Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - pressiteade

Komisjon kaalub variante naiste osakaalu suurendamiseks ettevõtete juhatustes

Brüssel, 5. märts 2012. Täna avaldatud aruandest nähtub, et naiste arv ettevõtete juhatuses ei ole märkimisväärselt suurenenud, kuigi Euroopa Liidu õigusküsimuste volinik Viviane Reding esitas aasta tagasi üleskutse sellesisuliste tõsiseltvõetavate iseregulatsioonimeetmete võtmiseks (vt MEMO/11/124). Euroopa tippfirmades on seitsmest juhatuse liikmest üks naine (13,7%). Tegemist on mõningase edasiminekuga võrreldes 2010. aastaga: siis oli see näitaja 11,8%. Sellise kiiruse juures kuluks aga olulise soolise tasakaalu (naiste osakaal vähemalt 40%) saavutamiseks üle 40 aasta.

Eri uuringud on näidanud, et sooline tasakaal juhtivatel ametikohtadel aitab suurendada ettevõtete rentaablust, konkurentsivõimet ja majanduslikku kasu. Näiteks leitakse konsultatsioonifirma McKinsey aruandes, et ettevõtetes, kus valitseb sooline tasakaal, on tegevuskasum üksnes meestest koosnevate ettevõtetega võrreldes 56% suurem. Ernst & Young võttis omalt poolt vaatluse alla 290 suuremat börsil noteeritud äriühingut. Nad leidsid, et nende äriühingute kasum, mille juhatusse kuulus vähemalt üks naine, oli üksnes meestest koosneva juhatusega äriühingute omast oluliselt suurem.

Selleks et teha kindlaks, millised oleksid asjakohased meetmed Euroopa börsil noteeritud äriühingute juhatustes soolise tasakaalu saavutamiseks, käivitas komisjon täna üldsusega konsulteerimise. Komisjon soovib koguda arvamusi selle kohta, kuidas peaks tegutsema ELi tasandil, et lahendada soolist tasakaalustamatust äriühingute juhatuses. Seisukohti oodatakse ka seadusandlike meetmete kohta. Üldsusega konsulteerimine kestab 28. maini 2012. Vastukaja põhjal otsustab komisjon, milliseid meetmeid jooksval aastal võtta.

Tänane aruanne soolise tasakaalu kohta äriühingute juhatustes näeb päevavalgust aasta pärast seda, kui ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding seadis börsil noteeritud äriühingute ette ülesande suurendada vabatahtlikult naiste arvu oma juhatustes ning allkirjastada lubadus suurendada naiste osalust ettevõtete juhatuses. Sellele lubadusele alla kirjutades võtavad ettevõtjad endale kohustuse suurendada naiste esindatust oma juhatustes 2015. aastaks 30%-le ja 2020. aastaks 40%-le. Kuid 12 viimase kuu jooksul on sellele lubadusele Euroopas alla kirjutanud vaid 24 ettevõtjat.

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi sõnul kutsus ta aasta tagasi ettevõtjaid üles vabatahtlikult suurendama naiste osakaalu juhatustes. „Minu üleskutset toetas Euroopa Parlament ning mitme ELi liikmesriigi tööhõive-, sotsiaal- ja soolise võrdõiguslikkuse ministrid on selle edastanud ettevõtlusorganisatsioonidele. Ometi pean kahetsusega tõdema, et hoolimata meie üleskutsest ei ole iseregulatsioon andnud rahuldavaid tulemusi. Naiste vähene esindatus ettevõtete tippametikohtadel kahjustab Euroopa konkurentsivõimet ja pärsib majanduskasvu. Seepärast on mitmed ELi liikmesriigid – eelkõige Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad ja Hispaania – hakanud vastu võtma õigusakte, milles sätestatakse äriühingute juhatuste sookvoodid. Teatavad riigid – Taani, Soome, Kreeka, Austria ja Sloveenia – on vastu võtnud eeskirjad, mis käsitlevad soolist tasakaalu riigiettevõtetes. Isiklikult ei ole ma kvootide suur pooldaja. Ometi on mulle meelt mööda nendega kaasnevad tulemused. Ettevõtjatel, kes tegutsevad siseturul piiriüleselt, võib teinekord olla vaja täita eri riikide kvoote käsitlevaid õigusakte, kui nad tahavad osaleda riigihangetes. Seepärast sisaldab komisjoni seadusandlik tööprogramm 2005. aastaks algatust selle olukorra käsitlemiseks. Täna kutsun üldsust, s.t üksikettevõtjaid, sotsiaalpartnereid, huvitatud valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikke, esitama oma märkusi selle kohta, milliseid meetmeid peaks EL võtma, et tagada juhatustes sooline tasakaal. Usun, et on ülim aeg purustada see klaaslagi, mis endiselt takistab naistel pääsemast Euroopa börsil noteeritud äriühingute etteotsa. Selle saavutamiseks teen tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja kõigi liikmesriikidega,” lisas volinik.

Viimase aasta jooksul tehtud edusammud soolise tasakaalu parandamiseks Euroopa äriühingute juhatustes on olnud üle pika aja ühed parimad: 2010. aasta oktoobrist 2012. aasta jaanuarini on see suurenenud 1,9 protsendipunkti. Võrdluseks võib tuua pikaajalise perspektiivi, kus viimasel kümnendil on keskmiselt liigutud edasi 0,6 protsendipunkti aastas. Selle edasimineku võib kanda komisjoni ja Euroopa Parlamendi üleskutsete (MEMO/11/487) ja mitme riikliku seadusandliku algatuse arvele. Prantsusmaal võeti juhatustes soolist tasakaalu käsitlev õigusakt vastu 2011. aastal ja tema arvele langeb ligikaudu pool ELis sellel rindel tehtud edusammudest. Üldiselt aga on muutus väga visa tulema. Esinaiste arv olulisimate ettevõtete juhatustes on hoopiski vähenenud, langedes 3,4%-lt 2010. jaanuaris 3,2%-le jaanuaris 2012.

