Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Komisjon esitab esimese aruande Schengeni ala toimimise kohta

Brüssel, 16. mai 2012. Rohkem kui 400 miljonit eurooplast saavad reisida Schengeni alal ilma passita. Kuna igal aastal võtavad nad ette rohkem kui 1,25 miljardit reisi, vajab kodanike vaba liikumise õiguse kaitse valvsust. Täna võttis komisjon vastu esimese aruande Schengeni ala toimimise kohta, mis esitatakse iga kahe aasta järel ja mis aitab kaasa poliitiliste suuniste täiustamisele ja koostööle Schengeni riikide vahel. Aruandele on lisatud suunised, mille eesmärk on tagada valitud küsimuste ühtne tõlgendamine ja nende rakendamine solidaarsuse vaimus.

Schengeni ala on Euroopa integratsiooni üks hinnalisimatest saavutustest. ELi kodanikud hindavad seda kõrgelt ja sel on suur roll meie majanduslikus heaolus. Igaüks peab tegema endast sõltuva Schengeni ala säilitamiseks. See saab alguse korrapärastest sõbralikest debattidest Euroopa Parlamendis ja nõukogus, millele täna avaldatav aruanne on heaks aluseks,“ ütles siseasjade volinik Cecilia Malmström.

Esimene aruanne hõlmab ajavahemikku 1. novembrist 2011 kuni 30. aprillini 2012 ning selles käsitletakse eelkõige järgmisi teemasid:

Olukord Schengeni ala välispiiridel ja Schengeni ala sees

Väljastpoolt Schengeni ala välispiiridele suunatud surve keskendub vähestesse tulipunktidesse, eelkõige Türgi-Kreeka suunale Vahemere idaosas. 2011. aasta viimases kvartalis tuvastati välispiiridel peaaegu 30 000 ebaseadusliku piiriületamise katset, neist umbes kolmveerand Vahemere idaosas.

Pärast puudujääkide tuvastamist Kreekas peab komisjon jätkuvalt prioriteetseks väliste maismaa- ja merepiiride kaitsmist. Seepärast peab EL jätkuvalt toetama Kreekat tema välispiiride haldamisel, eelkõige aidates tal kasutada asjaomaseid ELi vahendeid rände tõhusamaks haldamiseks.

Schengeni eeskirjade kohaldamine

Kuue kuu jooksul, mida aruanne hõlmab, on piirikontrolli taas rakendatud vaid kahel korral: Prantsusmaa poolt Itaalia piiril (seoses G20 tippkohtumisega 3. ja 4. novembril 2011) ning Hispaania poolt Prantsusmaa piiril, Barcelona ja Girona lennujaamas (seoses Euroopa Keskpanga kohtumisega 2.–4. maini 2012). Komisjon püüab jätkuvalt tagada ELi eeskirjade täieliku täitmise, eelkõige mis puutub politseikontrollidesse ja takistustesse sisepiiridel.

Eeskirjade nõuetekohast kohaldamist on kontrollitud (Schengeni hindamismehhanismi kaudu) mitmes Schengeni ala riigis. Kontrollitud on õhupiire Ungaris, Maltal ja Sloveenias, viisasüsteemi tööd Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Maltal ja Sloveenias, SISi/Sirene süsteemi tööd Soomes ja Rootsis, politseikoostööd Maltal, Sloveenias, Rootsis, Islandil ja Norras ning andmekaitset Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Poolas, Slovakkias ja Islandil. Ehkki aruanne näitab, et mõningatel juhtudel on teatavat parandamisruumi, ei ole ühegi kontrollimise käigus tuvastatud selliseid puudujääke, mis nõuaks komisjoni viivitamatut tegutsemist.

Viisade väljaandmise menetlused ja viisavabastused

11. oktoobril 2011 käivitatud viisainfosüsteem (VIS) on osutunud esimeses kasutuspiirkonnas (Alžeeria, Egiptus, Liibüa, Mauritaania, Maroko ja Tuneesia) edukaks. Kahe aasta jooksul tuleks viisainfosüsteemi ühendada kõik Schengeni riikide konsulaarpunktid kogu maailmas.

(Ajutiste) elamislubade ja reisidokumentide väljaandmise juhised

Euroopa Komisjon rõhutab, et liikmesriigid peavad muid liikmesriike ja komisjoni aegsasti teavitama otsustest, mis nad kavatsevad elamislubade väljastamise suhtes teha. Kui rändaja ei vasta Schengeni alal reisimise tingimustele, peaks (ajutise) elamisloa väljastav liikmesriik valima sellise (ajutise) elamisloa, mis ei ole samaväärne lühiajalise Schengeni viisaga. Liikmesriigid peaksid teavitama sellise dokumendi saajat asjakohasel ja tõhusal viisil, millistel tingimustel nad tohivad (või ei tohi) Schengeni alal reisida.

Juhised politseimeetmete võtmiseks sisepiirialadel

Liikmesriigid võivad kasutada sisepiirialadel isiku territooriumil viibimise õiguse tuvastamiseks politseijõudu. Teostada tohib üksnes riskihinnangule tuginevaid pistelisi kontrolle.

Sisepiirialadel teostatavate politseikontrollide Schengeni eeskirjadele vastavuse hindamisel tuleb uurida, kuidas neid kontrollimisi praktiliselt teostatakse. Komisjon peab saama liikmesriikidelt konkreetset statistilist teavet, seepärast võib ta nõuda asjaomastelt liikmesriikidelt teabe esitamist konkreetsel ajavahemikul piiridel sooritatud kontrollimiste ja selle kohta, kuidas need on aidanud saavutada riiklikus õiguses või strateegiates sätestatud eesmärke, sealhulgas võitluses piiriülese kuritegevusega.

Taust

2011. aasta septembris tegi komisjon ettepaneku tugevdada Schengeni süsteemi tõhusust ja legitiimsust (IP/11/1036 ja MEMO/11/606).

Oma teatises „Schengeni ala haldamine – sisepiirikontrollita ala tugevdamine” selgitas komisjon oma kavatsust esitada ELi institutsioonidele kaks korda aastas ülevaade Schengeni ala toimimisest.

Täna vastu võetud esimene aruanne on aluseks aruteludele Euroopa Parlamendis ja nõukogus ning see aitab tugevdada Schengeni alasse kuuluva 26 riigi (kõik ELi liikmesriigid peale Ühendkuningriigi, Iirimaa, Rumeenia, Bulgaaria ja Küprose ning kolmandatest riikidest Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) poliitilist juhtimist ja koostööd.

Lisateave

Siseasjade voliniku Cecilia Malmströmi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/malmstrom/welcome/default_en.htm

Siseasjade peadirektoraadi veebisait:

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/index_en.htm

Kontaktisikud:

Michele Cercone (+32 2 298 09 63)

Tove Ernst (+32 2 298 67 64)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site