Navigation path

Left navigation

Additional tools

Uued kriisiohje meetmed, et vältida pankade kohustuste täitmist maksumaksja rahaga

European Commission - IP/12/570   06/06/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 6. juuni 2012

Uued kriisiohje meetmed, et vältida pankade kohustuste täitmist maksumaksja rahaga

Finantskriis tõi esile, et avaliku sektori asutustel ei ole piisavalt võimalusi tänasel ülemaailmsel turul tegutsevate raskustes olevate pankadega tegelemiseks. Selleks et tagada kodanikele ja ettevõtjatele peamised finantsteenused, on valitsused olnud sunnitud süstima enneolematus mahus riigi raha pankadesse ja andma tagatisi. Euroopa Komisjon kiitis 2008. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta oktoobrini heaks 4,5 triljoni euro ulatuses (võrdub 37%-ga ELi SKPst) riigiabimeetmeid finantseerimisasutustele1. See hoidis ära suuremahulise pankade makseraskustesse sattumise ja majanduse häired, kuid koormas maksumaksjaid halveneva riigi rahandusega ning ei suutnud lahendada küsimust, kuidas käituda suurte piiriüleste pankade puhul, mis on sattunud raskustesse.

Euroopa Komisjon võttis täna vastu ettepanekud kogu ELi hõlmavate eeskirjade kohta seoses pankade saneerimise ja kriisilahendusega, mis peaksid seda olukorda muutma. Eeskirjadega tagatakse, et tulevikus on ametiasutustel vahendid otsustavaks sekkumiseks nii enne probleemide tekkimist kui ka probleemide tekkimise algusetapis. Lisaks tagatakse ettepanekuga, et kui panga finantsolukord halveneb pöördumatult, on võimalik päästa panga olulised funktsioonid ning makseraskustesse sattunud pankade restruktureerimise ja kriisilahendusega seotud kulud kannavad panga omanikud ja võlausaldajad ning mitte maksumaksjad.

President Barroso ütles: „EL täidab oma G20 kohustusi täielikult. Komisjon esitab kaks nädalat enne Los Caboses toimuvat tippkohtumist ettepaneku, mis aitab kaitsta meie maksumaksjaid ja majandusi pankade tulevaste makseraskustesse sattumise mõju eest. Tänane ettepanek on oluline samm ELis pangaliidu loomiseks ning suurendab pangandussektori vastutust. See aitab suurendada ka stabiilsust ja usaldust ELis. Töötame selle nimel, et meie üksteisest sõltuvaid majandusi tugevdada ja veelgi integreerida.”

Siseturu volinik Michel Barnier sõnas: „Finantskriis on olnud maksumaksjatele kulukas. Tänane ettepanek on viimane meede meie G20 kohustuste täitmiseks seoses finantsvaldkonna parema reguleerimisega. Peame andma avaliku sektori asutuste käsutusse vahendid, et nad saaksid tulevaste pangakriiside korral asjakohaselt reageerida. Muidu jäävad kulud taas kodanike kanda ning päästetud pangad jätkavad nagu enne, teades et nende kohustused võtavad enda peale jälle teised.”

Ettepaneku põhielemendid

Kriisilahenduse raamistik

Raamistik põhineb mitme liikmesriigi hiljutistel püüdlustel parandada riiklikke kriisilahendussüsteeme. Sellega tugevdatakse nende süsteemide põhielemente ning tagatakse kriisilahendusvahendite elujõulisus Euroopa integreeritud finantsturul.

Kavandatud vahendid on jaotatud ennetamise, varase sekkumise ja kriisilahenduse õigusteks ning olukorra halvenedes muutub ametiasutuste sekkumine üha jõulisemaks.

1. Ettevalmistus ja ennetamine:

  • Esiteks nõutakse raamistikuga, et pangad koostaksid saneerimiskavad, milles nähakse ette meetmed, mis võetakse kasutusele nende finantsolukorra halvenemise korral, et taastada nende elujõulisus.

  • Teiseks nõutakse ametiasutustelt, kelle ülesandeks on pankade kriiside lahendamine, et nad koostaksid kriisilahenduskavad, mis sisaldavad valikuid selliste kriitilises olukorras olevate pankadega tegelemiseks, mis ei ole enam elujõulised (nt kriisilahendusvahendite rakendamise üksikasjad ja viisid, kuidas tagada oluliste funktsioonide jätkuvus). Saneerimis- ja kriisilahenduskavad tuleb koostada nii konsolideerimisgrupi tasandil kui ka gruppi kuuluvate üksikute finantseerimisasutuste jaoks.

