Navigation path

Left navigation

Additional tools

Doha kliimakonverentsil tehti tagasihoidlik samm ülemaailmse kliimakokkuleppe saavutamise suunas 2015. aastal

European Commission - IP/12/1342   08/12/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Doha, 8. detsember 2012

Doha kliimakonverentsil tehti tagasihoidlik samm ülemaailmse kliimakokkuleppe saavutamise suunas 2015. aastal

Euroopa Liit väljendab heameelt täna Doha kliimakonverentsil saavutatud tulemuste üle, millega luuakse alus kõrgemate eesmärkide seadmiseks seoses kliimamuutuste vastaste rahvusvaheliste meetmete võtmisega lühiajalises perspektiivis, sillutatakse teed uue ülemaailmse kliimakokkuleppe saavutamiseks 2015. aastal ja luuakse võimalus Kyoto protokolli teise perioodi käivitamiseks alates 1. jaanuarist 2013.

Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard märkis: „Dohas jõudsime vana kliimarežiimi juurest uue süsteemini. Nüüd oleme teel ülemaailmse kokkuleppe sõlmimise suunas 2015. aastal. See ei ole olnud lihtne ega mugav edasiliikumine, ka mitte eriti kiire edasiliikumine, kuid meil on õnnestunud teatavat edu saavutada. Ees ootavad väga pingelised läbirääkimised. Nüüd on vaja rohkem vaeva näha ja kiirust lisada."

Praegu Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks oleva Küprose põllumajandus-, loodusvara- ja keskkonnaminister Sofoclis Aletraris lisas: „Käesoleva otsustepaketiga luuakse tugev alus, et seada heitkoguste ülemaailmsetele meetmetele 2015. aastaks kõrgemad eesmärgid. EL teeb oma partneritega koostööd, et kõiki neid võimalusi täielikult ära kasutada. Me tulime Dohasse, et kuulda arengumaade konkreetseid ettepanekuid kliimamuutuste mõjuga seotud kahjumi ja kahjudega toime tulekuks ning kiidame heaks kokkuleppe luua järgmisel aastal selle küsimuse arutamiseks institutsiooniline kord.”

Durbani tõhustatud meetmete platvorm

Vastavalt ELi taotlusele ning Durbani platvormi aluseks võttes lepiti konverentsil kokku töökava 2013. aastaks ja edaspidiseks. Platvormil on kaks eesmärki: koostada koos kõikide riikidega uus ülemaailmne kliimakokkulepe, mis võetaks vastu 2015. aastal, ning teha kindlaks, kuidas saavutada kõrgeid eesmärke heitkoguste ülemaailmseks vähendamiseks 2020. aastaks, et vähendada vahet heitkoguste vähendamisel praeguseks võetud kohustuste ja tegelikult vajalike kohustuste vahel, mis aitaks hoida globaalse soojenemise alla 2° C. Dohas kokku lepitud töökavas on sätestatud ürituste ajakava ning pakutud välja küsimused, mida kummagi teema raames tuleks arutada. ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni kava kutsuda maailma liidrid 2014. aastal kliimamuutusi käsitlevale tippkohtumisele, annab sellele tööle täiendava poliitilise tõuke.

Läbirääkimiste kiirendamine

Rahvusvahelisi kliimaläbirääkimisi kiirendasid paralleelselt töörühmades toimunud arutelud, mis käsitlesid Kyoto protokolli ning pikaajalisi koostöömeetmeid ÜRO kliimamuutuste konventsiooni raames. Seega on 2015. aastal ainsaks läbirääkimisfoorumiks Durbani platvorm.

