Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroraha – kümme aastat hiljem

European Commission - IP/12/2   02/01/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Euroraha – kümme aastat hiljem

Brüssel, 2. jaanuaril 2012 – 1. jaanuaril 2002 võeti Euroopa Liidus kasutusele euro paberraha ja mündid. Sellega juhatati sisse rahapoliitika enneolematu ühtlustamine ja euroala riikide tihedam koostöö. Euro ning majandus- ja rahaliit lõid küll kindla aluse majanduskasvuks, kuid 2008. aasta panganduskriis ja selle tagajärjed panid kogu süsteemi täies ulatuses proovile. Aeg on näidanud, et euro edu sõltub riikide rahanduse usaldusväärsusest ja jätkusuutlikkusest ning tugevast makromajanduspoliitikast. Selle taastamise aluseks on majanduse juhtimise ja järelevalve ELi eeskirjad, mida hiljuti karmistati. Veelgi tugevdab seda alust fiskaalkokkulepe, mille ELi juhid sõlmisid eesmärgiga tugevdada eelarvedistsipliini ning paremini koordineerida ja juhtida majanduspoliitikat kogu euroalas.

Kriisieelsel ajal sai kogu euroala kasu makromajanduslikust stabiilsusest, mida iseloomustasid stabiilne inflatsioon, madalad intressimäärad, erakordselt pikk majanduskasv ja tugevam siseturg. 332 miljonit inimest, kes kasutavad eurot, ei pea enam kandma lisakulusid valuuta vahetamise eest. Piiriülesed tehingud on läbipaistvamad ja võimaldavad tarbijatel võrrelda ühes euroalasse kuuluvas riigis kehtivaid hindu teise riigi omadega.

Euroopa Komisjoni asepresident majandus-, raha- ja euroküsimustes Olli Rehn sõnas: Majanduse praeguse tagasilanguse taustal on õige hetk tuletada meelde põhimõtteid, millele tugineti euro loomisel, ning võtta uuesti suund tugeva ja võimalusi pakkuva Euroopa ülesehitamisele. Meil on selleks telliseid ja mörti, meil on olemas tööjõud. Nüüd vajame tugevat poliitilist tahet, otsusekindlust ja kiiret tegutsemist, et taastada majanduskasv, luua rohkem töökohti ning taastada investorite ja üldsuse usaldus.”

Taustteave

Enne euroga ühinemist peavad eranditult kõik potentsiaalsed liikmesriigid täitma karme majandus- ja rahandusnõudeid, et säiliks eelarvedistsipliin. Euro pani liikmesriigid tegema tihedamat koostööd ühise eesmärgi, meile kõigile kasu toova stabiilse raha ja majanduse nimel. Enne 2008. aasta pangakriisi oli Euroopa Liit nende eesmärkide saavutamisel üldjoontes järjel.

Kümne aasta jooksul on euroala sees siiski kuhjunud eelarvelist ja makromajanduslikku tasakaalustamatust. Sellega tegelemine on nõudnud avalikult sektorilt tohutuid pingutusi, et kaitsta riikide, ettevõtjate ja kodanike huve kogu ELis. Ilma majandus- ja rahaliiduta oleks ülemaailmne finantskriis vallandanud Euroopas terve hulga hukatuslikke rahakriise. Selle mõju majandusele, riikidele, ettevõtetele ja isegi inimeste igapäevasele elule oleks olnud kujuteldamatu.

Majandus- ja rahaliidu ning euro põhieesmärk oli – ja on jätkuvalt – anda Euroopa majandusele võimalus toimida paremini, luua rohkem töökohti ja võimaldada eurooplastele paremat elu. Euro ei ole üksnes tehniline rahanduslik vahend, vaid solidaarsuse vaimus teha püütava ühise töö sümbol.

Euro iseenesest ei too majanduslikku stabiilsust ja majanduskasvu. See saavutatakse esiteks euroala majanduse aruka juhtimise kaudu Euroopa Liidu lepingu ning stabiilsuse ja majanduskasvu pakti raames, mis on majandus- ja rahaliidu keskne liikumapanev jõud.

Teiseks on euro kui Euroopa Liidu raha ühtse turu eeliste, kaubanduspoliitika ja poliitilise koostöö tugevdamise peamine mehhanism.

Stabiilsuse ja majanduskasvu pakti tugevdati hiljuti nn kuuspakiga, 13. detsembril 2011 ELis jõustunud eeskirjade paketiga. Need on uued vahendid, mis aitavad rohkem kui kunagi varem tagada, et igaüks peaks kinni kokkulepitud eeskirjadest. Seepärast aitavad need tunduvalt stabiliseerida ELi majandust ja ära hoida uut kriisi. Nimetatud pakett hõlmab fiskaaleeskirju ja kajastab uut rõhuasetust suurte võlgnevuste likvideerimisele. Seda toetab usutav karistusmehhanism, samuti tõhus raamistik laiaulatuslikuma makromajandusliku tasakaalustamatuse ärahoidmiseks ja sellega võitlemiseks.

Selline oluline samm tehti vaid mõni päev pärast 9. detsembri Euroopa Ülemkogu istungit, kus ELi juhid võtsid vastu julgeid otsuseid, tugevdamaks usku, et me tuleme kriisiga toime nii selles osas, mis on seotud majandusliku juhtimise edasise tugevdamisega uue fiskaalkokkuleppe suunas kui ka selles, mis on seotud finantsvaldkonna turvameetmete tugevdamisega kriisi leviku piiramiseks, ning et lõppeesmärgina aitab see kaitsta majanduskasvu ja töökohti.

Lisateave:

MEMO/11/945

MEMO/11/898

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi veebisait:

http://ec.europa.eu/economy_finance/euro/index_en.htm

Contacts :

Amadeu Altafaj Tardio (+32 2 295 26 58)

Vandna Kalia (+32 2 299 58 24)

Catherine Bunyan (+32 2 299 65 12)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website