Navigation path

Left navigation

Additional tools

Töökohtade loomine ja majanduskasv eeldavad kõrghariduse reformimist

European Commission - IP/12/394   25/04/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjoni pressiteade

Töökohtade loomine ja majanduskasv eeldavad kõrghariduse reformimist

Brüssel, 25. aprill 2012. Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou soovitas liikmesriikidel majandussurutise ja kasvava noorsootöötuse tõttu kiiresti käsile võtta kõrgharidussüsteemi uuendamine ning kõrvaldada Euroopa kõrgharidusruumi toimimise ees seisvad takistused. Bologna protsessi raames seekord Rumeenias Bukarestis toimuva kõrgharidusministrite kohtumise eelõhtul rõhutas volinik Vassiliou, et on tähtis võtta meetmeid töökohtade arvu ja majanduskasvu suurendamiseks Euroopas.

Vaieldamatult on Euroopa kõrgharidusruum olnud edukas riikide haridussüsteemide lähendamisel. Kuid on vaja saavutada enamat: kõrgharidus peab olema majandussurutise ületamise püüetes kesksel kohal, sest hariduse kaudu avanevad noortele paremad võimalused,” rääkis volinik Vassiliou. „Euroopa vajab uuendusi, mille abil avaneksid täielikult võimalused tulevikku kujundada. Meie eesmärk on kujundada hästi toimiv Euroopa kõrgharidusruum, mis pakub kõigile parimat haridust ja tööks vajalikke oskusi, soodustab innovatsiooni ning tagab akadeemilise hariduse tunnustamise.

Nende eesmärkide täitumiseni ei jõuta, kui ei tagata kõrghariduse piisavat rahastamist, et võimaldada saavutada kestvat majanduslikku heaolu ja ühiskonna arengut," lisas volinik Vassiliou.

Bukarestis toimub 26. ja 27. aprillil 47 Euroopa riigi1 kõrghariduse eest vastutavate ministrite kohtumine, kus peetakse aru reformide üle, et kujundada uuendusmeelset avatud Euroopa kõrgharidusruumi. Majandussurutise ja selle ühiskondliku mõju tõttu on ministrid kokku leppinud, et reformid keskenduvad kõrghariduse seni kasutamatu jäetud võimalustele edendada kasvu ja tööhõivet. Sama sõnum on kesksel kohal ka Euroopa Komisjoni Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise kavas, mis võeti vastu 2011. aasta septembris (vt IP/11/1043)

Täna avaldatakse ka aruanne Bologna protsessi reformide rakendamisel praeguseks saavutatu kohta.

Taust

Ministrite konverents

Ministrite konverentsil määratletakse Euroopa kõrgharidusruumi riikidele Bologna protsessi järgmise etapi esmatähtsad tegevussuunad ajavahemikuks 2012–2015. Ministrid võtavad vastu Bologna liikuvuse strateegia, mille kohaselt peaks 2020. aastaks 20% Euroopas kõrghariduse omandanutest olema osa õpingutest läbinud välisriigis. Niisugune siht seati Euroopa kõrghariduse jaoks liikuvuspoliitikaga, mis kiideti heaks 2011. aasta novembris.

Konverentsile lisaks toimub Bologna poliitika foorum, mille töös osalevad riigid väljastpoolt Euroopa kõrgharidusruumi ja mis näitab rahvusvahelist huvi Bologna reformide vastu.

Bologna protsess

Bologna protsessi eesmärk on kujundada välja Euroopa kõrgharidusruum, kus õppuritele pakutakse mõistetaval kujul paljusid kvaliteetseid kursusi ning kus eri õppeasutustes sooritatud õpingute tunnustamine on paindlikum.

Bologna protsess sai alguse 1999. aastal ja on alates sellest ajast olnud eduka üleeuroopalise koostöö näide. Protsess on kõrghariduse reformimisel edendanud Euroopa riikide seisukohtade lähenemist vabatahtliku koostöö alusel. Saavutatud on edu, mis ei oleks olnud võimalik üksikute riikide kaupa tegutsedes. Euroopa Komisjon on Bologna protsessi aktiivne osaline koos 47 liikmesriigiga.

Bologna põhireformid on seotud kolmeastmelise kõrghariduse (bakalaureus, magister, doktor), kvaliteedi tagamise ning kvalifikatsiooni ja õppeperioodide tunnustamisega.

Bologna kraadiõppeprogrammide ülesehitus on laialdaselt kasutusele võetud. Kolmveerandis Euroopa kõrgharidusruumi riikides õpib 70–90% üliõpilastest õppekavade järgi, mis vastavad Bologna bakalaureuse ja magistri õppekava süsteemile.

