Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Keskkond: prügi kullaks ehk kuidas mõnes liikmesriigis saab jäätmetest ressurss

Commission Européenne - IP/12/369   16/04/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Keskkond: prügi kullaks ehk kuidas mõnes liikmesriigis saab jäätmetest ressurss

Brüssel, 16. aprill 2012. Kõige edasijõudnumates liikmesriikides võetakse ringlusse kuni 70% jäätmetest ega maeta maha praktiliselt midagi. Mõnes teises liikmesriigis aga viiakse endiselt prügilatesse üle kolmveerandi jäätmetest. Kuidas on teatavates riikides suudetud jäätmed muuta probleemist ressursiks? Tänasest uuest Euroopa Komisjoni aruandest ilmneb, et seda tehakse majanduslike vahendite kombineerimise abil. Maksustada ja keelata jäätmete prügilasse ladustamine ja põletamine ning võtta kasutusele tootjavastutuse ja oma jäätmete eest maksmise süsteemid on osutunud kõige tõhusamaks vahendiks, et jäätmeid säästvamalt käidelda. Kui EL soovib täita ressursitõhususe tegevuskavas kirja pandud eesmärke, nimelt lõpetada prügilasse ladustamine, võtta võimalikult palju jäätmeid ringlusse ja taaskasutusse ning piirata jäätmete energiakasutust materjalidega, mida ringlusse võtta ei saa, tuleb neid majanduslikke vahendeid kõigis liikmesriikides laialdasemalt rakendada.

Keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Jäätmed on lihtsalt minema viskamiseks liiga väärtuslikud. Neid korralikult käideldes saab nende väärtuse majandusse tagasi süstida. Kuues liikmesriigis ei ladestata prügilasse enam praktiliselt mitte midagi ja võetakse väga palju jäätmeid ringlusse. Neis mitte üksnes ei kasutata jäätmete väärtust ära, vaid on sealjuures loodud ka õitsev tööstusharu ja palju töökohti. Selles aruandes on näidatud, kuidas neil see õnnestus: teatavate majanduslike vahendite kaudu on tehtud ennetavad meetmed, taaskasutus ja ringlussevõtt majanduslikult köitvaks. Peame nüüd liikmesriikide ja kohalike ametiasutustega ühiselt tagama, et neid vahendeid kasutataks tulemuslikult kogu ELis. See on üks ressursitõhususe tegevuskava keskseid eesmärke.”

Liikmesriikides saadud kogemus näitab, et kõige paremini saab jäätmekäitlust parandada järgmisi vahendeid kombineerides:

  • jäätmete prügilasse viimise ja põletamise maksustamine ja/või keelamine – uuringu tulemused on ühesed: riikides, kus jäätmete prügilasse ladustamine ja põletamine maksab keeldude või maksude tõttu rohkem, on jäätmeid vähem ladustama ja põletama hakatud;

  • oma jäätmete eest maksmise süsteemid on aidanud väga tõhusalt vältida jäätmeteket ja andnud kodanikele tõuget jäätmete sorteerimiseks;

  • tootjavastutuse süsteemide abil on mitu liikmesriiki saanud koguda ja jaotada jäätmete eraldi kogumise ja ringlussevõtu parandamiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Ent kulutõhusus ja läbipaistvus varieerub oluliselt liikmesriigiti ja jäätmevoogude kaupa, nii et neid süsteeme tuleb hoolikalt ette valmistada ja jälgida.

Suured erinevused liikmesriikide vahel

Jäätmeid käideldakse liikmesriigiti väga erinevalt. Eurostati 27. märtsil avaldatud aruande (vt STAT/12/48) kohaselt ladustatakse kuues kõige edasijõudnumas liikmesriigis – Belgias, Taanis, Saksamaal, Austrias, Rootsis ja Madalmaades – vähem kui 3% olmejäätmetest. Teises äärmuses on aga üheksa liikmesriiki, kus ladustatakse ikka veel üle 75% olmejäätmetest. Eurostati hiljutine statistika näitab, et olukord paraneb pidevalt teatavates uutes liikmesriikides, kus ringlussevõtt kasvab kiiresti. Mitmes liikmesriigis on vähenenud ka olmejäätmete teke, seda tõenäoliselt majandussurutise tõttu.

ELi eesmärkide saavutamiseks vajalikud majanduslikud vahendid

Nimetatud vahendid tuleb kasutusele võtta kõigis liikmesriikides, kui EL soovib saavutada jäätmealastes õigusaktides sätestatud eesmärgid ja ressursitõhususe eesmärgid. Just seepärast hinnatakse ELi jäätmealaste eesmärkide läbivaatamisel 2014. aastal, kas neid vahendeid saaks teatavatel juhtudel muuta õiguslikult siduvaks. Lisaks seab komisjon teatavate ELi toetuste saamise tingimuseks keskkonnaohutu jäätmekäitluse (vt IP/11/1159 ja MEMO/11/663).

Jäätmed on hea ettevõtlusvõimalus

Samal ajal kannustab komisjon liikmesriike kehtivaid jäätmealaseid õigusakte tõhusamalt rakendama. ELis oli jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusektori käive 2008. aastal 145 miljardit eurot ning sektoris oli ligikaudu 2 miljonit töökohta. ELi jäätmepoliitika täieliku järgimise korral oleks ELis võimalik luua veel 400 000 töökohta ja suurendada aastakäivet 42 miljardi euro võrra (vt IP/12/18). Parem jäätmekäitlus aitaks saavutada mitut Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärki.

Lisateave

Aruanne koos üksikasjalike andmetega iga liikmesriigi kohta:

http://ec.europa.eu/environment/waste/use.htm,

ESTATi aruanne olmejäätmete käitluse kohta:

STAT/12/48

uuring säästva arengu makromajandusliku modelleerimise ning majanduse ja keskkonna vaheliste seoste kohta:

http://ec.europa.eu/environment/enveco/studies_modelling/index.htm#macro.

Vt ka:

http://ec.europa.eu/environment/waste/index.htm.

Kontaktisikud:

Joe Hennon (+32 2 295 35 93)

Monica Westeren (+32 2 299 18 30)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site