Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – pressiteade

Euroopa Komisjon teeb kodanike põhiõigused teooriast tegelikkuseks

Brüssel, 16. aprill 2012. Euroopa Liidu põhiõiguste harta, mis on kehtiv ja õiguslikult siduv juba üle kahe aasta, on juhtinud ELi õigusloomeprotsessi selle algusest peale. Hartas sätestatud põhiõigused, nagu sõnavabadus ja isikuandmete kaitse, peegeldavad Euroopa ühiseid väärtusi ja põhiseaduslikku pärandit. Euroopa Komisjoni harta rakendamise teises aastaaruandes leitakse, et ELi poliitiliste otsuste tegemise protsessis pööratakse põhiõigustega seotud küsimustele järjest enam tähelepanu. Näiteks on lennureisijatel nüüd õigus ELi lennujaamades soovi korral loobuda turvaskannerist ja valida alternatiivseid kontrollisüsteeme ning seda tänu komisjoni püüdlustele võtta uute ELi õigusaktide loomisel arvesse eraelu puutumatuse küsimusi. Euroopa Kohus viitab hartale järjest enam, eelkõige pöördeliste kohtuotsuste puhul, mis käsitlevad seksuaalset diskrimineerimist ja eraelu puutumatust internetis. Täna avaldatud aruanne on osa komisjoni jõupingutustest suurendada inimeste teadlikkust hartast ja selle kohaldamisest ning ELi institutsioonide rollist põhiõiguste valdkonnas.

„Minu peamine eesmärk viimase kahe aasta jooksul, mil harta on olnud õiguslikult siduv, oli luua kogu Euroopa Liitu hõlmav tugev põhiõiguste kultuur. Olen hartast teinud kõigi ELi tasandi poliitikate suunanäitaja,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik Viviane Reding. „Nüüd on meie ülesandeks aidata kodanikel oma õigusi teostada ning koostöös liikmesriikidega kindlustada, et inimesed teaksid, kuhu pöörduda, juhul kui nende õigusi on rikutud.”

Harta peamine eesmärk on tagada, et ELi institutsioonid austaks uusi Euroopa Liidu õigusakte ette valmistades põhiõigusi. Põhiõigustega seotud küsimused on nüüd uute ELi õigusaktide koostamise lahutamatuks osaks. Näiteks 2011. aastal aitas see kindlustada, et kehaskannerite kasutamisel lennujaamades võetaks arvesse selliseid põhiõigusi nagu isikuandmete kaitse, eraelu puutumatus ja inimväärikus (IP/11/1343).

Komisjon ei taga mitte ainult seda, et tema ettepanekud on hartaga kooskõlas, vaid ka seda, et liikmesriigid järgivad hartat ELi õiguse rakendamisel. 2011. aastal väljendas komisjon muret Ungari andmekaitseasutuse sõltumatuse ning kohtunike, prokuröride ja notarite pensioniiga puudutavate meetmete pärast. Komisjon algatas rikkumismenetluse, et Ungari kõik oma õiguslikud probleemid lahendaks (IP/12/222).

Samas kujundab harta järjest rohkem ka kohtuotsuseid. Nende kohtuotsuste arv, kus tsiteeriti hartas sätestatud põhiõigusi, kasvas 2011. aastal 50% võrra nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Üks selline pöördeline Euroopa Kohtu otsus rõhutas varjupaigataotleja õigust kaitsele ebainimliku või alandava kohtlemise eest seni, kui ELi eeskirjade alusel selgitatakse välja, milline riik varjupaigataotlusega tegelema peaks (MEMO/11/942). See kohtuotsus keelustas varjupaigataotlejate üleandmise riikidele, kus nõuetele mitte vastavad tingimused seaksid ohtu nende põhiõigused. Märtsis 2011 otsustas Euroopa Kohus kohtuasjas Test-Achats, et meeste ja naiste erinevad kindlustusmaksed kujutavad endast soolist diskrimineerimist (MEMO/11/123), ning novembris 2011 kohtuasjas Scarlet vs. SABAM, et internetiteenuse osutaja kohustamine paigaldama intellektuaalomandiõiguse rikkumiste vältimiseks filtreerimissüsteemi rikuks klientide teabe saamise ja edastamise vabadust.

