Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 20. detsember 2012

Komisjoni aruanne avalikustab – miljoni tunni ulatuses Euroopa filme on karpides ja kappides luku taga

Euroopa Komisjoni värskes aruandes antakse teada, et enamik Euroopa filmipärandi säilitamisega tegelevaid asutusi ei ole veel kohandunud digitaalse revolutsiooniga ega ole veel võimelised filme digitaalselt säilitama. Osa meie praegustest filmidest on tulevastele põlvedele jäädavalt kadunud, samuti nagu vaikiva ajastu filmid, millest on säilinud ainult 10%. Samas on formaatimis- ja ühilduvusprobleemide tõttu jäädavalt kadumise ohus ka varase digitaalajastu filmid.

Uus tehnoloogia annab inimestele võimaluse nautida miljoni tunni ulatuses Euroopa filme, mis on praegu karpides ja arhiivides luku taga. Ainult 1.5% Euroopa filmipärandist on raha eest või tasuta üldsusele kättesaadav.

Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes ütles: „On naeruväärne, et meie filmipärand on 21. sajandil nähtamatu. Kultuur on Euroopa süda ja film on kultuuri keskmes. Minu kindel siht on tuua see filmipärand internetti ning 2013. aastal teen ettepaneku, mis aitab liikmesriikidel ja sidusrühmadel ühendada jõud filmidele sidusjuurdepääsu loomisel.”

Ainult 1,5% Euroopa filmipärandist on digiteeritud. Digiteerimine on sidusjuurdepääsu eeltingimus. Ilma selleta on filmisõbrad jätkuvalt ilma võimalustest, mida pakub internetipõhine maailm. Selle põhjuseks ei ole huvipuudus. Näiteks on alates 2009. aastast ELi rahastatud veebiplatvormi „Euroopa filmiaarded” kaudu vaadatud kaht miljonit filmi.

Praegu takistab digiteerimist napp riiklik ja eraviisiline rahastamine ning kasutusõiguste andmise keerukus (nii ajalises kui ka rahalises plaanis).

Praeguste parimate tavade näiteks võib tuua Rootsi ja Ühendkuningriigi.

Taust

Komisjoni arvates peaksid liikmesriigid digiteerimist ja arhiveerimispoliitikat käsitlevates riiklikes strateegiates arvestama ka filmipärandiga. Selle üheks tulemuseks peaks olema rohkem filme Europeana portaalis. Tuleb arendada innovatiivset rahastamis- ja kogumistehnikat, näiteks võivad arhiivifilmide skaneerimise täiendavate uuringute tulemused aidata vähendada digiteerimiskulusid. Samuti tuleb suurendada nii analoog- kui ka digitaalfilmide säilitamise vahendeid, parandada hoiutingimusi ja säilitamisoskusi.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 16. novembril 2005 vastu filmipärandit käsitleva soovituse.

Esimene filmipärandit käsitleva soovituse rakendamise aruanne avaldati 2008. aasta augustis ja teine 2010. aasta juulis. Praeguses kolmandas aruandes analüüsitakse komisjoni küsimustikule liikmesriikidest vastuseks saadud andmeid, riikide aruanded on veebis saadaval nii inglise kui ka originaalkeeles.

2012. aasta jaanuaris avaldas komisjon sõltumatute ekspertide tehtud uuringu Euroopa filmipärandi digitaalse tegevuskava kohta.

Komisjon võttis 2011. aasta oktoobris vastu soovituse kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta. Soovituses käsitletakse Euroopa kultuurimälu, sealhulgas filmipärandit, olenemata talletamise vormist.

Komisjon korraldab 2013. aastal sidusrühmadega arutelu teatavates kiiret lahendamist vajavates autoriõigusega seotud küsimustes, sealhulgas filmipärandisse kuuluvate teoste säilitamise ja sidusjuurdepääsuga seotud küsimustes, ning hindab, kas 2014. aastal on vaja teha õigusakti ettepanek direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse kohta infoühiskonnas, sealhulgas erandite ja piirangute kohta) ajakohastamiseks. (vt IP/12/1394 ja MEMO/12/950.

Lisateave

Kolmas filmipärandit käsitleva soovituse rakendamise aruanne: 3rd Implementation report.

Neelie Kroesi veebisait

Neelie Kroes Twitteris

Kontaktisikud:

Ryan Heath (+32 2 296 17 16), Twitter: @RyanHeathEU

Linda Cain (+32 2 299 90 19)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site