Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 28. november 2012

2013. aasta majanduskasvu analüüs näitab teed majanduskasvu taastumise poole

Brüssel, 28. november 2012. Euroopa Komisjon võttis täna vastu 2013. aasta majanduskasvu analüüsi, milles on esitatud viis prioriteeti, millest liikmesriigid saaksid juhinduda kriisi läbimisel, et majandus hakkaks taas kasvama. Iga-aastane majanduskasvu analüüs juhatab sisse majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta, mille eesmärk on tagada, et liikmesriigid viiksid oma eelarve- ja majanduskavad kooskõlla stabiilsuse ja kasvu pakti ning strateegiaga „Euroopa 2020”.

Prioriteete kommenteerides ütles Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso: „On äärmiselt tähtis jääda kindlaks majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise, majandusreformide ja sihipäraselt suunatud investeeringute strateegiale. See on ainus viis usalduse taastamiseks ja püsiva majanduskasvu loomiseks. Ma saan aru, et need reformid on rasked, valusad ja neil võivad olla sotsiaalsed tagajärjed, ning seetõttu annab komisjon oma parima, et majanduskasvu taastumisega kaasneks võimalikult ulatuslik töökohtade loomine. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis antakse liikmesriikidele poliitikasuunised, mis tagavad, et reformide koormus jaotub õiglaselt ja et kõige nõrgemad oleksid kaitstud.”

Tänavuse majanduskasvu analüüsi peamine sõnum on, et kuigi ELi poliitika on hakanud tulemusi andma puudujäägid vähenevad, pinged finantsturgudel leevenevad ja on märke, et konkurentsivõime mõnedes liikmesriikides paraneb , on jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomiseks vaja reforme jätkata. Seda silmas pidades leiab komisjon, et eelmise aasta majanduskasvu analüüsi prioriteedid (vt MEMO/11/821) on endiselt ajakohased. Need viis prioriteeti on: diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine; tavapärase majandusele laenuandmise taastamine; majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine tänase ja homse jaoks; võitlus tööpuudusega ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning avaliku halduse moderniseerimine.

Igaüks neist viiest prioriteedist on suunatud sellele, et saavutada majanduskasv ja töökohtade loomine, pannes eriti rõhku õiglusele. Sellist majanduskasvu ja töökohtade loomise hoogustamise kava, mis sobiks kõigile ühtmoodi hästi, ei ole olemas; küll aga on olemas ühised eesmärgid ja rida kaalumist väärivaid reforme. Teadusuuringute sihipärane toetamine avalikus ja erasektoris, tulemuslikumad haridus- ja koolitussüsteemid üldise oskuste taseme tõstmiseks ning lihtsam õiguskord alustavatele ettevõtetele kõik need on meetmed, mis võivad aidata suurendada konkurentsivõimet ja seega ka majanduskasvu. Ka ühtne turg ja võrgutööstuste (transpordi-, energia- ja internetitaristud) edasiarendamine pakuvad ettevõtetele arenguvõimalusi ja tarbijatele võimalust saada paremaid teenuseid ja tooteid.

Majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe vastuvõtmine riigipeade ja valitsusjuhtide poolt 2012. aasta juunis toimunud Ülemkogu kohtumisel peaks toetama ELi ja liikmesriikide pingutusi lükata käima nende käsutuses olevad majanduskasvu hoovad alates ühtse turu akti rakendamisest kuni ELi struktuurifondide eesmärgipärasema kasutamiseni. Komisjon on hiljuti teinud ettepaneku ka energiaturgude toimimise parandamise strateegia ning tugevdatud tööstuspoliitika meetmete kohta. Lisaks sellele on majanduskasvu ja konkurentsivõime taastamiseks kogu Euroopas ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks äärmiselt oluline saavutada üldine kokkulepe ELi mitmeaastase finantsraamistiku (20142020) suhtes.

Iga-aastases majanduskasvu analüüsis rõhutatakse, et tööturu olukord nõuab kiiret reageerimist. Viimase 12 kuu jooksul on töötute inimeste arv kasvanud 2 miljoni võrra, nii et nüüd ei ole tööd juba rohkem kui 25 miljonil inimesel. Paljudes riikides on pikaajaline töötus saavutanud ärevakstegeva taseme ja noorte olukord drastiliselt halvenenud. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis tuuakse välja prioriteedid, millest juhinduda töövõimalusterohke majanduskasvu taastumise ettevalmistamisel, tööalase konkurentsivõime parandamisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel. Seistes silmitsi tööotsijate arvu kasvuga, peaksid liikmesriigid suurendama avalike tööhõivetalituste suutlikkust ning tõhustama aktiivset tööturupoliitikat, sh tööotsijatele antavat abi, ettevõtjate toetamist, praktikavõimalusi ja kvaliteetseid praktikakohti.

Eriti valmistab muret noorte olukord, kuna noorte tööpuudus on saavutanud paljudes riikides 50 % taseme. Komisjon on moodustanud töörühmad kaheksa kõige suurema noorte tööpuudusega liikmesriigi aitamiseks ELi vahendite ümbersuunamise kaudu ametiõppele ja toetusprogrammidele (vt MEMO/12/100). Samuti kutsutakse iga-aastases majanduskasvu analüüsis liikmesriike üles töötama välja n.ö noorte garantii, mille raames iga alla 25aastane saab nelja kuu jooksul pärast haridussüsteemist lahkumist või töötuks jäämist töö-, täiendõppe või praktikakoha pakkumise. Komisjon esitab täieliku ettepaneku noorte garantiide kohta 5. detsembril noorte tööhõive paketis.

