Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 5. detsember 2012

ELi ametnike ostujõud peaks iga-aastase kohandamise tulemusena vähenema 1,1%

ELi ametnike tegelik ostjõud vähenes 2011. aastal 3,6%. Lähtudes palkade iga-aastaseks kohandamiseks kasutatavast valemist, peaks see 2012. aastal seoses raske majandusolukorraga langema veel 1,1%. Kokku on ELi ametnike ostujõud ajavahemikul 2004–2011 juba kahanenud 7,6%.

Kohandamismeetod põhineb ametnike ostujõu suurenemisel või vähenemisel teatavates liikmesriikides. Valimisse kuuluvad kaheksa liikmesriiki (Ühendkuningriik, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Belgia ja Luksemburg), mille liidu liikmed valisid ise 2004. aastal ja mis esindavad 76% ELi SKPst. See meetod tagab, et kui loetletud liikmesriikide valitsused otsustavad muuta oma ametnike töötasu, kajastub see ka ELi töötajate palgas.

Käesoleval aastal saadud tulemus peegeldab tõetruult rasket majandusolukorda, kuid samuti selle väga erinevat mõju liikmesriigiti. Nii on arvesse võetud palgatõusu Saksamaal (+4,3%), Belgias (+2,5%), Luksemburgis (+2,5%), Prantsusmaal (+1,8%) ja Ühendkuningriigis (+0,9%), aga ka palgalangust Hispaanias (-3%) ja Madalmaades (-1,9%) ning palkade külmutamist Itaalias (0%). Kokkuvõttes on nende riikide ametnike ostujõud seega vähenenud 1,1%. Sama näitaja võrra vähendatakse ka ELi ametnike töötasu, olenemata sellest, kus ja millises ELi institutsioonis või asutuses nad töötavad.

Brüsselis töötavate ELi ametnike nominaalpalk küll tõuseb 1,7%, kuid see on tingitud arvuliselt veelgi suuremast Belgia inflatsioonitasemest. Seega kaotavad ELi ametnikud 1,1% oma tegelikust ostujõust. Nagu eespool toodud arvudest nähtub, suureneb valimisse kuuluvate liikmesriikide ametnike nominaalpalk pooltel juhtudel rohkem.

Erandiklausel lubab kohandused peatada, kui on täidetud selleks vajalikud ranged juriidilised tingimused – teisisõnu kui „majanduslik ja sotsiaalne olukord on tõsiselt ja äkiliselt halvenenud” ja meetod ei võimalda seda arvesse võtta. Tehtud põhjaliku analüüsi kohaselt ei ole kohanduste peatamiseks siiski põhjust, sest ostujõu kavandatav vähenemine 1,1% kajastab adekvaatselt liikmesriikide ametnike olukorras toimunud muutusi.

Samas on Euroopa Komisjon veendunud, et ELi institutsioonid peaksid praeguses olukorras tegema täiendavaid jõupingutusi. Seepärast tegi ta juba eelmisel aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku kärpida 2013.–2017. aastal 5% kõigi institutsioonide ja asutuste personali. Töötajaskonna vähenemise katmiseks pikendatakse tööaega 40 tunnile nädalas, ilma et töötajate palk seejuures tõuseks. Lisaks kerkib pensioniiga komisjoni ettepaneku kohaselt 63 aastalt 65-le, lihtsustub töötamine kuni 67. eluaastani ning langeb tunduvalt (18–45%) teatavate ametikohtade puhul ette nähtud töötasu karjääri alg- ja lõppastmel.

Ettepanek võimaldab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul kokku hoida üle 1 miljardi euro. Kuna meetmete mõju avaldub pikkamööda, lisandub sellele aga hiljem igal aastal veel 1 miljoni euro suurune sääst.

Ühtlasi pani komisjon eelmisel aastal ette säilitada erimaksu. See maks, mida tuntakse ka „solidaarsusmaksu” nime all ja mis lisandub kuni 45% tulumaksule, pidi kaotama 31. detsembril 2012 kehtivuse, kuid selle asemel on kavas seda suurendada 5,5%-lt 6%-le. Samuti tehti ettepanek reformida ja laiendada 2012. aasta lõpus kehtivuse kaotavat kohandamismeetodit, et võtta arvesse liikmesriikide soove.

Komisjoni arvates on väga kahetsusväärne, et nõukogu ei ole nimetatud ettepanekute suhtes seni ühisele seisukohale jõudnud, kuigi nende avaldamisest on juba möödunud 17 kuud. Ühise seisukoha puudumise tõttu ei ole nõukogu saanud ka volitada eesistujariiki alustama sel teemal arutelu Euroopa Parlamendi ja komisjoniga. Praeguses olukorras võib ELi ametnike netopalk seega jaanuaris hoopis tõusta, kuna erimaks kaotab kehtivuse.

Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič on eesistujariigina tegutseva Küprose ministrile Andreas Mavroyiannisele ja Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile viimase abinõuna kirjalikult meenutanud, et neil on võimalik selliste tagajärgede ärahoidmiseks erimaksu ja kohandamismeetodi kehtivusaega aasta võrra pikendada. Sel juhul saaks komisjon esitada kaasseadusandjatele oma algsed kokkuhoiuettepanekud uuesti 2013. aastal.

Kontaktisikud:

Antonio Gravili (+32 2 295 43 17)

Marilyn Carruthers (+32 2 299 94 51)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website