Täna avaldatud Eurobaromeetri ELi põhiõiguste harta teemalise kiiruuringu (Flash EB 340) kohaselt on kodanikud hartast järjest teadlikumad (64% kõigist eurooplastest võrreldes 48%-ga 2007. aastal). 45% kodanike põhiõiguste teemalisi probleeme puudutavatest kirjadest käsitlesid olukordi, kus hartat võiks kohaldada, kuid üksikasjalikud teadmised harta kohaldamisest pole veel siiski piisavad. 65% eurooplastest sooviksid rohkem teavet selle kohta, kuhu pöörduda, kui nende hartas sätestatud õigusi on rikutud.

Jätkuvalt esineb ELi kodanike hulgas arusaamatusi harta eesmärgi pärast ning seoses sellega, mis juhtudel seda kohaldatakse ja milline on ELi institutsioonide roll. Üle poole komisjonile saadetud kirjadest (55%) ei kuulunud ELi õiguse kohaldamisalasse. Avalikkuse hulgas on levinud arusaam, et harta annab komisjonile õiguse sekkuda ükskõik millises ELi riigis, kui on kahtlus, et selle kodanike põhiõigusi on rikutud. See ei vasta aga tõele. Hartat kohaldatakse liikmesriikide suhtes, kui nad rakendavad ELi õigusakte. Iga ELi liikmesriik kaitseb põhiõigusi oma põhiseaduse ja kohtute kaudu ning harta eesmärk ei ole neid asendada. Seega kui keegi tunneb, et tema õigusi on rikutud, tuleb kõigepealt viia juhtum vastava liikmesriigi kohtu ette või pöörduda abi saamiseks liikmesriigi ombudsmani poole.

Taustteave

Lissaboni lepingu jõustudes 1. detsembril 2009 muutus Euroopa Liidu põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks.

2010. aasta oktoobris võttis komisjon vastu strateegia harta tõhusa rakendamise tagamiseks. Töötati välja põhiõiguste kontrollnimekiri, et tõhusamalt hinnata põhiõiguste mõju õigusaktide ettepanekutele (vt lisa). Samuti kohustus komisjon andma kodanikele teavet selle kohta, millal ta saab põhiõiguste küsimuses sekkuda, ning avaldama igal aastal harta rakendamise aruande, milles jälgitakse tehtud edusamme.

Komisjon teeb koostööd asjaomaste ametiasutustega nii riiklikul, piirkondlikul, kohalikul kui ka ELi tasandil, et teavitada inimesi nende põhiõigustest ja sellest, kuhu pöörduda abi saamiseks, juhul kui põhiõigusi on rikutud. Komisjon pakub praktilist teavet õiguste jõustamise kohta Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu ning on algatanud põhiõiguste rikkumise kaebuste menetlemise teemal dialoogi ombudsmanidega, võrdõiguslikkusega tegelevate organitega ja inimõigustega tegelevate institutsioonidega.

Lisateave

Euroopa Komisjon – põhiõigused:

http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/index_et.htm

Euroopa Komisjon – õigusküsimuste peadirektoraadi uudistesait:

http://ec.europa.eu/justice/citizen/index_et.htm

Eurobaromeetri kiiruuring põhiõiguste harta kohta:

http://ec.europa.eu/public_opinion/index_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

LISA

1. Ülevaade põhiõigusi puudutavatest kirjadest ja küsimustest

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED
Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

2. Kirjade osakaal vastavalt teemale

3. Komisjoni põhiõiguste kontrollnimekiri

1. Millised on asjaomased põhiõigused?

2. Kas on tegemist absoluutsete õigustega (mille suhtes ei saa kehtestada mingeid piiranguid, näiteks inimväärikus, piinamise keeld)?

3. Millist mõju avaldavad kavandatavad eri poliitikavalikud põhiõigustele? Kas see mõju on positiivne (põhiõiguste edendamine) või negatiivne (põhiõiguste piiramine)?

4. Kas valikul on ühtlasi nii positiivne kui ka negatiivne mõju sõltuvalt asjaomasest põhiõigusest (nt negatiivne mõju sõnavabadusele, kuid positiivne mõju intellektuaalomandile)?

5. Kas võimalikud põhiõiguste piirangud on sõnastatud täpselt ja prognoositavalt?

6. Kas põhiõiguste piirangud:

- on vajalikud üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks või teiste (milliste?) isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks?

- on eesmärgi saavutamise seisukohast proportsionaalsed?

- peavad kinni asjaomaste põhiõiguste põhisisust?

4. Selgitus selle kohta, millal põhiõiguste hartat kohaldatakse ja millal mitte

Kontaktisikud:

Matthew Newman (+32 2 296 24 06)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site