Kliimameetmete rahastamine

EL on maailma suurim ametliku arenguabi andja arenguriikidele ja kliimameetmete rahastaja nendes riikides. Dohas tõendas EL, et ta on aastateks 2010–2012 lubatud 7,2 miljardi euro kiire rahastamise eraldamisel graafikus ja kinnitas arengumaade partneritele, et kliimameetmete rahastamine jätkub ka pärast käesoleva aasta lõppu. Mitu ELi liikmesriiki ja arenguriiki on teatanud konkreetsetest rahastamiskohustustest kuni aastani 2013 ja mõnel juhul kuni aastani 2015. Rahastamisotsuste pakett ärgitab arenenud riike, et nad rahastaksid ajavahemikul 2013–2015 kliimameetmeid vähemalt oma riikides kiire rahastamise jaoks ettenähtud keskmisel tasemel. Otsusega pikendati aasta võrra ka pikaajalise rahastamise töökava, et aidata arenenud riikidel määrata kindlaks võimalused, kuidas suurendada avaliku- ja erasektori ning muudest alternatiivsetest vahenditest 2020. aastaks kliimameetmete rahastamist 100 miljardi USA dollarini aastas, et arengumaad saaksid võtta tõhusaid leevendusmeetmeid ja tagada rakendamise läbipaistvuse.

Kliimamuutusega seotud kahjum ja kahju

Dohas sai lahenduse arengumaade peamine probleem, kui lepiti kokku, et kliimamuutuste mõjuga seotud kahjumi ja kahju käsitlemiseks eriti haavatavates arengumaades luuakse institutsiooniline kord (näiteks rahvusvaheline mehhanism). Kõnealune kord lepitakse kokku järgmise aasta lõpus Varssavis toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil.

Kyoto protokoll

Dohas saavutatud tasakaalustatud tulemused andsid Euroopa Liidule võimaluse kinnitada oma tahet osaleda 1. jaanuaril 2013 algava Kyoto protokolli teise kohustusperioodi meetmetes. Konverentsil võeti vastu ratifitseerimiseks sobiv muudatus, millega sätestatakse teise kohustusperioodi eeskirjad. Periood kestab kaheksa aastat, tagades seega, et Kyoto protokolli lõpp ja uue ülemaailmse kokkuleppe jõustumine 2020. aastal langevad kokku. EL kavatseb kohaldada muudatust alates 1. jaanuarist 2013, kuigi ametlik ratifitseerimine Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide poolt võtab aega tõenäoliselt rohkem kui aasta.

Kooskõlas oma eesmärgiga võtab EL Kyoto protokolli teiseks perioodiks kohustuse vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20 % võrra võrreldes 1990. aastaga, kuid jätab endale võimaluse suurendada sobivate tingimuste korral seda kohustust kuni 30%-ni. Vähendamise kohustust täidavad ühiselt EL ja selle liikmesriigid ning Horvaatia ja Island. Kõikide teise kohustusperioodi meetmetes osalevate riikide eesmärgid vaadatakse läbi 2014. aastaks, et kaaluda kõrgemate eesmärkide seadmist.

ELil ja muudel riikidel, kes teise perioodi raames oma eesmärgid püstitavad, on alates perioodi algusest pidev juurdepääs Kyoto mehhanismidele. Heitkoguste ühikute ülejäägi ostmise suhtes kohaldatakse esimese kohustusperioodi ajal kehtinud piiranguid. Lisaks hõlmab otsus ELi ja tema liikmesriikide ning kõigi teiste võimalike ostjate (Austraalia, Jaapan, Liechtenstein, Monaco, Uus-Meremaa, Norra ja Šveits) poliitilisi deklaratsioone, milles märgitakse, et nad ei osta esimesest kohustusperioodist ülekantud heitkoguste ühikuid.

Teine periood kujutab endast üleminekuetappi ülemaailmse kokkuleppe jõustumiseni 2020. aastal. Koos Euroopa Liiduga moodustavad Kyoto protokolli teise kohustusperioodi meetmetes osalevate riikide heitkogused vaid ligikaudu 14 % kogu maailma heitkogusest. See rõhutab vajadust kaasata tulevasse kliimarežiimi kõik riigid.

Kontaktisikud :

Stephanie Rhomberg (+32 2 298 72 78)

Isaac Valero Ladron (+32 2 296 49 71)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website