Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Komisjon suurendab lähetatud töötajate turvatunnet

Brüssel, 21. märts 2012. Komisjon tegi ettepaneku uute eeskirjade kohta, millega parandatakse ajutiselt välismaale lähetatud töötajate kaitset, et muuta ELi siseturg nii töötajate kui ka ettevõtjate jaoks paremini toimivaks. Töötajate kaitse ja õiglased konkurentsitingimused on ELi siseturgu sümboliseeriva mündi kaks külge, kuid sellegipoolest näitavad uuringud, et sageli ei peeta hinnanguliselt ühe miljoni lähetatud töötaja puhul kinni minimaalsetest töölevõtu- ega töötingimustest. Et parandada olukorda konkreetsete rikkumiste puhul, näiteks kui töötajad ei saa oma õigusi täies ulatuses kasutada palkade või siis puhkuse osas, seda eelkõige just ehitussektoris, on komisjon teinud konkreetsed ja praktilised ettepanekud. Jõustamisdirektiivi osana suurendatakse töötajate lähetamisega seonduvate õigusaktide täitmise järelevalvet ja nende õigusaktide järgimist ning parandatakse lähetatud töötajaid käsitlevate eeskirjade rakendamist. Seeläbi tagatakse lähetamisega seotud ettevõtjatele võrdsed tingimused ja kõrvaldatakse turult ettevõtjad, kes neid eeskirju ei täida.

Rõhutamaks, et töötajate õigused ja streigivabadus on samaväärsed teenuste osutamise vabadusega, on komisjon teinud ka uue määruse ettepaneku, mis põhineb olemasoleval kohtupraktikal. See on eriti oluline just piiriüleste teenuste osutamise puhul, näiteks kui tegemist on töötajate lähetamisega. Mõlema ettepaneku üldine eesmärk on luua rohkem kvaliteetseid töökohti ja suurendada ELi konkurentsivõimet, tõhustada ja ajakohastada siseturu toimimist ning tagada seejuures, et säiliksid töötajate õigused.

Kõnealuste ettepanekute vastuvõtmist kommenteerides ütles president Barroso: „Ma lubasin Euroopa Parlamendile 2009. aastal, et komisjon selgitab välja, kuidas sotsiaalsed õigused lähetatud töötajate puhul toimivad. Teenuste osutamise vabadus siseturul kujutab endast tohutut võimalust majanduskasvu suurendamiseks. Kuid eeskirjad peavad kehtima kõigi jaoks ühtmoodi. Teise liikmesriiki lähetatud töötajate puhul ei ole see aga alati nii. Täna võttis Euroopa Komisjon konkreetsed meetmed taoliste lubamatute rikkumiste kõrvaldamiseks. Me soovime tagada, et lähetatud töötajad saaksid täiel määral nautida oma sotsiaalseid õigusi kogu Euroopa piires”.

Viidates sellele, kui olulised on need ettepanekud nii töötajatele kui ka ettevõtjatele, rõhutas ELi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor: „Töötajate ajutine lähetamine peaks olema kasulik nii ELi tööturu ja kui ka ettevõtjate seisukohast, kuid seda ei tohiks kasutada minimaalsetest sotsiaalsetest standarditest kõrvalehoidmiseks.” Volinik Andor rõhutas, et ühtne turg toimib tõhusalt vaid õiglase konkurentsi tingimustes, ning lisas: „Tänastes ettepanekutes muudetakse lähetatud töötajate puhul kehtivad eeskirjad kõigi jaoks selgemaks ja kehtestatakse praktilised tagatised sotsiaalse dumpingu ning halbade töötingimuste vältimiseks, seda eelkõige ehitussektoris, kus töötajate lähetamine on kõige enam levinud ja kus rikkumistest teavitatakse kõige sagedamini.”

Taustteave

Kavandatud jõustamisdirektiivi eesmärk on parandada 1996. aastal vastuvõetud nn lähetatud töötajate direktiivi reaalset rakendamist ilma seal sätestatut muutmata. Täpsemalt peaks jõustamisdirektiiv:

  • kehtestama kõrgemad standardid töötajate ja ettevõtete õigustest ja kohustustest teavitamise suhtes;

  • koostama täpse reeglistiku lähetamise eest vastutavate riiklike ametiasutuste koostöö jaoks;

  • sätestama vahendid, millega parandada lähetamise rakendamist ja kontrollimist, et vältida nn postkastifirmade kasvutendentsi ja seda, et need firmad kasutaksid lähetamisi tööhõivet käsitlevatest eeskirjadest kõrvalehoidmiseks;

  • määrama kindlaks, mis ulatuses peavad asjakohased riiklikud ametiasutused teostama järelevalvet ja mis kuulub nende asutuste vastutusalasse;

  • parandama töötajate õiguste jõustamist, sealhulgas ka solidaarse vastutuse kasutuselevõttu ehitussektoris lähetatud töötajate palkade ja lähetatud töötajate esitatud kaebuste menetlemise puhul.

