Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Keskkond: komisjoni arvates tuleks mulla degradeerumisega tõhusamalt tegeleda

Commission Européenne - IP/12/128   13/02/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Keskkond: komisjoni arvates tuleks mulla degradeerumisega tõhusamalt tegeleda

Brüssel, 13. veebruar 2012. Mulla degradeerumine on ELis tõsine probleem. Aastatel 1990–2006 kaotati iga päev vähemalt 275 hektarit mullapinda sellega, et pinnas kaeti alatiseks veekindla materjaliga. See tähendab aastas 1 000 km2 suuruse mullapinna või kümne aastaga Küprose suuruse pindala kaotamist. Mulla vee-erosioon mõjutab hinnangute kohaselt Euroopas 1,3 miljoni km² suurust maa-ala, mis on 2,5 korda suurem kui Prantsusmaa pindala. Mulla degradeerumine mõjutab meie võimet toota toiduaineid, hoida ära põuda ja üleujutust, peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ning võidelda kliimamuutustega. Need on vaid mõned tähtsatest järeldustest, mis tehti Euroopa Komisjoni esitatud kahes uues aruandes, milles käsitletakse Euroopa mullapinnaga seotud poliitilisi ja teaduslikke aspekte.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: Need aruanded rõhutavad, kui tähtis on säilitada Euroopa mullapind, kui me tahame, et oleksid tagatud kvaliteetse toidu ja puhta põhjavee varud, tervislikud puhkekohad ning vähene kasvuhoonegaaside heide. Meil tuleb oma mullaressursse säästlikumalt kasutada. Kõige parem viis selleks oleks ühtne ELi strateegia. Komisjon on esitanud õigusaktide ettepanekud ning ma loodan, et uued aruanded aitavad nõukogul ja Euroopa Parlamendil edasi tegutseda."

Aruannetes rõhutatakse vajadust meetmete järele, millega ennetada Euroopa mullapinna jätkuvat halvenemist. Erosiooni, pinnase katmist ja hapestumist on viimase kümne aasta jooksul esinenud üha enam ning see suundumus tõenäoliselt jätkub, kui ei tegelda selliste probleemidega nagu suurenev maa-kasutus, loodusressursside ebatõhus kasutamine ja mulla orgaanilise aine säilitamine. Poliitikaaruande kohaselt puudub viis aastat pärast mulla teemastrateegia vastuvõtmist ikka veel kogu Euroopat hõlmav mullakvaliteedi süsteemne seire ja kaitse. Seega ei ole praegused meetmed piisavalt tõhusad, et kaitsta kogu mullapinda Euroopas.

ELi tasandi meetmete ettevalmistamisel on komisjon teinud tööd selleks, et toetada mulla kohta teadlikkuse tõstmisega seotud algatusi ning teadus- ja seireprojekte, nagu nt Eurostati juhitav projekt LUCAS, milles uuritakse maakatet, maakasutust ja põllumajanduse keskkonnanäitajaid. Komisjon jätkab ka mullakaitse eesmärgi integreerimist muudesse ELi poliitikasuundadesse, sealhulgas põllumajanduse ja maaelu arengu poliitikasse. Aastatel 2007–2013 eraldatakse ühtekuuluvuspoliitika raames tööstusalade ja saastunud maa taastamiseks ligikaudu 3,1 miljardit eurot. Kõige rohkem on rahalisi vahendeid eraldanud Ungari, Tšehhi Vabariik ja Saksamaa (vastavalt 475, 371 ja 332 miljonit eurot).

Lisaks käimasolevatele mulla degradeerumise vastastele meetmetele, kavatseb komisjon toetada teadusuuringuid ja mullaseiret, töötab välja suunised pinnase katmise kohta ning kaasab muud mullaga seotud probleemid keskkonnamõju hindamise direktiivi tulevasse läbivaatamisse. Komisjon esitab ettepanekuid ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris ELi poolt aastani 2020 võetud kliimakohustuste raames ning tegutseb rahvusvahelisel tasandil mullaga seotud algatuste edendamiseks.

Teadusliku aruande „Mulla seisund Euroopas”, milles on esitatud põhjalik ülevaade meie arusaamast mullaressurssidest ja degradeerumisprotsessidest, avaldas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus koostöös Euroopa Keskkonnaametiga. Aruande lõppjäreldus on, et meie teadmiste täiendamiseks ja avalikkuse paremaks teavitamiseks mulla tähtsusest on vaja edendada teadustegevust ja tõhustada andmekogumist.

Edasised sammud

Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse üles esitama oma seisukohti poliitikaaruande kohta.

Taust

Euroopa Komisjon võttis 2006. aastal vastu mulla raamdirektiivi, milles käsitletakse mullakaitset, sealhulgas selle piiriüleseid aspekte. Direktiivi eesmärk on parandada mullaviljakust ning vähendada ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, pakkuda võimalusi kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja sellega kohanemiseks ning ergutada mulla tervendamisega seotud ärivõimalusi. Kui nõukogus ja Euroopa Parlamendis praegu arutatav direktiiv on vastu võetud, aitab see kaasa mõnede aruandes tõstatatud kriitiliste probleemide lahendamisele.

Lisateave:

Poliitikaaruanne: http://ec.europa.eu/environment/soil/three_en.htm

Teaduslik aruanne: http://ec.europa.eu/dgs/jrc/index.cfm?id=2540

Vt ka:

MEMO/06/341 mulla teemastrateegia kohta

http://ec.europa.eu/environment/soil/index_en.htm

http://eusoils.jrc.ec.europa.eu/

Kontaktisikud:

Joe Hennon (+32 2 295 35 93)

Monica Westeren (+32 2 299 18 30)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site