
Euroopa komisjon
Pressiteade
Brüssel, 8. juuni 2012
Püügivõimalused 2013. aastaks: mõne kalavaru olukord on paranenud
Täna vastu võetud konsultatsioonidokumendis esitab Euroopa Komisjon oma kavatsused kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiseks 2013. aastaks. Selle iga-aastase dokumendi kaudu küsib komisjon liikmesriikide ja huvirühmade arvamusi lubatud kogupüügi, kvootide ja püügikoormuse (merel viibitavad päevad) kehtestamiseks järgmiseks aastaks. Dokumendist nähtub, et komisjoni jõupingutused ülepüügile lõpu tegemiseks hakkavad vilja kandma. Praegu on Euroopa meredes juba 20 kalavaru, mille kohta on teada, et need ei ole ülepüütud, võrreldes sellega, et 2009. aastal oli ainult viis sellist kalavaru. Lubatud kogupüügi vähendamine möödunud aastate jooksul võimaldas mõne kalavaru lubatud kogupüüki 2012. aastal isegi suurendada. Selle tulemusena võiks kalandus saada vähemalt 135 miljonit eurot täiendavat tulu.
Eespool toodud arvud näitavad, et teadusliku nõuande järgimine lubatud kogupüügi kehtestamisel aitab kalavarudel taastuda. Selle tulemusena saavad kalurid suuremaid saake, nende sissetulek suureneb ja kalanduse mõju keskkonnale väheneb. Need arvud näitavad ka seda, et ühist kalanduspoliitikat on vaja selleks, et hästi toimivaks osutunud meetodeid kohaldada ulatuslikumalt pikema aja jooksul ja kaasata need ELi poliitika kujundamisse. Ülepüügile ei saa lõppu teha üksnes lubatud kogupüügi kehtestamisega aasta aasta järel. Selleks on vaja kalavarusid pikaajaliselt majandada, kohaldada täielikult teadusel põhinevat lähenemisviisi ning teha lõpp sellisele hävitavale teguviisile nagu kalade vette tagasi heitmine, öeldakse komisjoni ettepanekus ühise kalanduspoliitika reformi kohta.
Euroopa Komisjoni merenduse ja kalanduse volinik Maria Damanaki ütles: „Nüüd näeme juba olukorra mõningat paranemist, mis annab lootust, et suudame ülepüügile lõpu teha, kuid peame veelgi pingutama ja võtma vastu ühise kalanduspoliitika reformi, kui tahame tagada, et paranemine kestab pikka aega.”
Komisjon arvab, et järgmiseks aastaks tuleks pikaajaliste majandamiskavadega hõlmatud kalavarude lubatud kogupüük ja püügikoormuse tase kindlaks määrata vastavalt kehtivatele kavadele (juriidiline nõue). Muude, kavadega hõlmamata kalavarude lubatud kogupüük peaks põhinema teaduslikul nõuandel, pidades silmas eesmärki kaotada ülepüük 2015. aastaks – või varem, niipea kui võimalik. Kui teaduslikku nõuannet ei ole, tuleb tugineda ettevaatusprintsiibile.
Kalavarude hindamiseks vajalik teadusbaas tugevneb. Kui 2009. aastal oli Atlandi ookeani kirdeosas 57 kalavaru, mille kohta ei olnud teaduslikke nõuandeid, siis 2012. aastal loodame olukorra tunduvat paranemist, nii et selliseid varusid jääb vaid 10–12.
Seepärast kinnitab komisjon, et teeb püügitaseme kohta ettepaneku teadusliku analüüsi põhjal, pidades silmas eesmärki kaotada ülepüük 2015. aastaks, nagu on öeldud ühise kalanduspoliitika reformi ettepanekus.
Taust
Kirde-Atlandi kalavarud, mis asuvad ELi vetes ning mis hinnangute kohaselt ei ole ülepüütud
Euroopa merikurat | Portugali rannikul ja Atlandi ookeani Hispaania rannikul | ||||
Põhjaputassuu | Kõigis püügipiirkondades | ||||
Harilik merikeel |
| ||||
Kilttursk |
| ||||
Heeringas |
| ||||
Harilik stauriid | Läänepiirkonnas, Kantaabria merest kuni Põhjamereni | ||||
Megrimid | Portugali rannikul ja Atlandi ookeani Hispaania rannikul | ||||
Norra salehomaar |
| ||||
Atlandi merilest | Põhjameres | ||||
Tursk | Läänemere idaosas | ||||
Harilik ogahai | Atlandi ookeani kirdeosas |
Nende kalavarude olukord, kelle kohta oli võimalik anda teaduslik hinnang, on viimastel aastatel paranenud. Ülepüütud kalavarude arv Atlandi ookeani kirdeosas ja lähimeredel on langenud – kui 2005. aastal oli 34 varust 32 ülepüütud, siis 2012. aastal oli 38 varust 18 ülepüütud, seega langus 94 %-lt 47 %-le. Vahemere kalavarudest on piisavad andmed 63% kalavarude kohta. Neist 80% on ülepüütud.
Täpsemad andmed täielikus konsultatsioonidokumendis:
http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/fishing_rules/tacs/info/com_2012_278_en.pdf
Kontaktisikud: Oliver Drewes (+32 2 299 24 21) Lone Mikkelsen (+32 2 296 05 67) |