Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon algatab kiirendatud rikkumismenetluse Ungari suhtes seoses tema keskpanga ja andmekaitseasutuse sõltumatuse ning kohtusüsteemi mõjutavate meetmetega

Commission Européenne - IP/12/24   17/01/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Euroopa Komisjon algatab kiirendatud rikkumismenetluse Ungari suhtes seoses tema keskpanga ja andmekaitseasutuse sõltumatuse ning kohtusüsteemi mõjutavate meetmetega

Strasbourg, 17. jaanuar 2012 – Euroopa Komisjon võttis täna õiguslikke meetmeid Ungari vastu seoses uute õigusaktidega, mis jõustusid aasta alguses Ungari uue põhiseaduse alusel. Pärast pikka kirjavahetust Ungari ametiasutustega uute õigusaktide eelnõude kohta – eelkõige president José Manuel Barroso, asepresident Viviane Redingi (ELi õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik) ja asepresident Olli Rehni (ELi majandus- ja rahaküsimuste ning euro volinik) saadetud kirjad – on komisjon nüüd lõpule viinud jaanuari alguses vastu võetud uute õigusaktide üksikasjaliku õigusliku hindamise. Komisjoni arvates on Ungari õigusaktid vastuolus ELi õigusega, sest küsitavaks muudetakse riigi keskpanga ja andmekaitseasutuse sõltumatus ning nähakse ette meetmed, mis mõjutavad kohtusüsteemi.

Seepärast otsustas komisjon täna saata Ungarile kolm märgukirja, mis on ELi rikkumismenetluse esimene etapp, ning lisaks esitada täiendavaid seotud küsimusi Ungari ametiasutustele, et teha kindlaks, kas ELi õiguse alusel võib võtta täiendavad meetmeid eelkõige kohtusüsteemi sõltumatuse puhul. Ungari ametiasutustel on nüüd üks kuu aega, et vastata komisjoni tõstatatud küsimustele.

Komisjoni president José Manuel Barroso ütles: Ungari, nagu ka kõik teised liikmesriigid, on ELi aluslepingute kohaselt kohustatud tagama oma riigi keskpanga ja andmekaitseasutuse sõltumatuse ning oma kohtunike mittediskrimineerimise. Komisjon on kindlalt otsustanud võtta mis tahes õiguslikke meetmeid, mida on vaja tagamaks, et säilib kooskõla Euroopa Liidu õigusaktidega.”

Euroopa Komisjoni asepresident ja õigusküsimuste volinik Viviane Reding ütles: Ma juhtisin tähelepanu tõsistele õiguslikele probleemidele seoses Ungari kohtusüsteemi ja Ungari andmekaitseameti sõltumatuse võimaliku rikkumisega juba detsembri alguses, kui ma esimest korda nägin seaduseelnõusid. Kuna seadused on vastu võetud, arvestamata komisjoni märkusi õiguslike probleemide kohta, on komisjoni kohustus aluslepingute valvurina tagada, et ELi õigust järgitakse. Loodan, et Ungari ametiasutused reageerivad komisjoni tõstatatud õiguslikele probleemidele kiiresti. Komisjonile on vastuvõetav ainult see, kui kõnealustesse õigusaktidesse tehakse sisulisi muudatusi või nende kohaldamine peatatakse koheselt.”

Majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutav asepresident Olli Rehn ütles, et: Keskpanga sõltumatus on aluslepingu üks nurgakividest. Valitused peavad hoiduma püüdest mõjutada oma keskpanka. Ungari keskpanga (MNB) uue seaduse ja uue põhiseaduse teatavate sätetega neid põhimõtteid rikutakse. Ma nõuan tungivalt, et Ungari valitsus tagaks keskpanga täieliku sõltumatuse. See tähendab kõigi asjaomaste õigusaktide, sealhulgas põhiseaduse läbivaatamist. Selle küsimusega tuleb tegeleda enne, kui saame alustada ametlikke läbirääkimisi ELilt ja IMFilt taotletud finantsabi üle.”

Kolm peamist õiguslikku põhjust

Ungari uute õigusaktide kohaselt saadetakse kohustuslikule pensionile 274 kohtunikku (sealhulgas ülemkohtu kohtunikud), mis on vastuolus ELi eeskirjadega. Valitsusele antakse ka pädevus andmekaitseasutuse üle, mis on vastuolus ELi aluslepingutega, millega nõutakse riiklike andmekaitseasutuste sõltumatust (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 16 ja põhiõiguste harta artikli 8 lõige 3) ja riigi keskpanga sõltumatust (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 127 ja 130 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikkel 14). Ungari keskpank on osa Euroopa Keskpankade Süsteemist (ESCB) ning Ungari keskpanga juht on esindatud Euroopa Keskpanga üldnõukogus, mis on Euroopa Keskpanga kolmas otsuseid tegev organ.

