogia

Commission Européenne - IP/12/614   18/06/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 18. juuni 2012

Digitaalarengu tegevuskava: iga-aastane tulemustabel kinnitab, et kogu Euroopa vajab struktuurset majandusreformi ja et IKT-töökohti on külluses; tõusvad trendid on mobiilsideteenused ja -tehnoloogia

Euroopa kodanikud, ettevõtjad ja novaatorid loovad piisavalt digitaalset nõudlust, et Euroopa saaks asuda jätkusuutliku majanduskasvu teele, kuid neid võimalusi õõnestab suutmatus pakkuda piisavalt kiireid netiühendusi ja digitaalset sisu, sellekohaseid teadusuuringuid ja oskusi. Suurenev andmekasutus ja nihkumine mobiilsidetehnoloogia (nt nutitelefonid) ja mobiilsete teenuste (nt 3G-Internet, muusika voogedastus ja veebipost) poole on kõige märkimisväärsemad trendid info- ja kommunikatsioonitehnika (IKT) sektoris, milles praegu on 8 miljonit töökohta ning mis annab 6% ELi SKPst.

Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes sõnas: „Eurooplased lausa janunevad digitaaltehnoloogia ja täiendavate digitaalsete teenuste järele, kuid valitsused ja ettevõtjad ei pea nendega sammu. Kinnihoidmine 20. sajandi poliitikaarusaamadest ja ärimudelitest kahjustab Euroopa majandust. See on kohutav häbi! Liiga vähese investeerimisega me tulistame endale jalga! Meie konkurendid mujal maailmas teevad meid maatasa, kui me jätkame seda iseenesega rahulolemise joont."

Euroopa Komisjoni digitaalarengu tegevuskava tulemustabeli põhipunktid on järgmised:

Positiivsed muutused:

  • Lairibaside on nüüd olemas peaaegu kõikjal Euroopas. 95%-l eurooplastest on juurdepääs lairibaside püsiühendusele.

  • Tarbijad ja ettevõtted on kiiresti üle minemas mobiilsidele. Mobiilse Interneti kasutuselevõtt suurenes 62% ja jõudis 217 miljoni mobiilse lairibaside lepinguni.

  • Esmakordselt said 2011. aastal netiühenduse 15 miljonit eurooplast ja 68% eurooplastest käivad nüüd regulaarselt netis ning üle 170 miljoni kasutavad sotsiaalvõrgustikke. Esmakordselt sai enamik majanduslikult kehvemal järjel olevaid eurooplasi endale netiühenduse, kuid iga neljas eurooplane ei ole siiski veel kunagi kasutanud Internetti.

  • Kreeka, Portugal ja Iirimaa on võtnud avalike teenuste kvaliteedi säilitamiseks kasutusele e-valitsuse. Kõige paremini on e-valitsuse teenuste pakkumine ja kasutamine arenenud (peale Tšehhi Vabariigi) rahakitsikust tundvates riikides, mis rõhutab, kui oluline on e-valitsus eduka struktuurireformi läbiviimiseks.

Mureküsimused

Pooltel Euroopa töötajatel ei ole piisavalt IKT-oskusi, et muuta või leida uut tööd. Samas kui 43% ELi elanike IKT-oskused on keskmised või üle keskmise ja nad võivad kasutada Internetti näiteks helistamiseks või oma veebisaidi loomiseks, ei ole ligikaudu pooled töötajatest kindlad, et nende arvuti- ja Interneti-oskused on meie tööjõuturu jaoks piisavad. Peaaegu 25%-l ei ole üldse IKT-oskusi. Nende probleemide tõttu on raske leida inimesi IKT-kohtadele ja aastaks 2015 on 700 000 sellist kohta täitmata.

Ikka veel käiakse peamiselt oma riigi netipoodides. ELis kasutab 58% netikasutajatest võimalust teha online-oste, kuid vaid üks kümnest on midagi ostnud muus liikmesriigis asuvalt veebisaidilt. Keelebarjäärid ja bürokraatia (näiteks raskused kättetoimetamise või autorikaitsega) on suurimad probleemid.

VKEde e-kaubanduse areng on peatunud. Enamik VKEdest ei osta ega müü midagi online ning see piirab nende eksporti ja teenimisvõimalusi.