  • Kolmandaks, kui ametiasutused tuvastavad kavandamisprotsessi käigus, mis takistab kriisilahendust, võivad nad nõuda, et pank muudaks on juriidilist või tegevusstruktuuri, et tagada kriisi lahendatavus olemasolevate vahenditega nii, et see ei seaks ohtu olulisi funktsioone, ohustaks finantsstabiilsust või et sellega ei kaasneks kulusid maksumaksja jaoks.

  • Lõpuks võivad finantsgrupid sõlmida grupisisese toetamise lepingud, et piirata kriisi arengut ja kiiresti suurendada grupi kui terviku finantsstabiilsust. Seega saaksid järelevalveasutuste ja iga lepingupooleks oleva üksuse aktsionäride nõusoleku korral finantseerimisasutused, kes tegutsevad grupis, anda finantstoetust (laenudena, andes tagatise või andes varasid, mida saab kasutada tehingutes tagatisena) teistele samasse gruppi kuuluvatele üksustele, kellel on finantsraskused.

2. Varane sekkumine

Varane järelevalvealane sekkumine tagab, et finantsraskustega tegeletakse kohe nende tekkides. Varase sekkumise õigusi kasutatakse, kui pank ei täida või tõenäoliselt varsti ei täida kehtestatud kapitalinõudeid. Ametiasutused saaksid nõuda, et finantseerimisasutus rakendab saneerimiskavas ette nähtud meetmeid, koostab tegevuskava ja ajakava selle rakendamiseks, nõuda aktsionäride koosoleku kokkukutsumist kiireloomuliste otsuste vastuvõtmiseks ning nõuda finantseerimisasutuselt kava koostamist võla restruktureerimiseks oma võlausaldajatega.

Lisaks saab järelevalveasutustel olema õigus määrata pangale piiratud ajaks erihaldur juhul, kui panga finantsolukord märgatavalt halveneb ja eespool kirjeldatud vahendid ei ole olukorra muutmiseks piisavad. Erihalduri põhiülesanne on taastada panga finantsolukord ning selle tegevuse usaldusväärne ja kindel juhtimine.

3. Kriisilahendusõigused ja -vahendid

Kriisilahendust kasutatakse, kui ennetavate ja varase sekkumise meetmetega ei suudeta takistada olukorda halvenemast selleni, et pank satub makseraskustesse või on tõenäoliselt makseraskustesse sattumas. Kui kriisilahendusasutus otsustab, et ükski alternatiivne meede ei aitaks vältida panga sattumist makseraskustesse, ning kaalul on avalik huvi (juurdepääs olulistele pangatoimingutele, finantsstabiilsus, riigi rahanduse terviklikkus jne), peaksid ametiasutused võtma panga üle kontrolli ning algatama kriisilahendusmeetme.

Ühtlustatud kriisilahendusvahendid ja -õigused, koos kriisilahenduskavadega, mis on varem koostatud nii riigisiseselt tegutsevate kui ka piiriüleste pankade jaoks, tagavad et kõigi liikmesriikide riigiasutustel on ühised vahendid ja tegevuskava pankade makseraskustesse sattumisega tegelemiseks. Sekkumine aktsionäride ja võlausaldajate õigustesse, mis on vahenditega lubatud, on õigustatud tulenevalt vajadusest kaitsta finantsstabiilsust, hoiustajaid ja maksumaksjaid. Sekkumisega kaasnevad ka kaitsemeetmed, tagamaks kriisilahendusmeetmete nõuetekohase kasutamise.

Peamised kriisilahendusvahendid on järgmised:

  • ettevõtte müügi vahend, mille puhul ametiasutused müüksid makseraskustesse sattunud panga või osa sellest teisele pangale;

  • sildasutuse vahend, mis hõlmab panga kvaliteetsete varade või oluliste funktsioonide tuvastamist ning nende eraldamist uude panka (sildpank), mis müüdaks teisele üksusele. Seejärel vana pank koos probleemsete või mitteoluliste funktsioonidega likvideeritaks tavalise maksejõuetusmenetluse alusel;

  • varade eraldamise vahend, mille korral panga probleemsed varad pannakse varahaldusvahendisse. Selle vahendiga puhastatakse panga bilanss. Vältimaks, et seda vahendit kasutataks üksnes riigiabi meetmena, nähakse raamistikuga ette, et seda võib kasutada ainult koos muu vahendiga (sildpank, ettevõtte müük või võlgade allahindamine). Sellega tagatakse, et ajal, mil pank saab abi, toimub ka panga restruktureerimine;

  • võlgade allahindamise vahendi puhul pank rekapitaliseeritakse, aktsionäride aktsiad likvideeritakse või lahjendatakse ning võlausaldajate nõudeid vähendatakse või konverteeritakse aktsiateks. Finantseerimisasutus, millele ei suudeta leida eraomanikku, või mida oleks keeruline osadeks jaotada, võiks seega jätkata oluliste finantsteenuste osutamist ilma, et tema kohustused oleks vaja katta avaliku sektori vahenditest. Lisaks oleks ametiasutustel aega finantseerimisasutuse saneerimiseks või selle äritegevuse osade nõuetekohaseks likvideerimiseks. Selleks nõutaks pankadelt, et neil oleks teatav minimaalne osa nende kogukohustustest instrumentidena, mida saab alla hinnata. Kui tekib vajadus, hinnataks need alla varem kindlaksmääratud järjekorras, arvestades nõuete nõudeõiguse järku, et taastada finantseerimisasutuse elujõulisus.