1) Riigi keskpanga sõltumatus

Komisjon on tuvastanud mitu esmaste õigusaktide rikkumist, eelkõige seoses ELi toimimise lepingu artikliga 130, milles sätestatakse keskpanga täielik sõltumatus, ning ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikega 4, milles nõutakse EKPga konsulteerimist „iga Euroopa Keskpanga pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul”.

  • ELi toimimise lepingu artiklis 130 sätestatakse, et ei taotle ega saa Euroopa Keskpank ega ükski riigi keskpank … mingeid juhiseid liidu institutsioonidelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt”.

  • ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikes 4 sätestatakse, et „Euroopa Keskpangaga tuleb konsulteerida […] iga Euroopa Keskpanga pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul”.

Lisaks ei järgitud nõuet õigel ajal konsulteerida EKPga, mis on ette nähtud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja punktiga 14.2 ning nõukogu otsuse (98/415/EÜ) artikliga 4. Komisjon on palunud Ungari ametiasutustel esitada selgitusi mitme elemendi kohta.

Märgukirjas esitatud rikkumised on seotud nii MNB seaduse („Magyar Nemzeti Bank”) kui ka uue põhiseadusega.

MNB seaduse kohaselt saab minister vahetult osaleda rahanõukogu koosolekutel, mis annab valitsusele võimaluse MNBd seestpoolt mõjutada. Samuti nõutakse, et MNB koosolekute päevakord saadetakse eelnevalt valitsusele, mis takistab aga keskpanga võimalust pidada konfidentsiaalseid arutelusid. Panga juhi tasustamiskorra muudatusi hakatakse kohe kohaldama ametisoleva juhi suhtes, kuigi neid tuleks hakata kohaldama alles uuest ametiajast, et vältida palkade kasutamist MNB survestamiseks. Lisaks peavad panga juht ja rahanõukogu liikmed andma vande (ustavuse kohta riigile ja tema huvidele), mille tekst on küsitav, arvestades, et MNB juht on ühtlasi ka Euroopa Keskpanga üldnõukogu liige.

Komisjonil on kahtlusi seoses panga juhi ja rahanõukogu liikmete ametist vabastamise eeskirjadega, mis soodustavad poliitilist sekkumist (isegi parlament saab teha ettepaneku rahanõukogu liikme ametist vabastamiseks) ja võimalikku väärkasutust. Samuti tekitab kahtlusi MNB institutsionaalse raamistiku sage muutmine. Näiteks suurendatakse rahanõukogu liikmete arvu ja antakse võimalus suurendada asejuhtide arvu ilma, et võetaks nõuetekohaselt arvesse MNB vajadusi.

Lisaks reguleeritakse põhiseaduse sättega MNB ja finantsjärelevalveasutuse võimalikku ühinemist. Kuigi ühinemine kui selline ei ole probleem, saaks MNB juhist uues struktuuris lihtsalt aseesimees ning see ohustaks tema sõltumatust.

2) Kohtusüsteemi sõltumatus

Rikkumismenetluses kohtusüsteemi puhul keskendutakse kohtunike ja prokuröride uuele pensionieale ning see on seotud Ungari otsusega langetada alates 1. jaanuarist 2012 kohtunike, prokuröride ja notarite kohustuslikku pensioniiga seniselt 70 eluaastalt üldisele pensionieale (62 eluaastat).

EL eeskirjadega võrdse kohtlemise kohta töö saamisel (direktiiv 2000/78/EÜ) keelatakse vanuse alusel diskrimineerimine töökohal. Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt on vaja objektiivset ja proportsionaalset põhjendust, kui valitsus otsustab langetada pensioniiga ühe inimeste rühma puhul, aga mitte teiste puhul. Seda põhimõtet kinnitati, kui kohus 13. septembril 2011 otsustas, et liinipilootidel töötamise keelamine pärast 60. eluaastat kujutab endast diskrimineerimist vanuse alusel.

Ungari puhul ei ole komisjon leidnud ühtegi objektiivset põhjendust kohtunike ja prokuröride kohtlemiseks muudest rühmadest erinevalt, eelkõige ajal, mil kogu Euroopas pensioniiga progressiivselt tõstetakse aga mitte ei langetata. Olukord on õiguslikult veelgi küsitavam, sest valitsus on komisjonile juba teatanud, et ta kavatseb tõsta üldist pensioniiga 65. eluaastani.