Teadusinvesteeringutega jääme oma konkurentidest üha rohkem maha. Riiklikke teadusrahasid on küll kaitstud kasinusmeetmete eest, kuid kulutused on tublisti allpool iga-aastast 6%-list kasvu, mis on vajalik riikliku rahastuse kahekordistamiseks aastaks 2020. Teadusesse kommertsalusel investeerimine kahaneb. ELi IKT-sektori kulutused teadus- ja arendustegevusse ei moodusta pooltki USA IKT-sektori vastavatest kulutustest.

Telekomi-ettevõtjad koorivad tarbijaid endiselt mobiilside rändlustasudega. 2011.-12. aastaga lisandus rohkem ettevõtjaid, kes tarbija koorimise asemel pakuvad rändlustasude hinnapakette, mis peegeldavad riigisiseseid tariife. Kuid tarbija maksab ikka veel keskmiselt kolm ja pool korda rohkem rändluskõne kui riigisisese kõne eest.

Digitaalse tegevuskava 101 meetmest (IP/10/581MEMO/10/199 ja MEMO/10/200) on 34 täidetud. 52 meetme rakendamisega ollakse graafikus ja 15ga ollakse kas maha jäänud või on oht maha jääda. Digitaalse tegevuskava tulemustabeliga on analüüsitud ka ELi telekomituru seisundit ja Euroopa digitaalset konkurentsivõimet (vt MEMO/12/446).

Taust

Euroopa Komisjoni ülesanne on luua regulatiivne ja ärikliima, mis soodustaks konkurentsi ja investeerimist Euroopa digitaaltehnoloogia turgudesse.

Digitaalarengu tegevuskava 2012. aasta tulemustabeliga hinnatakse ELi ja liikmesriikide edasijõudmist sellise kliima kujundamisel; selle mõõtmiseks võrreldakse ELi-tasandi 78 meetme ja liikmesriigi tasandi 23 meetme rakendamist.

2011.-12. aastal esitati mitu olulist seadusandlikku ettepanekut digitaalarengu valdkonnas, sealhulgas:

  • uus rändlustasude määrus, millega hinnalagede kasutamine laiendati andmetele ja lisati uut konkurentsi;

  • ELi ministrid saavutasid eelkokkuleppe (vt IP/12/583) Euroopa ühendamise rahastamisvahendi loomiseks, millega toetatakse enam kui 7 miljardi euroga erainvesteeringuid järgmise põlvkonna lairibasidesse ja selliste tähtsate netiteenuste arendamisse nagu e-hanked. e-tervis ja -hooldus, e-õiguskeskkond ja Europeana;

  • ELi järgmises teadus- ja arendustegevuse rahastamiskavas Horisont 2020 on komisjon teinud ettepaneku eraldada investeeringuteks 80 miljardit eurot, kusjuures tähtsaim arendatav sektor on IKT;

  • määrus e-allkirja ja muude usaldusteenuste ühtlustamise kohta, mis on ülioluline kokkuhoiu saavutamiseks, mida võimaldavad e-hanked ja ELi liikmesriikide vaheline elektrooniline identimine;

  • e-kaubanduse tegevuskava, millega hõlbustatakse piiriülest online-juurdepääsu toodetele ja sisule ning lahendatakse lõpuks maksmise, kättetoimetamise ja tarbijakaitse ning -teavitamisega seotud probleemid (vt IP/12/10).

Lisaks on president Barroso palunud liikmesriikidel määrata digioskuste arendaja, kes võtaks avaliku isikuna endale IT-järeleaitaja ja Interneti väärtuste propageerija osa, ning Neelie Kroes on pöördunud ettevõtjate, koolitajate ja muude elualade esindajate poole üleskutsega moodustada suur IKT-töökohtade koalitsioon, millega pakutaks ka paremaid IT-koolituse võimalusi (SPEECH/12/282).

Peatselt (2012. aastal) esitatakse ELi strateegia pilvandmetöötluse ja netiturvalisuse alal.

Lisateave

Digitaalarengu tegevuskava tulemustabel

Tulemustabel iga riigi kohta: ülevaade lairibasidest, netikasutusest, e-valitsusest, telekomide reguleerimisest ja teadustrendidest ELi igas liikmesriigis

Digitaalarengu tegevuskava veebisait

Neelie Kroesi veebisait

Neelie Kroes Twitteris

Kontaktisikud:

Ryan Heath (+32 2 296 17 16), Twitter: @ECspokesRyan

Linda Cain (+32 2 299 90 19)

Annex


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site