Navigation path

Left navigation

Additional tools

Uue uuringu andmetel on eurooplased valmis aktiivsena vananema

European Commission - IP/12/16   13/01/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Uue uuringu andmetel on eurooplased valmis aktiivsena vananema

Brüssel, 13. jaanuar 2012. Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta alguse tähistamiseks tutvustas komisjon täna uut Eurobaromeetri uuringut, mis näitab, et 71% eurooplastest on teadlikud Euroopa rahvastiku vananemisest, kuid sellise arengu pärast tunneb muret ainult 42%. See on teravas vastuolus poliitikakujundajate ettekujutusega, kes peavad rahvastiku vananemist suureks probleemiks. Enamiku jaoks on üle 55aastastel inimestel oluline roll ühiskonna peamistes valdkondades. Rohkem kui 60% on seisukohal, et tuleks lubada töötamist pärast pensioniea saabumist ning üks kolmandik tahaks ka ise kauem töötada. Üllatuslikult jagavad seda seisukohta pigem pensionieale lähenevad inimesed kui nooremad generatsioonid.

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor ütles uuringut tutvustades: „Tänane Eurobaromeetri uuring näitab, et inimesed soovivad vanemaks saades aktiivsena jätkata. Olen kindel, et Euroopa aasta aitab mobiliseerida kodanikke, huvirühmi ja otsustajaid, et võtta meetmeid aktiivsena vananemise toetamiseks ning tegelda vananemise probleemidega positiivsel moel.”

Eurobaromeetri uuring hõlmas viit valdkonda: üldine suhtumine vanusesse ja eakatesse inimestesse, eakad inimesed töökohal, pensionile minek ja pensionid, vabatahtlik töö ja vanemate inimeste toetamine ning eakatesõbralik keskkond.

Uuringust selgub, kuidas mõisted „noor” ja „vana” on riigiti väga erinevad. Maltas, Portugalis ja Rootsis peetakse nooreks alla 37aastasi, samas kui Kreekas ja Küprosel peetakse inimesi nooreks kuni 50. eluaastani. Keskmiselt on eurooplased seisukohal, et vanaks hakatakse inimest pidama napilt enne 64. eluaastat ning nooreks ei peeta enam alates 41,8 eluaastast. Suhtumine sõltub ka vastaja vanusest ja soost – naiste arvates algab vanadus mõnevõrra hiljem kui meeste arvates (vastavalt 65,0 ja 62,7 eluaastat).

Vaid iga kolmas eurooplane on nõus väitega, et ametlikku pensioniiga tuleks 2030. aastaks tõsta, kuigi see on praegu paljudes liikmesriikides selge poliitiline prioriteet. Tugevalt toetatakse siiski ideed (61%), et inimestel peaks lubama tööd jätkata pärast ametliku pensioniea saabumist. 53% on kohustusliku pensioniea vastu, kuid selles küsimuses on arvamused liikmesriigiti väga erinevad.

Kuigi tüüpiline pensioniiga algab 65 eluaastast, lahkuti 2009. aastal tööelust keskmiselt 61,5 aasta vanuselt. 42% eurooplastest usub, et suudab oma praegust tööd pärast 65. eluaastat jätkata, kuid 17% on arvamusel, et ei suuda praegust tööd kuni 60. eluaastani teha. Kolmandik eurooplastest soovib töötamist pärast pensioniea saabumist jätkata ning peaaegu kahele kolmandikule meeldib idee jätkata osalise pensioni ja osaajatööga.

Aktiivsena vananemine ei ole aga ainult tööga seotud. Umbes neljandik eurooplastest (sealhulgas üle 55aastased) tegeleb vabatahtliku tööga. Riikides, kus vabatahtliku töö traditsioon on nõrgem, väidab suurem hulk inimesi, et nad on aidanud või toetanud inimesi, kes ei kuulu nende leibkonda. 36% üle 55aastastest eurooplasest on sellist abi pakkunud. 15% üle 55aastastest vastajatest hooldavad vanemat pereliiget ning 42% on seda teinud minevikus.

Taustteave

Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta (2012) eesmärk on suurendada teadlikkust vanemate inimeste ühiskonnale antava panuse kohta ning toetada meetmeid, mis võimaldavad eakatel aktiivseks jääda.

Euroopa aasta 2012 hõlmab aktiivsena vananemise kolme mõõdet:

  • Aktiivsena vananemine tööelus. Et innustada eakamaid inimesi edasi tööle jääma, tuleks töötingimusi oluliselt parandada ja kohandada neid vastavalt eakamate töötajate tervislikule seisundile ja vajadustele, täiendada eakamate oskusi, parandades nende juurdepääsu elukestvale õppele, ning vaadata üle maksu- ja soodustuste süsteem, et see innustaks inimesi edasi tööle jääma.

  • Osalemine ühiskondlikus elus. Parandada eakate võimalusi ja tingimusi ühiskonnale vabatahtlikuna või perekondliku hooldajana abiks olla ning ühiskondlikus elus osaleda, vältides sotsiaalset isolatsiooni ning paljusid sellega kaasnevaid probleeme ja ohtusid.

  • Iseseisev elu. Terviseedendus ja ennetavad tervishoiumeetmed, mis suurendavad tervena elatut aastate arvu ja väldivad teistest sõltuvust, samuti keskkonna muutmine eakatesõbralikumaks, mis võimaldab vanemaealistel kauem iseseisev olla.

Euroopa aasta eesmärk on julgustada kõiki poliitikakujundajaid ja huvirühmi seadma endale konkreetsed eesmärgid seoses aktiivsena vananemisega ning võtma meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Eesmärgid võib avalikustada Euroopa aasta veebisaidil. Riiklikul ja Euroopa tasandil korraldatakse teavitustegevust laiemale avalikkusele, huvirühmadele, poliitikakujundajatele ja ajakirjanikele.

Lisateave:

Eurobaromeetri eriuuring 378: Aktiivsena vananemine (Report and Factsheets)

Võrdlev teave ELi liikmesriikide kohta: MEMO/12/10

Eurostat news release

Vt ka:

Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta veebisait

European Innovation Partnership on Active and Healthy Ageing

Väljaanded:

Eurostati brošüür - Active ageing and solidarity between generations – a statistical portrait of the European Union 2012

How to promote active ageing in Europe - EU support to local and regional actors

European Year for Active Ageing and Solidarity between Generations 2012

Contact :

Cristina Arigho (+32 2 298 53 99)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website