Navigation path

Left navigation

Additional tools

Komisjoni esimene häiremehhanismi aruanne: makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamine ELis

European Commission - IP/12/132   14/02/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Komisjoni esimene häiremehhanismi aruanne: makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamine ELis

Brüssel, 14. veebruar 2012. ELi majanduse juhtimise uued eeskirjad ehk majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku ettepaneku pakett koosneb kahest poolest – järelevalve eelarve üle ja makromajanduslik järelevalve. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus on uus vahend, mis aitab kindlaks teha ja korrigeerida ohtlikke majandusarenguid. Täna vastu võetud kõige esimene iga-aastane häiremehhanismi aruanne on järelevalve avalöök. Euroopa Komisjon tegi kindlaks 12 ELi liikmesriiki, kelle makromajanduslik olukord vajab põhjalikumat analüüsi. Alles sellele järgnevate põhjalike analüüside alusel hinnatakse tasakaalustamatuste olemasolu ja nende ohtlikkust.

Majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutav asepresident Olli Rehn ütles, et: „Praegune kriis on juhtinud tähelepanu riskidele, mida makromajanduslik tasakaalustamatus põhjustab finantsstabiilsusele, majanduse väljavaadetele, riigi ja selle elanike heaolule ning Euroopa Liidule tervikuna. Täna anname avalöögi riikide makromajandusliku olukorra põhjalikule analüüsile. Kui ilmnevad tasakaalustamatused ja need on kahjulikud, siis see uus vahend on mõistlik samm aastate jooksul tekkinud tasakaalustamatuste kõrvaldamise suunas. Usaldusväärne eelarvepoliitika ning ohtlike makromajanduslike tasakaalustamatuste varajane kindlakstegemine ja korrigeerimine on jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive taastamise vajalikud eeltingimused. ”

Häiremehhanismi aruandes tehakse tulemustabeli kümne makromajandusliku näitaja alusel (nt konkurentsivõime vähenemine, suur võlakoormus või kinnisvaramullid) ja võttes arvesse muid majandusandmeid, kindlaks liikmesriigid, kelle makromajanduslikku olukorda on vaja põhjalikumalt uurida. See on lähtepunkt uue makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse jaoks, millega süvendatakse liikmesriikidega dialoogi majanduspoliitika valdkonnas. Vajaduse korral annab Euroopa Komisjon asjaomasele liikmesriigile soovituse, et ta võtaks sobivaid meetmeid olukorra korrigeerimiseks või tasakaalustamatuse jätkumise vältimiseks.

Euroopa Komisjon leiab, et põhjalikumalt on vaja uurida järgmiste riikide makromajanduslikku olukorda (tähestikulises järjekorras): Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Küpros, Prantsusmaa, Rootsi, Sloveenia, Soome, Taani, Ungari ja Ühendkuningriik.

Aruandes leitakse, et praegusel hetkel ei ole põhjalikku analüüsi vaja järgmiste riikide puhul: Austria, Eesti, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Saksamaa, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik. Siiski antakse nendele riikidele „Euroopa poolaasta” raames soovitusi eelarve- ja makromajanduspoliitika valdkonnas.

Ettepanekut põhjalikeks läbivaatamisteks ei ole tehtud Iirimaa, Kreeka, Portugali ja Rumeenia puhul, sest neid riike toetatakse ELi ja IMFi tingimusliku finantsabi programmiga ning seepärast kohaldatakse nende suhtes juba tugevdatud majandusjärelevalvet.

Mõned põhjused, miks leiti nende 12 riigi puhul olevat põhjendatud põhjalik analüüs, on järgmised.

Belgia: ekspordi turuosa on oluliselt vähenenud ning samal ajal on jooksevkonto saldo halvenenud ja hinnapõhine konkurentsivõime langeb. Erasektori võla taset tuleks vaadelda koos avaliku sektori suure võlakoormusega.

Bulgaaria: välised ja sisemised tasakaalustamatused on kiiresti kuhjunud, kuid riigis on käimas praegu kiire ja mahukas korrigeerimine. Kuna kuhjunud tasakaalustamatuste tase on ikka veel kõrge, on vaja põhjalikumalt analüüsida edasise kohanemise väljavaadet.

Taani: Taani kriisieelset kinnisvarabuumi, mis hakkas vaibuma 2007. aastal, seostati kiire laenukasvu ja erasektori võlakoormuse suurenemisega, eelkõige kodumajapidamiste sektoris. Krediiditase ja kinnisvarahinnad on küll viimastel aastatel osaliselt kohanenud, kuid erasektori võlakoormus on jätkuvalt väga suur.

