Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Keskkond: Euroopa kodanikud soovivad ELilt jõulisemat tegutsemist veeprobleemide lahendamisel

Brüssel, 22. märts 2012. Täna avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt leiab peaaegu kolmveerand Euroopa kodanikest, et EL peaks välja pakkuma lisameetmeid veeprobleemide lahendamiseks Euroopas. Valdava enamuse (68%) arvates on veeprobleemid tõsised. Oluliseks probleemiks peetakse põudasid, üleujutusi ja keemilist saastet. 62% kodanikest leiab, et neil ei ole piisavalt teavet, kuid samas saab 67% vastanute arvates veeprobleeme kõige tõhusamalt lahendada neist probleemidest teadlikkust suurendades. Toetust leidis ka saastajate rangema trahvimise, õiglasema hinnapoliitika ja rahaliste stiimulite (maksuvabastused või toetused) idee. Kokkuvõttes soovib 73% Euroopa kodanikest rohkem ELi meetmeid veeprobleemide lahendamiseks.

Euroopa Komisjoni volinik Janez Potočnik sõnas: „Euroopa Liit on pikki aastaid veekvaliteedi parandamiseks tööd teinud ja see on andnud tulemusi: joogi- ja suplusvesi on varasemast hoopis kvaliteetsem ning palju rohkemates linnades töödeldakse reovett nõuetekohaselt. Vahepeal paljudest Euroopa jõgedest kadunud liigid, nagu lõhe, on neisse tagasi ilmunud. See näitab, et kogu Euroopa koostöö võib anda tõelisi tulemusi. Samas muutuvad aga põuad ja üleujutused üha sagedasemaks ning Euroopa veevarusid ohustavad järjest rohkem sellised probleemid nagu saaste ja kliimamuutused. Kodanikud on sellest teadlikud ja paluvad ELil meetmeid võtta. Need uuringutulemused on olulised Euroopa vete kaitsmise peatse kava koostamisel.”

Veeprobleeme peetakse tõsiseks

Kodanikud muretsevad nii veekvaliteedi kui ka selle pärast, kui palju vett saada on. Põuad on suuremaks mureallikaks Vahemere piirkonnas, kus seda probleemi peavad tõsiseks Portugali (96%), Hispaania (95%) ja Itaalia (94%) kodanikud. Üleujutusi peab tõsiseks probleemiks valdav osa Euroopa kodanikest (79%) ning suurt muret valmistavad need enamikule Rumeenia (96%), Bulgaaria (94%) ja Poola (94%) elanikest. Enamiku vastanute arvates on veekvaliteet viimasel kümnel aastal kas paranenud (23%) või samaks jäänud (25%), samas kui 44% arvates on see halvenenud. Lõviosa Euroopa kodanikest nimetas veevarude suurima ohustajana keemilist saastet (84%), kliimamuutusi (55%) ja muutusi veeökosüsteemides (49%).

61% vastanutest nentis, et nad ei tee veevarude kaitsmiseks küllaldaselt ära, kuid samas oodati ka suuremaid jõupingutusi tööstusettevõtetelt (65%), põllumajandussektorilt (51%) ja energiatootjatelt (47%).

Soovitakse rohkem teavet

Küsimusele veeprobleemide lahendamise kohta vastas 67% Euroopa kodanikest, et kõige kasulikum oleks anda rohkem teavet veekasutuse keskkonnamõju kohta. Veeprobleemide kõige tõhusama lahendusena näevad nad teadlikkuse suurendamist.

Tõepoolest, kuigi inimesed astuvad ise väikseid samme vee säästmiseks ja kaitsmiseks, näiteks kasutavad vähem vett või aedades vähem pestitsiide, leiab enamik (61%), et nad ei tee veevarude kaitsmiseks piisavalt ära. Nad tahavad veevarude kaitsmiseks rohkem teha ja selleks rohkem teavet saada.

Veeprobleemide lahendamiseks soovivad nad aga ka saastajatele suuremate trahvide kehtestamist, õiglasemat hinnapoliitikat ja rahalisi stiimuleid (maksuvabastused või toetused). Valdav osa toetab kasutusmahul põhinevat veehinda ning nõustub, et koos keskkonnamõju suurenemisega peab tõusma ka hind.

Suur poolehoid ELi meetmetele

73% Euroopa kodanikest leiab, et EL peaks välja pakkuma lisameetmeid veeprobleemide lahendamiseks Euroopas. See seisukoht on valdav kogu Euroopas, nimelt arvab enamik kõigi liikmesriikide kodanikke (alates 55%st Eestis ja 56%st Suurbritannias kuni 81%ni Slovakkias ja Saksamaal), et seda probleemi tuleb lahendada ELi tasandil. Eurooplaste arvates peaks selliste meetmete põhiraskus olema tööstusettevõtetest pärit veereostusel (69%), põllumajandusel (39%), liigsel veekasutusel (30%) ning üleujutustel ja põudadel (24%).

Veepoliitika kava

Kõiki neid küsimusi võtab Euroopa Komisjon arvesse Euroopa veevarude kaitsmise kavas, mis peaks valmima käesoleva aasta novembris. Kavas määratakse kindlaks praegused puudujäägid ja tulevased prioriteedid ning pakutakse välja veepoliitika arendamise meetmed 2020. aastani. Kava tugineb aastani 2050 ulatuvate majandus- ja kliimamudelite analüüsile.

Taustteave

Uuring viidi läbi Euroopa Liidu 27 liikmesriigis 5.–7. märtsil 2012. Keskkonna peadirektoraat küsitles 25 524 eri sotsiaalsesse ja rahvastikurühma kuuluvat kodanikku nende emakeeles.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/public_opinion/index_en.htm

http://ec.europa.eu/environment/water/index_en.htm

http://ec.europa.eu/environment/water/blueprint/index_en.htm

MEMO/12/203

Kontaktisikud:

Robert Flies (+32 2 295 35 93)

Monica Westeren (+32 2 299 18 30)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site