Navigation path

Left navigation

Additional tools

Erasmuse uus rekord: üliõpilasvahetuste arv kasvanud 8,5%

European Commission - IP/12/454   08/05/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Erasmuse uus rekord: üliõpilasvahetuste arv kasvanud 8,5%

Brüssel, 8. mai 2012. Kakskümmend viis aastat tegutsenud Erasmusest on saanud ELi tuntuim programm ja maailma edukaim üliõpilasvahetuste programm. 2010/11. õppeaastal anti välismaal õppimiseks või koolituse saamiseks Erasmuse stipendium enam kui 231 000 üliõpilasele. See on uus rekord ja eelmise aastaga võrreldes on stipendiaatide arv suurenenud 8,5%. Erasmuse puhul on fookuses keeleõpe, kohanemisvõime, kultuuriteadlikkus ja juhiomadused ning nõnda annab programm noortele elutähtsaid oskusi, et suurendada nende võimalusi tööturul ja hoogustada enesearendamist. Sestsaadik, kui programm aastal 1987 algas, on ta andnud rohkem kui 2,5 miljonile Euroopa tudengile võimaluse minna välismaale mõnda kõrgkooli õppima või mõnda ettevõttesse kutsepraktikale. Praeguste suundumuste kohaselt jõuab Euroopa Liit seatud sihini – toetada kolme miljonit Erasmuse tudengit – 2012/13. õppeaasta jooksul.

Kolm populaarseimat sihtkohta 2010/11. aastal olid Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa. Enim tudengeid siirdus välismaale Hispaaniast, järgnesid Prantsusmaa ja Saksamaa. Välismaale siirdunud tudengite protsent riigi kogu tudengkonnast oli suurim Luksemburgis (täpsemaid andmeid vt MEMO/12/310). Tudengite ja õppejõudude liikuvuseks eraldatud Erasmuse eelarve oli 2010/11. aastal ligikaudu 460 miljonit eurot.

„Sel aastal oma 25. sünnipäeva tähistav Erasmuse programm on Euroopa Liidu üks suurimaid edulugusid. Arvud räägivad ise endi eest – ja oleksid võinud olla suuremadki, kui meil oleks olnud vahendeid kogu nõudluse rahuldamiseks. Nüüdsel raskel ajal on Erasmuse õpingute ja praktika kaudu omandatud oskused hinnalisemad kui kunagi varem,” ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou.

Kõigist 2010/11. õppeaastal Erasmuse toetust saanud üliõpilastest veetis ligikaudu 190 000 kuni 12 kuud kraadiõppest mõnes ülikoolis või muus kõrgharidusasutuses ühes 32 riigist, mis toona Erasmuses osalesid (27 liikmesriiki, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra ja Türgi. Šveitsist sai 33. riik, mis liitus Erasmuse programmiga alates aastast 2011/12). Erasmuse õpingud valinud tudengite arv kasvas 7,2% võrreldes 2009/10. aastaga.

Erasmuse kaudu on tööpraktikat välismaal asuvates ettevõtetes toetatud alates 2007. aastast ning see on üha populaarsem. 2010/11. õppeaastal valis selle suuna iga kuues Erasmuse tudeng, s.t kokku peaaegu 41 000 üliõpilast. See kujutab endast eelmise aastaga võrreldes 15% kasvu.

Enamikus osalejariikides on Erasmuse stipendiumi taotlejaid tunduvalt rohkem kui stipendiume pakutakse. Keskmine Erasmuse stipendium, mis pidi katma osa välismaal elamise ja reisimisega seotud lisakuludest, oli 250 eurot kuus, mis on pisut väiksem kui eelmisel aastal (254 eurot), ning seetõttu oli suuremal hulgal üliõpilastel võimalik programmis osaleda.

Lisaks eraldati 40 000 stipendiumi ülikoolide töötajatele ja õppejõududele, et minna välismaale õpetama või koolitust saama. Eelmise aastaga võrreldes on see arv kasvanud 13%.

Taust

Õppealane liikuvus on Euroopa 2020. aasta majanduskasvu ja tööhõive strateegia üks põhieesmärke ja see mängib keskset rolli komisjoni algatuses „Noorte liikuvus”, mis tugineb Erasmuse edule.

Möödunud septembris tõstis Euroopa Komisjon kõrghariduse moderniseerimise strateegias (IP/11/1043) esile vajadust anda tudengitele rohkem võimalusi omandada oskusi välismaal õppides või koolitusel käies. Euroopa Liidu eesmärk jõuda õppealase liikuvuse alal aastakümne lõpuks vähemalt 20%-ni üliõpilaste koguarvust. Praegu käib Erasmuse või mõnede muude avalike või eravahendite toel välismaal õppimas või koolitusel ligikaudu 10 % üliõpilastest. Ligikaudu 4,5 % üliõpilastest saavad Erasmuse stipendiumi.

Erasmuse raames ei toetata mitte ainult üliõpilasi ja kõrgharidustöötajaid, vaid ka kõrgharidusasutused saavad teha koostööd tänu riikidevaheliste projektide ja võrgustike rahastamisele. Erasmus on võimaldanud neil asutustel tuua uuendusi õppetöösse ja parandada välismaal veedetud õpinguperioodide tunnustamise süsteeme ning tõuganud tagant üliõpilaste tugiteenuste arendamist, koostööd ettevõtetega ja kõrgharidusasutuste juhtimist.

Möödunud novembris esitas komisjon ettepaneku uue katusprogrammi „Erasmus kõigi jaoks” kohta (IP/11/1398), mis viib Erasmuse kokku kõigi teiste ELi ja rahvusvaheliste haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammidega ning millega seitse senist programmi asendatakse üheainsaga. Komisjoni ettepaneku kohaselt on programmi „Erasmus kõigi jaoks” eelarve 2014.–2020. aastaks 19 miljardit eurot, seega ligikaudu 70% suurem kui seniste programmide praegune seitseaastaku eelarve. Kaks kolmandikku programmi „Erasmus kõigi jaoks” alusel antavast rahastusest on mõeldud toetusteks, mis on suunatud teadmiste ja oskuste parandamisele. Ülejäänuga tahetakse toetada koostööd kõrgharidusasutuste, ettevõtete ja muude organisatsioonide vahel.

Lisateave:

MEMO/12/310 Erasmuse programmi 2010/11. aasta selgitatud statistika

Erasmuse programm (inglise keeles)

Erasmuse statistika (inglise keeles)

Androulla Vassiliou veebisait

Twitter: @VassiliouEU

1. lisa. Erasmuse programm 2010-2011: välismaale suundunud üliõpilaste arv riikide kaupa

2. lisa. Erasmuse programm 2010-2011: Erasmuse üliõpilaste liikuvus – lähte- ja sihtriigid

3. lisa. Erasmuse programm 2010-2011: 100 kõrgkooli, kuhu võeti vastu enim Erasmuse üliõpilasi

4. lisa. Erasmuse programm 2009-2010: 100 kõrgkooli, kuhu võeti vastu enim Erasmuse üliõpilasi

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58), Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website