Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Jäätmed kui töökohtade loomise ja kulude vähendamise võimalus

Brüssel, 13. jaanuar 2012 – Euroopa Komisjonis täna avaldatud uuringu kohaselt on kõigi ELi jäätmealaste õigusaktide rakendamise kaudu võimalik säästa 72 miljardit eurot aastas, suurendada ELi jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusektori aastakäivet 42 miljardi euro võrra ning luua 2020. aastaks rohkem kui 400 000 uut töökohta. Ebaseadusliku jäätmekäitluse tõttu jääb liikmesriikides kasutamata üksjagu majanduskasvu võimalusi, kuid tõhusam riigipoolne kontroll ja suuremad teadmised jäätmekäitluse kohta aitaks olukorda oluliselt parandada.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Peame jäätmetes nägema ressurssi – ja seda ressursi maha mattes oleme enam kui lühinägelikud. Tänane aruanne näitab, et jäätmekäitlus ja ringlussevõtt võib olla suureks abiks majanduskasvu hoogustamisel ja töökohtade loomisel. Kui olemasolevaid õigusakte rakendataks nõuetekohaselt, saaksime ära hoida kulukaid puhastusoperatsioone, saaste teket ja terviseprobleeme. Ärgem unustagem ka seda, et ringlussevõetud materjalid on esmasest toorainest odavamad ning nende kasutamisega saab vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja impordisõltuvust.”

Õigusaktide paremast rakendamisest on palju kasu

Uuringus analüüsiti põhjalikult õigusaktide parema rakendamise ja jõustamise mõju ning järeldati, et see oleks väga positiivne. Analüüsiti mitut Küproses, Saksamaal, Iirimaal, Itaalias ja Madalmaades tehtud juhtumiuuringut ning nende põhjal leiti, et liikmesriigid saavad paremast rakendamisest majanduslikku, rahalist ja sotsiaalset kasu.

ELi jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusektor on küll väga dünaamiline, kuid seda saaks veel palju edasi arendada, mis omakorda looks majanduskasvu võimalusi. Sektori käive oli 2008. aastal 145 miljardit eurot (ligikaudu 1 % ELi SKP-st) ja selles oli 2 miljonit töökohta. Kui täidetaks ELi õigusnormid, võiks sektori töökohtade arv olla 2,4 miljonit ja aastane kogukäive 187 miljardit eurot.

Probleem on selles, et liiga sageli ei võeta hindade määramisel arvesse toodete äraviskamise tegelikku maksumust – selle arvessevõtt aitaks jäätmete teket juba eos ära hoida. Lisaks ei ole paljudes liikmesriikides jäätmete eraldi kogumise ning nende ringlussevõtu ja taaskasutamise taristu ikka veel piisav. Takistuseks on ka see, et puuduvad süstemaatilise kontrolli ja jõustamise mehhanismid ning usaldusväärsed andmed jäätmekäitluse kohta.

Neli tähtsaimat järeldust

  • Uuringu kohaselt tuleb jäätmete kohta rohkem teadmisi koguda. On vaja paremaid andmeid selle kohta, kuidas õigusnormid praktikas toimivad, ja nende toimimist tuleb süstemaatiliselt jälgida. Teatav edasiminek on selles vallas juba toimunud, mille näiteks on Eurostati hiljuti loodud jäätmealane andmekeskus.

  • Saastaja-maksab-põhimõtte parema järgimise ja majanduslike vahendite (nt jäätmete kõrvaldamise maksumuse suurendamine) ulatuslikuma kasutamise abil saaks parandada õigusnormide järgimist ning tagada jäätmekäitluseks vajalikud finantsvahendid.

  • Tuleb suurendada liikmesriikide kontrolli- ja järelevalvesuutlikkust. On võimalik, et selleks tuleb hakata tegema ELi tasandi auditeid ja kehtestada ühised kontrollistandardid.

  • Üks suhteliselt kulutõhus viis rakendamise tõhusamaks jälgimiseks ELi tasandil oleks kasutada ära Euroopa Keskkonnaametis olemasolevad eksperditeadmised ja oskused. See oleks halduslikult odavam kui uue, ainult jäätmetega tegeleva ameti loomine.

Edasised sammud

Komisjon arutab ja analüüsib uuringu tulemusi. Nende põhjal töötatakse välja õiguslike ja majanduslike vahendite tasakaalustatud kogum vastavalt ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas ja jäätmetekke vältimise temaatilises strateegias esitatud nõuannetele. Neis strateegiates soovitatakse luua majanduslikud ja õiguslikud stiimulid, nagu prügilamaksud või prügilasse ladestamise keelamine, tootjavastutuse süsteemide laiendamine ning oma jäätmete eest maksmise süsteemide kasutuselevõtt.

Taust

ELis kasutatakse 16 tonni materjale inimese kohta aastas ja sellest tekib 6 tonni jäätmeid, millest pool viiakse prügilatesse. Paljudes liikmesriikides on jäätmete prügilasse ladestamine peamine jäätmekäitlusviis. Selline olukord, mis jätkub vaatamata kehtivatele ELi jäätmealastele õigusaktidele, ei ole jätkusuutlik.

Komisjon seadis ressursitõhususe tegevuskavas teetähised selle tagamiseks, et 2020. aastaks majandataks jäätmeid ressursina. Selleks tuleb muu hulgas läbi vaadata jäätmetekke vältimise, kordus- ja taaskasutamise, ringlussevõtu ning jäätmete prügilasse ladestamise vältimise eesmärgid, samuti arendada ringlussevõetud ja sekundaarmaterjalide turgu.

Lisateave

Uuring, milles käsitletakse ELi jäätmealaste õigusaktide rakendamist rohelise majanduskasvu tagamiseks: http://ec.europa.eu/environment/waste/index.htm.

Võrreldav statistika jäätmekäitluse kohta ELi liikmesriikides:

http://www.eea.europa.eu/soer/synthesis/synthesis/chapter4.xhtml.

2011. aasta aruanne jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatilise strateegia rakendamisel saavutatust: http://ec.europa.eu/environment/waste/strategy.htm.

Kontaktisikud:

Joe Hennon (+32 2 295 35 93)

Monica Westeren (+32 2 299 18 30)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website