Hispaania: praegu on käimas kohanemisperiood, mis on tingitud pikalt väldanud kinnisvara- ja laenubuumi põhjustatud suurtest välis- ja sisetasakaalu kõikumistest.

Prantsusmaa: kaubandusbilanss on järk-järgult halvenenud ning seda näitab ka jooksevkonto saldo pidev halvenemine ja ekspordi turuosade oluline vähenemine.

Itaalia: konkurentsivõime on märkimisväärselt langenud alates 1990. aastate keskpaigast, mida on näha ka ekspordi turuosade püsivast vähenemisest. Kuigi erasektori võlakoormus on suhteliselt piiratud, tekitab muret valitsemissektori võlg, eriti arvestades nõrka majanduskasvu ja struktuurseid probleeme.

Küpros: laialdased probleemid nii sisemise kui ka välise tasakaalustamatusega. Küprose majandust iseloomustab pidev jooksevkonto puudujääk ning ekspordi turuosade vähenemine ja erasektori kõrge võlakoormus.

Ungari: toimunud on suurte tasakaalustamatuste järsk kohandamine. Võlakoormus on jätkuvalt suur eelkõige avaliku sektori puhul, kuid ka erasektori puhul. Lisaks on välisvõla tase ELi kõrgeim.

Sloveenia: sisemiste tasakaalustamatuste kiire kuhjumine koos tööjõu ühikukulu, erasektori laenumahu ja eluasemehindade suure kasvuga. Kõrge finantsvõimendusega pangandussektor on tugeva pinge all, sest majanduses on hakanud toimuma keeruline finantsvõimenduse vähendamine.

Soome: ekspordi turuosade oluline vähenemine. Erasektori võlakoormus on viimase kümnendi jooksul pidevalt suurenenud, seda peamiselt suurenevate hüpoteeklaenude tõttu.

Rootsi: suurenenud on kodumajapidamiste võlakoormus, mis on laenukasvu hiljutisele aeglustumisele vaatamata praegu kõrgel tasemel. See on seotud viimase 15 aasta jooksul toimunud kinnisvarahindade väga suure kasvuga, mis alles hiljuti on hakanud stabiliseeruma.

Ühendkuningriik: ekspordi turuosad on viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud, ehkki viimastel aastatel on olukord teataval määral stabiliseerunud. Erasektori suurt võlakoormust tuleks vaadata koos riigi rahanduse kehva olukorraga. Kodumajapidamiste võlatase tuleneb suurel määral hüpoteeklaenudest kinnisvarahindade suure tõusu tingimustes.

Lisaks viitab tulemustabeli majanduslik tõlgendamine, et vaja on veelgi analüüsida suurte ja püsivate jooksevkonto ülejääkide põhjuseid ja mõju poliitikale.

Taust

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus on osa majanduse juhtimist käsitlevast kuue seadusandliku ettepaneku paketist, mis jõustus 13. detsembril 2011 (MEMO/11/898), et tugevdada järelevalvet eelarve üle ja makromajanduslikku järelevalvet ELis ja euroalal. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus ja määrus jõustamise kohta aitab paremini jälgida makromajanduslikku arengut ning ennetada ja korrigeerida tasakaalustamatusi.

Põhjalike analüüside põhjal selgub, kas makromajanduslikke tasakaalustamatusi esineb või mitte. Kui need on healoomulised, menetlus lõpetatakse. Kui need on kahjulikud, tuleb võtta ennetavaid või parandusmeetmeid.

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ennetav osa annab Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule võimaluse võtta vastu soovitusi varajases staadiumis, enne kui tasakaalustamatused edasi arenevad. Tõsisematel juhtudel võib sellele järgneda menetluse korrigeeriv osa – ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus.

Häiremehhanismi aruande järeldusi arutatakse euroala riikide puhul eurorühmas ning kõigi ELi riikide puhul ELi majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus. Euroopa Komisjon ootab ka Euroopa Parlamendi arvamust.

Selle põhjal koostab Euroopa Komisjon riigipõhised põhjalikud analüüsid, mis on osa „Euroopa poolaasta” alusel majanduse integreeritud järelevalve raames teostatavast analüüsist.

Lisateave:

MEMO/12/104

Täielik aruanne:

http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/documents/alert_mechanism_report_2012_en.pdf

http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/macroeconomic_imbalance_procedure/index_en.htm

Kontaktisikud:

Amadeu Altafaj Tardio (+32 2 295 26 58)

Vandna Kalia (+32 2 299 58 24)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website