Euroopa Komisjoni toel koostatud värskes Bologna protsessi aruandes, mida tutvustatakse ministrite konverentsil Bukarestis, on kirjas, et kõikides riikides on toimunud märgatavaid muudatusi, mis on arendanud edasi kogu Euroopa kõrgharidusruumi. Edasiminek riikide lõikes on aga ebaühtlane, olukorda mõjutab nii see, et riikide kulutused kõrghariduse arendamiseks on vähenenud, kui ka see, et praktilised probleemide on visad kaduma. Liiga palju üliõpilasi langeb ülikoolist välja või lõpetab kõrgema õppeasutuse ilma praktiliseks tööks vajalike oskusteta. Esineb probleeme omandatud akadeemilise kvalifikatsiooni tunnustamisega teises riigis ning aega võtab ka üliõpilasekesksele õppele üleminek, mille puhul õppekavad koostatakse vastavalt üliõpilaste vajadustele ning pannakse täpselt paika, mida peaksid üliõpilased pärast lõpetamist teha oskama ja millest aru saama (nn õpitulemused). See aga tähendab, et praegu ei suudeta täielikult ära kasutada kõrghariduse võimalusi kasvu edendada.

Mõned Bologna protsessi vahendid aitavad kujundada üliõpilasekesksemat süsteemi. Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteemi kohaselt omistatakse igale õppekava osale teatud arv ainepunkte vastavalt õpitulemuste saavutamisega seotud koormusele. Tänu sellele on üliõpilastel selge, kuidas eri õppekavadest saadud ainepunkte koguda, ja ühtlasi on lihtsam neile oma põhiõppeasutuses tunnustust saada. Akadeemiline õiend, mis kuulub diplomi juurde, sisaldab läbitud õpingute standardiseeritud kirjeldust ja lihtsustab õpingute sisu mõistmist sõltumata sellest, millises riigis on õpingud sooritatud.

Selliste vahendite kasutamine areneb ja täieneb, kuid see ei ole veel alati süsteemne ja esineb puudusi. Puudusi tuleb ette ka saadud kvalifikatsiooni tunnustamises. Kuigi liikmesriigid on ratifitseerinud tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsiooni, ei ole mitmes riigis veel tagatud tunnustamisprotsessi kooskõla konventsiooniga.

Bologna kontrollirühm

Euroopa Komisjon on Bologna kontrollirühma ja selle töörühmade liige: Euroopa Komisjon toetab Bologna protsessi sekretariaati ja asjatundjate võrku; ka toetab ta rahaliselt ministrite kohtumisi, paljude aruannete koostamist, seminaride ja konverentside korraldamist. Mitu Bologna vahendit, nagu näiteks ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem, said alguse seoses Euroopa Komisjoni üliõpilasvahetuse programmiga Erasmus. Euroopa Komisjon toetab ka Bologna reformide rakendusaruannet, mille koostavad ministrite konverentsi jaoks Eurydice, Eurostat ja Eurostudent.

Euroopa Komisjoni kõrghariduse ajakohastamise tegevuskavas on sätestatud viis reformide põhilist valdkonda: suurendada aastaks 2020 kõrghariduse omandanute osa 40%-ni noortest kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”; tõsta kõrghariduse kvaliteeti ja arendada kõrgharidust, et see vastaks töökohtade ja ühiskonna vajadustele; parandada üliõpilaste liikuvuse kvaliteeti; ühendada kõrgharidus hariduse, teadustöö ja innovatsiooni teadmiste-oskuste „kolmikuga”; parandada juhtimist ja rahastamist. Bologna protsess ja Euroopa Komisjoni hariduse ajakohastamise tegevuskava tugevdavad üksteist vastastikku.

Euroopa Komisjon toetab tõhusamaid vahetusi Euroopa kõrgharidusruumi ja teiste maailma riikide vahel. Komisjon on aktiivselt osalenud Bologna poliitika foorumi loomises. Foorum tegutseb kõrvuti Bologna ministrite konverentsiga ja annab Euroopa kõrgharidusruumi ministritele võimaluse arutada rahvusvaheliste partneritega kõrghariduse päevaküsimusi.

Euroopa Liit toetab kõrghariduse ajakohastamise meetmeid 27 naaberriigis ja aitab sealseid süsteeme Bologna nõuetega kooskõlla viia. Alates 1990. aastast on 90 miljoni eurose aastaeelarvega programmist Tempus rahastatud ligikaudu 4000 koostööprojekti, milles on osalenud 2000 kõrgemat õppeasutust nii Euroopa Liidust kui ka partnerriikidest. Euroopa Liidu ülemaailmse akadeemilise koostöö algatus Erasmus Mundus annab stipendiume magistri -ja doktoritaseme koostööks üliõpilastele eri paigust kogu maailmast.

Lisateave:

Bologna protsessi kohta: http://www.ehea.info/

kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava kohta:

http://ec.europa.eu/education/higher-education/agenda_en.htm#doc

Androulla Vassiliou's website

Twitter: @VassiliouEU

Kontaktisikud :

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58), Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)

1 :

Albaania, Andorra, Armeenia, Aserbaidžaan, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Gruusia, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kasahstan, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Moldova, Montenegro, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Türgi, Ukraina, Ungari, Vatikan, Venemaa Föderatsioon ja Ühendkuningriik.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website