Euroopa Komisjon – pressiteade
Kodanikuõpetust õpetatakse nüüd kõikides Euroopa riikides, kuid õpetajate koolitus on puudulik
Brüssel, 31. mai 2012. Täna avaldatud Euroopa Komisjoni aruande kohaselt on kõik ELi liikmesriigid lõiminud kodanikuõpetuse oma põhi- ja keskhariduse õppekavadesse, ehkki lähenemisviisid on erinevad. Probleemiks on aga endiselt selle aine õpetamiseks vajalike teadmiste ja oskuste parandamine: ainult kaks riiki – Ühendkuningriik (Inglismaa) ja Slovakkia – pakuvad tulevastele aineõpetajatele õpetajakoolituse algastmel vastavat koolitust. Aruandest ilmneb üksmeelne seisukoht, et kodanikuõpetuse eesmärk peaks olema arendada kriitilist mõtlemist, analüüsioskust ja hoiakuid, mis soosiksid aktiivset osalust koolitöös ja ühiskonnas.
Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou ütles: „Kodanikuõpetus annab õpilastele meie ühiskonnas aktiivselt osalemiseks vajalikud teadmised, oskused ja väärtushinnangud. Meil tuleb seda julgustada, sest aktiivne osalus on meie euroopalike demokraatlike väärtuste alus. Samuti tuleb meil pöörata rohkem tähelepanu selle valdkonna õpetajakoolitusele, et noored leiaksid innustust saada aktiivseteks kodanikeks.”
Aruandes on tõdetud, et kõikides Euroopa riikides on koolides kehtestatud reeglid ja soovitused, mille eesmärk on edendada demokraatlikke tavasid ja osalust näiteks sel teel, et valitakse klassiesindajaid, õpilasnõukogusid ja õpilaste esindajaid koolide halduskogudesse. See suurendab tõenäosust, et noored hakkavad aktiivselt osalema ühiskondlikus ja poliitilises elus.
Kõikides riikides on olemas suunised, kuidas anda õpilastele võimalus rääkida kaasa oma kooli asjades. Alates aastast 2007 on rohkem kui pooled riigid1 rakendanud vähemalt ühe avalikest allikatest rahastatava programmi või projekti, et arendada kodanikuväärtusi ja -hoiakuid ka väljaspool kooli. Siia hulka kuuluvad algatused, millega julgustatakse eri rahvusest ja erineva sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste osalemist ühistegevuses (näiteks on sedalaadi projekt algatatud Lätis) või viiakse algkoolide lapsi kokku vanadekodudes elavate eakate inimestega (selliseid „põlvkondadevahelisi” projekte edendab teiste hulgas Prantsusmaa).
Aktiivset osalust kasutatakse üha enam ka õpilaste hindamisel. Rohkem kui kolmandik Euroopa riike2 võtab nüüd õpilaste hindamisel arvesse ka osalemist kooli või kogukonna tegevuses.
Taust
Aruanne kodanikuõpetuse kohta Euroopas, mille on Euroopa Komisjoni jaoks koostanud Eurydice võrgustik, hõlmab 31 Euroopa riiki: ELi liikmesriike, Islandi, Norrat, Horvaatiat ja Türgit.
Aruande eesmärk on anda ülevaade, kuidas kodanikuõpetuse põhimõtted ja meetmed on viimastel aastatel arenenud. Selles resümeeritakse viis peamist teemat: 1) õppekava eesmärgid ja korraldus, 2) õpilaste ja lapsevanemate osalemine koolides, 3) koolikultuur ja õpilaste osalemine ühiskonnas, 4) hindamine, 5) toetus õpetajatele ja koolijuhtidele. Ühtlasi tõstetakse aruandes esile, milliseid nähtavaid edusamme on tehtud pärast Eurydice eelmist samateemalist uuringut aastast 2005. Vaatlusaasta on 2010/11. õppeaasta.
Õpetajate teadmiste ja oskuste parandamine kodanikuõpetuse õpetamiseks on endiselt probleem. Kui üldiselt on kodanikuõpetus lõimitud selliste õppeainete nagu ajaloo või geograafia keskharidusspetsialistide õpetajakoolituse algastme kursustesse, siis vaadeldud 31 riigist ainult kahes (Inglismaa ja Slovakkia) koolitatakse tulevasi õpetajaid kodanikuõpetuse spetsialistideks. Pealegi on mitmes riigis viimastel aastatel kodanikuhariduse õppekava reformitud, kuid harva on need reformid leidnud kajastust õpetajakoolituse algastmes või pideva kutsealase enesearendamise programmides.
Samuti ei ole aruande kohaselt enamasti olemas standardmeetodeid, mis suunaksid õpetajaid õpilaste hindamisel.
Eurydice
Aruande on koostanud Eurydice võrgustik, mis koostab analüüse ja annab teavet Euroopa haridussüsteemide ja hariduspoliitika kohta. Võrgustik koosneb 37 riiklikust üksusest, mis asuvad kõigis 33-s Euroopa Liidu elukestva õppe programmi osalisriigis (ELi liikmesriigid, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi). Võrgustikku koordineerib ja juhib ELi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus.
Lisateave
Täielik aruanne inglise keeles: Citizenship Education in Europe
Aruande tähtsaimad järeldused (inglise keeles)
Euroopa Komisjon: haridus ja koolitus (inglise keeles)
Androulla Vassiliou Twitteris @VassiliouEU
Kontaktisikud: Dennis Abbott (+32 2 295 92 58) Dina Avraam (+32 2 295 96 67) |
LISA
 | Kõik haridustasandid |
 | Põhihariduse ülemine aste ja keskharidus |
 | Keskharidus |
Koolide autonoomia / puudub tsentraalne korraldus | |
 | Andmed puuduvad |
Allikas: Eurydice
Üldsuunised, mille alusel hinnatakse õpilaste aktiivset osalust koolis või kogukonnas (keskhariduses), 2010/11. õa
 | Tsentraalsed suunised |
 | Ei ole tsentraalseid suuniseid |
 | Andmed puuduvad |
Allikas: Eurydice
Kodanikuõpetuse eesmärgid, nagu neid on soovitatud riigisisestes õppekavades, 2010/11. õa
Poliitilise kirjaoskuse arendamine (põhifaktid, põhimõisted) | Kriitilise mõtlemise ja analüüsioskuse omandamine | Väärtushinnangute, hoiakute ja käitumise arendamine (lugupidav suhtumine, sallivus, solidaarsus jne) | Aktiivse osaluse ja kaasalöömise õhutamine kooli tasandil | Aktiivse osaluse ja kaasalöömise õhutamine kohalikus kogukonnas | ||
3 |
Allikas: Eurydice. | |||||
Belgia (prantsuskeelne kogukond), Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Ungari, Leedu, Austria, Poola, Rumeenia, Rootsi, Norra, Island ja Horvaatia.
Bulgaaria, Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Madalmaad, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Türgi.