Koostöö liikmesriikide asutuste vahel

Selleks et tegeleda ELi pankade või gruppidega, mis tegutsevad piiriüleselt, parandab raamistik koostööd riikide ametiasutuste vahel kõigis ettevalmistuse, sekkumise ja kriisilahenduse etappides. Kriisilahenduskolleegiumid moodustatakse grupi kriisilahendusasutuse juhtimisel ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) osalusel. EBA lihtsustab ühismeetmete võtmist ning vajaduse korral tegutseb siduva lepitajana. Sellega pannakse alus üha enam integreeritud ELi tasandi järelevalvele piiriüleste üksuste üle, mida tuleb järgnevatel aastatel veelgi analüüsida Euroopa järelevalvestruktuuri läbivaatamise raames.

Kriisilahenduse rahastamine

Selleks et kriisilahendusvahendite kasutamine oleks tulemuslik, on vaja seda rahastada. Näiteks kui ametiasutused loovad sildpanga, on selle tegutsemiseks vaja kapitali või lühiajalisi laene. Kui turupõhine rahastamine ei ole võimalik ja tahetakse vältida kriisilahendusmeetmete rahastamist riigi poolt, tagatakse täiendav rahastamine kriisilahendusvahenditest, mis on kogutud pankade maksetest, mis on proportsionaalsed nende kohustuste ja riskiprofiilidega. Vahendeid peab olema piisavalt ning need peavad moodustama 10 aasta pärast 1 % tagatud hoiustest. Vahendeid kasutataks üksnes nõuetekohase saneerimise ja kriisilahenduse jaoks ning mitte kunagi panga kohustuste katmiseks. Liikmesriikide kriisilahendusfondid on omavahel seotud, eelkõige et rahastada piiriüleste pankade kriisilahendust.

Ressursside optimaalseks kasutamiseks kasutatakse kriisilahenduse direktiivi kohaselt ka vahendeid, mis on juba olemas 27-s hoiuste tagamise skeemis. Hoiuste tagamise skeeme kasutatakse koos kriisilahendusfondi vahenditega jaeinvestorite kaitse rahastamiseks. Koostoime parimaks ärakasutamiseks on liikmesriikidel lubatud liita hoiuste tagamise skeem ja kriisilahendusfond, kuid peab olema tagatud, et hoiuste tagamise skeemist on panga makseraskustesse sattumise korral siiski võimalik hoiustajatele tagasi maksta.

Taust

Finantskriis näitas selgelt, et ühte panka tabanud probleemid võivad levida üle kogu finantssektori, sõltumata riigipiiridest. See näitas ka, et puudusid süsteemid raskustesse sattunud finantseerimisasutuste juhtimiseks. Olemas on ainult üksikud eeskirjad, millega on kindlaks määratud pangakriisi korral ametiasutuste võetavad meetmed. Just seepärast leppis G20 kokku, et tuleb luua kriisiennetus- ja kriisiohjeraamistikud2.

Finantskriis tõi selgelt esile vajaduse kriisilahendamise rangema korra järele riiklikul tasandil, samuti vajaduse kehtestada kord, mis võimaldab paremini tulla toime piiriüleste pankade makseraskustega. Kriisi ajal sattusid makseraskustesse mitu suurt panka (Fortis, Lehman Brothers, Islandi pangad, Anglo Irish Bank, Dexia), mis on esile toonud praeguse korra tõsised puudused. Kuna puuduvad mehhanismid nõuetekohaseks likvideerimiseks, ei jäänud ELi liikmesriikidel muud üle, kui päästa oma raskustes pangandussektor. Komisjon on käesolevas küsimuses avaldanud juba 2010. aastal teatise (vt IP/10/1353).

Lisateave

http://ec.europa.eu/internal_market/bank/crisis_management/index_en.htm

MEMO/12/416

Kontaktisikud:

Stefaan De Rynck (+32 2 296 34 25)

Carmel Dunne (+32 2 299 88 94)

Audrey Augier (+32 2 297 16 07)

1 :

Allikas: Euroopa Komisjon


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website