Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 28. november 2012

Häiremehhanismi aruanne: makromajandusliku kohandamise alus ELis

Euroopa Komisjon annab häiremehhanismi aruande avaldamisega täna avalöögi makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse (2013) teisele iga-aastasele tsüklile. Aruandes nõutakse, et tuleb põhjalikult läbi vaadata olukord seoses järjest süveneva makromajandusliku tasakaalustamatusega 14 ELi liikmesriigis: Belgia, Bulgaaria, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Ungari, Malta, Madalmaad, Sloveenia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik.

Majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Olli Rehn sõnas: „ELis leiab praegu aset keeruline makromajandusliku tasakaalustamatuse protsess, mille juured ulatuvad kriisieelsesse kümnendisse. Praeguseks on juba palju saavutatud ja reformid kannavad vilja. Kuid tasakaalustamisprotsess ei ole kaugeltki lõppenud ja see kujundab majandusmaastikku veel mitmel aastal. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse abil juhendab komisjon liikmesriike, et tagada asjakohaste poliitikameetmete vastuvõtmine tasakaalustamatuse probleemi lahendamiseks ning panna alus püsivale majanduskasvule ja töökohtade loomisele.

Häiremehhanismi aruande raames tehtav analüüs põhineb üheteistkümne makromajandusliku näitaja tulemustabelil, mille keskmes on olukord konkurentsivõime, võla, vara hindade, kohandamise ja finantssektoriga seotuse vallas. Komisjon hindab nimetatud tulemustabeli põhjal makromajanduslikku olukorda, tuginedes lisateabele ja -näitajatele ning võttes põhjalikult arvesse iga riigi olukorda. Komisjon nimetab häiremehhanismi aruandes liikmesriigid, kelle makromajanduslikku olukorda on vaja analüüsida põhjalikuma läbivaatamise käigus, mille tulemuse kohta esialgu hinnangut ei anta. Komisjon teeb järeldused tasakaalustamatuse või ülemäärase tasakaalustamatuse olemasolu kohta alles pärast põhjalikku läbivaatamist järgmisel kevadel ja esitab siis asjakohased poliitikasoovitused.

Häiremehhanismi aruandes on tõendeid selle kohta, et makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimisel tehakse edusamme. Suurima maksebilansi tasakaalustamatusega riikides on jooksevkonto puudujääk vähenemas, seda tänu järk-järgult paranevatele eksporditulemustele ja konkurentsivõime kasvule; samuti tehakse kohandusi eluasemeturul. Ometi ei ole tasakaalustamisprotsess, mis on pikaajalise püsiva kasvu eeltingimus, kaugeltki lõpusirgel. Lühemas perspektiivis mõjutab see paljudes riikides edaspidigi majanduskasvu ja tööhõivet. Tehakse nii tsüklilisi kui ka struktuurseid kohandusi, ehkki enamikus riikides näib ülekaalus olevat struktuurne kohandamine. Samal ajal, kui suure jooksevkonto puudujäägiga liikmesriikides tehakse kohandusi, on mitme ülejäägiga liikmesriigi välistasakaal nõrgenenud, ehkki aeglasemas tempos. Sisenõudluse kasvav osakaal jooksevkonto ülejäägiga riikide majandustegevuses ja suhteliselt dünaamiline palgakasv lubavad eeldada, et ülejäägiga riikide panus tasakaalustamisse võib lähiaastatel suureneda.

14 liikmesriiki, kelle olukorda komisjon hakkab põhjalikult läbi vaatama, seisavad silmitsi erinevate probleemide ja võimalike ohtudega. Neist 12 riigi olukorda analüüsiti põhjalikult 2012. aasta makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames ning tehti kindlaks, et neis esineb tasakaalustamatust, mis on oma laadilt ja ulatuselt erinev. Kõnealustele riikidele anti mais Euroopa poolaasta raames riigipõhiste soovituste näol poliitikasuuniseid (MEMO/12/388). Komisjon leiab, et on otstarbekas uuesti lähemalt uurida kõnealuste liikmesriikide tasakaalustamatusest tulenevaid ohte ja sellega seotud edusamme. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames vaadatakse esmakordselt põhjalikult läbi Malta ja Madalmaade olukord.

Häiremehhanismi aruandes ei hinnata riike, mille üle teostatakse järelevalvet ametlikult rahastatavate makromajanduslike kohandamisprogrammide raames. Nii on see Iirimaa, Kreeka, Portugali ja Rumeenia puhul. See aitab vältida topeltmenetlusi ja -aruandekohustusi ning on kooskõlas komisjoni kahe seadusandliku ettepaneku paketiga, mille keskmes on euroala järelevalvemehhanismid. Häiremehhanismi aruandes käsitletakse ka Hispaania-küsimust, kuna ametlik rahastamine on seal suunatud pankade rekapitaliseerimisele. Samuti on kõne all Küpros ja Ungari, sest läbirääkimised finantsabi üle ei ole veel lõppenud.

Edasised sammud

Häiremehhanismi aruande järeldusi arutatakse eurorühmas ning majandus- ja rahandusministrite nõukogus. Komisjon edastab aruande ka Euroopa Parlamendile.

Komisjon koostab riikide kohta põhjalikud analüüsid ja need avaldatakse eeldatavalt kevadel Euroopa poolaasta raames.

Taust

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus võeti kasutusele koos majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku ettepaneku paketiga, mis jõustus 13. detsembril 2011 (MEMO/11/898), et tugevdada järelevalvet eelarve üle ja makromajanduslikku järelevalvet ELis. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames tehtav järelevalve on osa Euroopa poolaastast, millega tagatakse Euroopa majanduspoliitika integreeritud ja tulevikku suunatud kooskõlastamine.

Kõnealusel menetlusel on ennetav ja korrigeeriv osa. Ennetav osa võimaldab komisjonil ja nõukogul võtta vastu soovitusi varakult enne seda, kui tasakaalustamatus muutub ülemääraseks. Tõsisematel juhtudel kohaldatakse korrigeerivat meedet ja alustatakse ülemäärase tasakaalustamatuse menetlust. Selleks et tagada menetluse täitmine, võib euroala liikmesriikidele määrata rahalisi karistusi.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/documents/alert_mechanism_report_2012-11_en.pdf

http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/macroeconomic_imbalance_procedure/index_en.htm

MEMO/12/912

MEMO/12/388

MEMO/12/104

IP/12/132

Kontaktisikud:

Simon O'Connor (+32 2 296 73 59)

Audrey Augier (+32 2 297 16 07)

Vandna Kalia (+32 2 299 58 24)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website