Kavandatud Monti II määrusega püütakse hajutada arusaamu, nagu oleks ühtse turu puhul majandusvabadus tähtsam kui streigivabadus, ja rõhutatakse, et kollektiivmeetmete võtmise õiguse ja teenuste osutamise vabaduse vahel puudub ülimuslik suhe. Määruses sätestatakse ka uus häiremehhanism tõsisemate tagajärgedega piiriülestest töövaidlustest teavitamiseks. Määrus ei mõjuta mingil viisil streigiõigust käsitlevaid riiklikke õigusakte ega takista streigiõiguse kasutamist.

Igal aastal lähetavad tööandjad umbes miljon töötajat ühest ELi liikmesriigist teise just teenuste osutamise eesmärgil (see moodustab 0,4% ELi tööjõust). Suurimad nn lähetajariigid on Poola, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Belgia ja Portugal. Neist riikidest lähetatud töötajad on oluliseks abiks mitmesugustes majandussektorites, näiteks ehitus-, põllumajandus- või transpordisektoris esineva liht- või oskustööjõupuuduse vähendamisel. Lähetamine mängib olulist rolli ka teenuste puhul, mis eeldavad spetsiifilist ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, näiteks infotehnoloogia valdkonnas.

ELi ühtne turg tagab ettevõtjatele vabaduse osutada teenuseid teistes liikmesriikides, see hõlmab võimalust lähetada töötajaid ajutiselt teise liikmesriiki mõne konkreetse projekti teostamiseks. See jällegi võimaldab ettevõtjatel pakkuda oma teenuseid kogu ELi ühtse turu piires ning aitab suurendada ettevõtte tulemuslikkust ja üldist majanduskasvu.

Lähetatud töötaja ei sisene vastuvõtva liikmesriigi tööturule, sest tema tööandjaks jääb lähetava liikmesriigi ettevõtja.

Töötajate lähetamise hõlbustamiseks, õiglase konkurentsi tagamiseks ja lähetatud töötajate vajalikul määral kaitsmiseks on 1996. aastal vastuvõetud direktiivis määratletud peamised töötingimused, mida teenuse osutaja peab järgima kogu lähetuse kestel lähetatud töötajat vastuvõtvas liikmesriigis. Need kriteeriumid hõlmavad miinimumpalka, minimaalset puhkusepäevade arvu, maksimaalseid töötunde ja minimaalseid puhkeperioode, samuti töötervishoidu ja tööohutust.

Tegelikkuses kohaldatakse lähetatud töötajat vastuvõtvas liikmesriigis neid peamisi töötingimusi sageli puudulikult või üldse mitte. Ettevõtjad võivad lähetamist ära kasutada ja asutada välismaal nn variettevõtteid üksnes selleks, et saada kasumit töökaitse madalama taseme või väiksemate sotsiaalkindlustusmaksete arvelt. Lähetatud töötajaid on sageli ka kergem ära kasutada, sest nad töötavad välismaal. Komisjoni uue ettepanekuga kehtestatakse rangemad eeskirjad, et tagada 1996. aasta nn lähetatud töötajate direktiivi tõhus kohaldamine.

Euroopa Kohtu otsused Viking Line´i ja Lavali kohtuasjades kutsusid esile ägedad vaidlused selle üle, mis ulatuses suudavad ametiühingud töötajate õigusi kaitsta piiriüleste olukordade, sealhulgas töötajate lähetamise või ettevõtete ümberpaigutamise puhul. Mõned huvirühmad tõlgendasid kõnealuseid otsuseid nii, et majandusvabadus on tähtsam kui sotsiaalsed õigused, eelkõige just streigiõigus. Uus jõustamisdirektiiv ja uus määrus (nn Monti II määrus) kinnitavad, et nii see ei ole.

Lisateave

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi veebisait töötajate lähetamise kohta: http://ec.europa.eu/social/posted-workers

Ettepanek: direktiiv, milles käsitletakse jõustamiseeskirju, mida kohaldatakse töötajate lähetamisel seoses teenuste osutamisega:http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7479&langId=en

Ettepanek: määrus, milles käsitletakse õigust võtta kollektiivmeetmeid ühtse turu majandusliku vabaduse kontekstis:http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7480&langId=en

Komisjoni töödokument. Mõju hindamine. Töötajate lähetamist käsitleva õigusraamistiku läbivaatamine teenuste osutamise seisukohast SWD(2012)63.http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7481&langId=en

Vt ka MEMO/12/199 + MEMO/12/202

Kontaktisikud :

Cristina Arigho (+32 2 298 53 99)

Nadège Defrère (+32 2 299 04 03)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site