Navigation path

Left navigation

Additional tools

Ühtne Euroopa taevas: liikmesriigid ei pea kinni olulisest tähtajast tõhusama Euroopa õhuruumi loomisel

European Commission - IP/12/1301   04/12/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 4. detsember 2012

Ühtne Euroopa taevas: liikmesriigid ei pea kinni olulisest tähtajast tõhusama Euroopa õhuruumi loomisel

Paljud liikmesriigid on väga kaugel eesmärgist viia üheksa funktsionaalset õhuruumiosa kooskõlla nõuetega, mis tagaksid nende täieliku toimimise. Tähtaeg selleks oli 4. detsember 2012. Liikmesriigid ei ole kinni pidanud funktsionaalsete ehk piirkondlike õhuruumiosade suhtes kehtestatud olulisest tähtajast. Funktsionaalsed õhuruumiosad mängivad ühtse Euroopa õhuruumi loomise kaugeleulatuvas kavas olulist rolli, aidates kolmekordistada Euroopa õhuruumi läbilaskevõimet ja kärpida lennujuhtimise kulusid poole võrra. Komisjon hoiatas täna, et ta alustab rikkumismenetlusi nende liikmesriikide suhtes, kus funktsionaalsed õhuruumiosad ei ole täielikult kooskõlas kõigi seadusega ette nähtud nõuetega. 2013. aasta kevadel esitab komisjon uue õigusaktide paketi, et kiirendada reforme ja tagada ühtse Euroopa taeva algatuse õnnestumine.

Killustatud Euroopa õhuruum on ebaefektiivne ja põhjustab ligi 5 miljardi euro suuruseid lisakulusid aastas . See pikendab iga keskmist lendu 42 kilomeetri võrra, mis tähendab, et õhusõidukid on sunnitud kulutama rohkem kütust, eraldavad rohkem heitkoguseid, maksavad rohkem kulukaid kasutustasusid ja hilinevad rohkem. Ameerika Ühendriigid kasutavad sama suurt ja veelgi tihedama liiklusega õhuruumi, kuid nende kulud on poole väiksemad.

Transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas märkis: "Ühtse Euroopa taeva algatuse nimel on vaja võtta jõulisi meetmeid. Euroopa kodanikud ja lennutransporti kasutavad ettevõtted maksavad iga päev ummikute ja hilinemiste eest. Siia tuleb veel lisada majanduskulu ebaefektiivsuse näol ja keskkonnale tekitatav kahju. On selge, et ühtse Euroopa taeva algatus on liiga tähtis, et lasta sel läbi kukkuda. Me ei saa endale majanduskriisi ajal lubada muutustest loobumist. Praegu on kogu Euroopa õhuruumi reformimine märkimisväärselt hilinenud. Funktsionaalsed õhuruumiosad on ühtse Euroopa taeva algatuse alustala, kuid oluline tähtaeg on mööda lastud. Ei ole muud võimalust, kui hakata ELi õigusakte karmilt jõustama."

2012. aasta on ühtse Euroopa taeva algatuse jaoks on väga oluline, kuna tuleb täita neli olulist kohustust; sealhulgas oli 2012. aasta detsembriks vaja toimima panna üheksa funktsionaalset õhuruumiosa.

Vastavalt ELi õigusaktidele pidid funktsionaalsed õhuruumiosad olema rakendatud 4. detsembriks 2012. Oluline saavutus on see, et kokku on rajatud üheksa funktsionaalset õhuruumiosa, mis hõlmavad lisaks Euroopa Liidule veel nelja riiki (Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Norra, Šveits). Teisalt ei ole need funktsionaalsed õhuruumiosad veel täielikult funktsionaalsed, kuna nad järgivad endiselt riigipiire või ei ole veel optimeerinud oma aeronavigatsiooniteenuseid, või mõlemat korraga. Selle vajakajäämise peamine põhjus on pikaajaline tegelemine institutsiooniliste küsimustega, selle asemel, et välja selgitada ja võtta meetmed funktsionaalsete õhuruumiosade toimimise parandamiseks, kuid ka riiklike huvide liigne kaitsmine.

Taust:

Ühtne Euroopa taevas on Euroopa juhtalgatus, mille siht on reformida Euroopa lennujuhtimissüsteemi ülesehitust nii, et see vastaks tulevikus läbilaskevõime ja ohutusega seotud nõuetele. Tuginedes 1990. aastate lõpus tehtud algatustele, võeti 2004. aastal vastu ühtse Euroopa taeva I pakett ja 2009. aastal ühtse Euroopa taeva II pakett.

Ühtse Euroopa taeva algatuse täieliku rakendamisega kaasneb järgmine:

  • ohutus suureneb kümme korda;

  • õhuruumi läbilaskevõime suureneb kolm korda;

  • lennuliikluse korraldamise kulud vähenevad 50 %;

  • keskkonnamõju väheneb 10 %.

Miks meil on vaja täielikult toimivaid funktsionaalseid õhuruumiosi

ELi lennundusturu avanemine 1993. aastal muutis reisimise palju lihtsamaks ja taskukohasemaks ning soodustas lennuteenuste kasvu. Pärast seda on lennuliikluse maht kasvanud 54 %.

Õhuruumi läbilaskevõime piirangud Euroopas on endaga kaasa toonud rohkem hilinemisi. Hilinemised ei tulene ainult vähesest läbilaskevõimest, vaid ka sellest, et lennujuhtimine Euroopas on killustatud ja ebaefektiivne. Praegu toimib õhuruum riigipiiridest lähtuvalt. Seetõttu on sageli võimatu kasutada otsemarsruute, mis hoiaksid kokku kütust, oleksid odavamad ja keskkonnasõbralikumad.

Võrdluseks võib tuua USA – seal tegutseb Euroopa õhuruumiga ligikaudu sama suures õhuruumis vaid üks aeronavigatsiooniteenuste osutaja. Euroopas on teenuseosutajaid rohkem kui 30; USAs teenindatakse sama raha eest kaks korda rohkem lende kui Euroopas.

Funktsionaalne õhuruumiosa on õhuruumi selline osa, kus riigipiirid ei kehti. Seda võib ette kujutada ühtse õhuruumina - ta toimib samuti kui ühtne turg Euroopa Liidus ja võimaldab ELi kodanikel reisida, elada ja töötada vabalt kõikjal ELis. Funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamine suurendab ohutust, kuna õhusõidukil lubatakse lennata riigipiiride ületamise protseduurideta. Seega jäävad ära vähem tõhusad siseriiklikud protseduurid. Funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamine säästab kütust ja vähendab hilinemisi, kuna õhusõidukil lubatakse lennata lühemal marsruudil ja sobivamatel kõrgustel. Euroopa taeva ühendamise ja sellega seotud teenuste konsolideerimisega vähendavad funktsionaalsed õhuruumiosad lennunduse poolt keskkonnale avaldavat mõju ja aitavad alandada lendamise hinda miljardeid eurosid aastas.

Edasised sammud

Komisjon alustab lähiajal kõigile osapooltele märgukirjade väljasaatmist.

Lisateave: MEMO/12/934; IP/12/1089; SPEECH/12/711

Kontaktisikud:

Helen Kearns (+32 2 298 76 38)

Dale Kidd (+32 2 295 74 61)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website