Inimesed Euroopas on üksmeelel, et selline olukord peab muutuma. Täna avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt (vt lisa) usub 88% eurooplastest, et võrdse pädevuse korral peaksid naised olema ettevõtete tippametikohtadel ka võrdselt esindatud. Samal ajal usub 76% küsitletuist, et naistel on vajalikud oskused olemas. 75% küsitletuist pooldab juhatuste soolist tasakaalu käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist: suhteline enamus (49%) aga leiab, et rahaline trahv oleks asjakohaseim viis selliste õigusaktide jõustamiseks (vt lisa).

Taustteave

Järjest rohkem tõendeid viitab olulisele majanduslikule kasule, mida toob endaga kaasa parem sooline tasakaal majanduslikus otsustamisprotsessis (vt komisjoni tänane aruanne). Suurem arv naisi kõrgematel ametikohtadel aitaks kaasa tootlikkuse kasvule ja innovatiivsemale töökeskkonnale ning parandaks ettevõtte tulemusi tervikuna. See toetab konkurentsivõimet. Ehkki naised moodustavad värsketest ülikooli lõpetanutest 60%, jõuavad neist kõrgetele ametikohtadele vaid vähesed. Ukse avamine juhtivatele ametikohtadele annab naistele stiimuli tööturule minekuks ja seal püsimiseks. See aitab ka tõsta naiste tööhõivemäära ja kasutada paremini ära naistöötajates peituvat potentsiaali. „Kui me tahame täita ELi majandusstrateegias (strateegia „Euroopa 2020”) püstitatud eesmärke – saavutada 2020. aastaks 20–64-aastaste naiste ja meeste tööhõive määra kasv 75 %-ni – peame muutma soolise tasakaalu majanduskasvu toetavaks teguriks,” lisas komisjoni asepresident Viviane Reding.

Võrdõiguslikkuse edendamine otsustustasandil on üks naiste harta (vt IP/10/237) eesmärke. Naiste harta võeti 2010. aasta märtsis vastu president José Manuel Barroso ja asepresident Redingi eestvedamisel. Komisjon jätkas harta eesmärkide edendamist, võttes 2010. aasta septembris järgnevaks viieks aastaks vastu soolise võrdõiguslikkuse strateegia (vt IP/10/1149 ja MEMO/10/430), mis sisaldab kohustust kaaluda sihtalgatusi, millega tuua rohkem naisi majandusvaldkonna juhtivatele ametikohtadele. Euroopa Komisjoni 2012. aasta tööprogrammis on juttu seadusandlikust algatusest soolise tasakaalu parandamiseks börsil noteeritud ettevõtetes.

Tänases komisjoni aruandes tuuakse välja, et kuigi viimastel aastatel on tehtud edusamme, eelkõige riikides, kus on kehtestatud sookvoodid, on edasiminek olnud aeglane. Samuti on erinevused riigiti suured: naised moodustavad Soome suurte ettevõtete juhatustes 27%, Lätis on see näitaja 26%, kuid Maltas ainult 3% ja Küproses 4%.

Lisateave

Pressimaterjalid – Naised juhatustes:

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/gender-equality/news/120305_en.htm

Üldsusega konsulteerimine: Sooline tasakaalustamatus ELi ettevõtete juhatustes:

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/gender-equality/opinion/120528_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait: http://ec.europa.eu/reding

Euroopa Komisjoni andmebaas naiste ja meeste osalemise kohta otsuste tegemises:

http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/gender-decision-making/database/index_en.htm

Annex

Figure 1: Women and men on the boards of the largest listed companies, January 2012

Source: European Commission, Database on women and men in decision-making and Eurostat, Labour Force Survey. Note: Data on share of employment not available for RS; data on tertiary education not available for LU, EL and RS.

Figure 2: Share of women on the boards of the largest publicly listed companies, 2010-2012

(% total board members)

 

2010 (Oct)

2011 (Oct)

2012 (Jan)

EU-27

11.8

13.6

13.7

BE

10.5

10.9

10.7

BG

11.2

15.2

15.6

CZ

12.2

15.9

15.4

DK

17.7

16.3

16.1

DE

12.6

15.2

15.6

EE

7.0

6.7

6.7

IE

8.4

8.8

8.7

EL

6.2

6.5

7.4

ES

9.5

11.1

11.5

FR

12.3

21.6

22.3

IT

4.5

5.9

6.1

CY

4.0

4.6

4.4

LV

23.5

26.6

25.9

LT

13.1

14.0

14.5

LU

3.5

5.6

5.7

HU

13.6

5.3

5.3

MT

2.4

2.3

3.0

NL

14.9

17.8

18.5

AT

8.7

11.1

11.2

PL

11.6

11.8

11.8

PT

5.4

5.9

6.0

RO

21.3

10.4

10.3

SI

9.8

14.2

15.3

SK

21.6

14.6

13.5

FI

25.9

26.5

27.1

SE

26.4

24.7

25.2

UK

13.3

16.3

15.6

Source: European Commission database on women and men in decision-making: http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/gender-decision-making/database/index_en.htm

Figure 3: Men and Women presidents/chairpersons of large companies,
EU-27

Figure 4: Nearly nine Europeans out of ten agree that, given equal competence, women should be equally represented in positions of leadership in companies.

Figure 5: Three-quarters of Europeans are in favour of legislation on gender balance on company boards

Figure 6: Almost half of the Europeans mention monetary sanctions as the most effective sanction in case of non-compliance

Contacts:

Matthew Newman (+32 2 296 24 06)

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website