Navigation path

Left navigation

Additional tools

Digitaalarengu tegevuskava: uus määrus piiriüleste e-allkirjade võimaldamiseks ja e-identimisest suurema kasu saamiseks digitaalsel ühtsel turul

European Commission - IP/12/558   04/06/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

pressiteade

Brüssel, 4 juuni 2012

Digitaalarengu tegevuskava: uus määrus piiriüleste e-allkirjade võimaldamiseks ja e-identimisest suurema kasu saamiseks digitaalsel ühtsel turul

Euroopa Komisjon on kavandanud uued eeskirjad, et võimaldada turvaliste piiriüleste elektrooniliste tehingute tegemist Euroopas. Kavandatud määrusega tagatakse, et inimesed ja ettevõtjad saavad kasutada oma riigisiseseid e-identimise süsteeme (e-IDs) juurdepääsuks avalikele teenustele teistes ELi liikmesriikides, kus e-identimise süsteemid on kättesaadavad. Samuti luuakse määrusega siseturg e-allkirjadele ja nendega seotud piiriülestele internetipõhistele usaldusteenustele, tagades nimetatud teenuste piiriülese toimivuse ja selle, et neil on sama õiguslik staatus mis traditsioonilistel paberipõhistel toimingutel. Sellega on võimalik täielikult rakendada e-hangete säästupotentsiaali.

Eelnõus on täielikult arvesse võetud olemasolevaid riiklikke identimissüsteeme ja nende liikmesriikide eelistusi, kellel riiklikud identimissüsteemid puuduvad. See võimaldab e-identimise süsteemi omavatel riikidel Euroopa süsteemiga liituda või sellest kõrvale jääda. Kui liikmesriik teatab oma soovist üleeuroopalise süsteemiga ühineda, peab ta tagama teiste riikide kasutajatele e-identimise kaudu samasuguse avalikele teenustele juurdepääsu nagu oma kodanikele.

Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes lausus: „Inimesed ja ettevõtjad peaksid saama piirideta digitaalsel ühtsel turul tehinguid sõlmida, selles seisneb interneti väärtus. Õiguskindlus ja usaldus on samuti väga olulised ning seega on vaja laiahaardelisemat e-allkirju ja e-identimist käsitlevat määrust.”

„Kavandatud määrus tähendab, et need, kellel on e-identimise võimalus, saavad seda maksimaalselt ära kasutada. Riikide e-identimise süsteemide vastastikuse tunnustamise ning usaldusteenuste ja e-allkirja ühiste standardite abil saame ennetada interneti ja internetipõhiste avalike teenuste killustamist riikide vahel ning muuta lihtsamaks miljonite ettevõtjate ja veelgi rohkemate kodanike elu.”

Kavandatud määrusega:

  • ei kohustata ELi liikmesriike võtma kasutusele või inimesi soetama riiklikke ID-kaarte, elektroonilisi ID-kaarte või muid e-identimise lahendusi;

  • ei võeta kasutusele Euroopa e-identimise süsteemi või mingit muud Euroopa andmebaasi;

  • ei võimaldata ega nõuta isikuandmete jagamist teistele osalistele.

Määruse eri osadest saavad kasu peamiselt:

  • üliõpilased, kes saavad välisülikooli registreeruda interneti teel, selle asemel et asjaajamiseks isiklikult välismaale sõita;

  • kodanikud, kes teevad ettevalmistusi teise ELi riiki kolimiseks, välismaal abiellumiseks või esitavad mitu maksudeklaratsiooni;

  • välismaal meditsiinilist abi vajavad patsiendid, kes saavad turvaliselt kontrollida oma internetis olevaid terviseandmeid või anda neile ligipääsuks volituse arstile;

  • ettevõtjad, kes saavad osaleda avaliku sektori hankemenetlustes kõikjal ELis. Nad saavad oma taotlused allkirjastada, ajatempli ja templiga varustada elektrooniliselt, selle asemel et mitu paberkoopiat välja trükkida ja kulleriteenuse abil saata;

  • inimesed, kes soovivad alustada äritegevust teises ELi riigis, saavad asutada äriühingu ja esitada aastaaruandeid mugavalt interneti teel;

  • valitsused, kes saavad vähendada halduskoormust ja suurendada tõhusust, teenides nii paremini oma kodanikke ja säästes maksumaksja raha.

Taust

Määruse kummagi elemendi – e-identimise ja e-allkirja – abil luuakse prognoositav regulatiivne keskkond, et võimaldada turvalist ja terviklikku elektroonilist suhtlust ettevõtjate, kodanike ja riigiasutuste vahel. See tõstab avaliku ja erasektori internetipõhiste teenuste, e-äri ja e-kaubanduse tõhusust ELis.

E-allkirja käsitus, mis põhineb praegu kehtival e-allkirja direktiivil (Direktiiv 1999/93/EÜ), on aidanud ühtlustada tavasid kogu Euroopas. Kõikidel ELi riikidel on e-allkirju käsitlev õiguslik raamistik, kuid need erinevad, mistõttu on piiriüleseid elektroonilisi tehinguid tegelikult võimatu teha. Sama kehtib ka selliste usaldusteenuste kohta nagu e-ajatemplid, e-templid ja e-andmevahetus ning veebisaitide autentimine, kus puudub üleeuroopaline koostalitlusvõime. Seetõttu on kavandatud määruses esitatud nimetatud teenuste ühiseeskirjad ja -tavad.

Määrusega tagatakse e-identimise õiguskindlus tänu vastastikuse tunnustamise ja heakskiitmise põhimõttele, mille kohaselt aktsepteerivad liikmesriigid riiklikke e-identimise süsteeme, millest on komisjonile ametlikult teatatud. Riiklike e-identimise süsteemide registreerimine ei ole liikmesriikidele kohustuslik, kuid komisjon loodab, et paljud liikmesriigid otsustavad seda teha.

Komisjon ja ELi liikmesriigid on 17 liikmesriiki hõlmava projekti STORK abil tõestanud, et e-identimise vastastikune piiriülene tunnustamine toimib.

Praegune määruse eelnõu on viimane ühtse turu aktis esitatud 12 põhimeetmest (vt IP/11/469). Samad ettepanekud on välja toodud ka e-valitsuse tegevuskavas 2011–2015 (vt IP/10/1718), stabiilsus- ja majanduskasvu tegevuskavas (vt IP/11/1180) ning Euroopa digitaalarengu tegevuskavas (vt IP/10/581, MEMO/10/199 ja MEMO/10/200).

Kasulikud lingid

MEMO/12/403 E-identimine, e-allkirjad ja usaldusteenused. Küsimused ja vastused

Link määruse eelnõule:

http://ec.europa.eu/information_society/policy/esignature/eu_legislation/regulation/index_en.htm

Lisateave katseprojektide kohta veebisaidil Piiriülesed avalikud teenused

Digitaalarengu tegevuskava veebisait

Neelie Kroesi veebisait

Neelie Kroes Twitteris

Kontaktisikud:

Ryan Heath (+32 2 296 17 16)

Linda Cain (+32 2 299 90 19)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website