Seoses kohtusüsteemi sõltumatusega küsib komisjon Ungarilt ka rohkem teavet uue õigusakti kohta, mis käsitleb kohtute korraldust. Uue seaduse alusel koondub uue riikliku kohtuteenistuse presidendi kätte pädevus seoses kohtute operatiivjuhtimise, personali- ja eelarveküsimuste ning kohtuasjade jaotamisega. Kaob ära ühine otsuste tegemine kohtute operatiivjuhtimise puhul ja muud asjaomased kaitsemeetmed. Nüüd teeb üks isik üksi kõik olulised otsused kohtusüsteemi kohta, sealhulgas kohtunike määramise kohta. Lisaks lõpetati ülemkohtu endise presidendi volitused enneaegselt 2011. aasta lõpul, kuigi ta oli valitud 2009. aasta juunis kuueks aastaks. Samal ajal teiste ülemkohtu endiste kohtunike volitused kohtunikena jätkuvad uues kohtus, mis on asendanud ülemkohtu. Komisjon ootab Ungari ametiasutustelt üksikasjalikke vastuseid, et saaks otsustada edasiste rikkumismenetluste vajaduse üle.

3) Andmekaitse järelevalveasutuse sõltumatus

Andmekaitse järelevalveasutuse juhtum on seotud Ungari hiljutise otsusega luua uus riiklik andmekaitse agentuur, millega asendatakse alates 1. jaanuarist 2012 senine andmekaitsevoliniku büroo. Selle tulemusena lõpetatakse 2008. aastal ametisse määratud andmekaitsevoliniku kuueaastane ametiaeg ennetähtaegselt. Ette ei ole nähtud ajutisi meetmeid kuni praeguse voliniku ametiaja lõppemiseni (s.o 2014). Uute eeskirjadega luuakse ka võimalus, et peaminister ja president võivad uue järelevalveametniku omavoliliselt ametist vabastada.

Andmekatse järelevalveasutuste sõltumatus on tagatud ELi toimimise lepingu artikli 16 ja põhiõiguste harta artikli 8 alusel. Lisaks nõutakse ELi eeskirjadega andmekaitse kohta (direktiiv 95/46/EÜ) liikmesriikidelt järelevalveorgani loomist, et jälgida direktiivi kohaldamist, tegutsedes täielikult sõltumatult. Seda on kinnitanud ka Euroopa Kohus.

Oma otsuses kohtuasjas, mis käsitles Saksamaad (C-518/07, 9. märts 2010), rõhutas kohus, et andmekaitse järelevalveasutused peavad olema kaitstud mis tahes välise mõju eest, sealhulgas riigi otsese või kaudse mõju eest. Kohus otsustas, et juba üksnes poliitilise mõjutamise oht riikliku kontrolli kaudu on piisav, et takistada järelevalveasutuse ülesannete sõltumatut täitmist.

Taust

Euroopa Komisjon võttis 2011. aastal kohustuseks tähelepanelikult jälgida arenguid seoses Ungari uue põhiseadusega pärast seda, kui Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlamendi liikmed ja teised olid avaldanud mitmel korral muret Ungari uue põhiseaduse üle. Viimastel kuudel on komisjon tihedalt suhelnud Ungari ametiasutustega seoses peamiste seaduseelnõude koostamisega, millega rakendatakse põhiseadust. Komisjon on tõstatanud mitu küsimust kõnealuste seaduste vastavuse kohta ELi õigusega (vt Memo/12/9). President Barroso ning asepresidendid Reding ja Rehn saatsid detsembris kirjad, milles juhtisid tähelepanu neile probleemidele. Lisaks suhtles asepresident Kroes kogu 2011. aasta jooksul korduvalt Ungari ametiasutustega. 2011. aasta jaanuaris komisjon juba sekkus, et muuta Ungari meediaseaduse nelja aspekti, mis ei olnud kooskõlas ELi õigusega.

Lisateave

President José Manuel Barroso veebisait:

http://ec.europa.eu/president

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning majandusküsimuste ja euro voliniku Olli Rehni veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/rehn/index_en.htm

Vt ka: MEM0/12/12

Kontaktisikud:

Pia Ahrenkilde Hansen (+32 2 295 30 70)

Cezary Lewanowicz (+32 2 298 05 09)

Matthew Newman (+32 2 296 24 06)

Amadeu Altafaj Tardio (+32 2 295 26 58)

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Vandna Kalia (+32 2 299 58 24)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site