Iga-aastases majanduskasvu analüüsis pannakse rõhku kõige nõrgemate kaitsmisele. Tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid tuleks vähendada, eriti madalamapalgaliste töötajate puhul, ning hoogustada tuleks reforme tööhõive valdkonna õigusaktide lihtsustamiseks, paindliku töökorralduse väljatöötamiseks ning selle tagamiseks, et palkade areng toetaks töökohtade loomist. Pingutusi on vaja teha ka selleks, et tagada sotsiaalkaitse süsteemide tõhusus ja töötada välja aktiivse kaasatuse strateegiad kriisi mõjudega toimetulekuks.

Samaaegselt iga-aastase majanduskasvu analüüsiga avaldab komisjon teise häiremehhanismi aruande makromajanduslike tasakaalustamatuste kohta (vt IP/12/1275). Selles antakse esialgne hinnang liikmesriikide (v.a nende, mille suhtes rakendatakse ELi ja IMFi abiprogramme) majanduspoliitikale, võrreldes seda tulemustabeliga. See tabel koosneb 11 näitajast, mis keskenduvad konkurentsivõimele, võlatasemele, vara hindadele, kohanemisele ja seostele finantssektoriga. 2013. aasta häiremehhanismi aruandes tuuakse välja tõendid, mis näitavad, et makromajanduslike tasakaalustamatustega kohanemisel on tehtud edusamme. Jooksevkonto puudujäägid kõige suurema maksebilansi tasakaalustamatusega riikides kahanevad, mida toetavad tasapisi paranevad eksporditulemused ja konkurentsivõime tugevnemine, ning eluasemeturul jätkub korrektsioon. 2013. aasta häiremehhanismi aruandes kutsutakse üles tegema süvaanalüüse makromajanduslike tasakaalustamatuste kuhjumise ja nende kõrvaldamise arengu kohta ELi 14 liikmesriigis: Belgias, Bulgaarias, Taanis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Küprosel, Ungaris, Maltal, Madalamaades, Sloveenias, Soomes, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Komisjon teeb järeldused tasakaalustamatuste või ülemääraste tasakaalustamatuste olemasolu kohta ja esitab asjakohased poliitikasoovitused alles pärast seda, kui need süvaanalüüsid järgmisel kevadel valmivad.

Samuti avaldab komisjon oma esimese aruande ühtse turu integreerumise kohta (vt MEMO/12/913), milles vaadeldakse ühtse turu toimimist Euroopa poolaasta protsessis. Iga-aastasele majanduskasvu analüüsisile on lisatud makromajanduse aruanne, milles antakse ülevaade majanduse olukorrast, ja ühise tööhõivearuande kavand (vt MEMO/12/914), milles analüüsitakse sotsiaalset ja tööhõive olukorda Euroopas. Kõik need aruanded annavad komisjonile olulist teavet ja sisaldavad analüüse, mida ta saab kasutada riigipõhiste soovituste koostamisel, mis antakse riikidele kevadel.

Järgmised sammud

Järgnevatel nädalatel ja kuudel võetakse iga-aastane majanduskasvu analüüs arutusele nõukogu erinevates koosseisudes ning nende arutelude tulemused esitatakse märtsis toimuvale Euroopa Ülemkogu kohtumisele, kus võetakse vastu asjakohased poliitikasuunised liikmesriikidele. Neid suuniseid tuleks arvesse võtta liikmesriikide eelarve- ja majanduskavades, mis saadetakse komisjonile aprillis. Pärast nende programmide analüüsimist annab komisjon riigipõhised soovitused, milles ta juhindub iga-aastase majanduskasvu analüüsi prioriteetidest, välja maikuus, et need saaks juunis toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiita. Liikmesriigid peaksid seejärel järgima neid poliitikasuuniseid oma aastaeelarvetes ja valdkondlikes õigusaktides.

Taust

Iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatakse komisjoni nägemus sellest, millised peaksid olema majanduse ja sotsiaalvaldkonna üldised prioriteedid järgmisel aastal. Selles antakse liikmesriikidele poliitikasuunised majanduskasvu ja töökohtade loomise hoogustamiseks kooskõlas ELi pikaajalise majanduskasvu strateegiaga „Euroopa 2020”. Samuti juhatab see sisse Euroopa poolaasta, mis tähendab ELi kalendris eelarve ja majanduspoliitika koordineerimist, kus riikide poliitika vaadatakse üheskoos läbi ja kiidetakse ELi tasandil heaks, et tagada liikmesriikide liikumine samas suunas. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis käsitletakse ELi tervikuna, kuid Euroopa poolaasta edasi kulgedes koostatakse selle alusel riigipõhised soovitused. Praegune iga-aastane majanduskasvu analüüs on pärast Euroopa poolaasta kasutuselevõttu 2010. aastal järjekorras juba kolmas.

Lisateave:

Euroopa 2020. aasta strateegia veebisait: http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm

MEMO/12/910 2013. aasta majanduskasvu analüüs: korduma kippuvad küsimused

IP/12/1275 Häiremehhanismi aruanne (2013): ELi makromajanduse kohanemise alus

MEMO/12/912 Teine häiremehhanismi aruanne makromajanduslike tasakaalustamatuste kohta ELi liikmesriikides

MEMO/12/913 Aruanne ühtse turu integreerumise olukorra kohta (2013) - korduma kippuvad küsimused

MEMO/12/914 Ühine tööhõivearuanne: küsimused ja vastused

MEMO/12/915 2013. aasta majanduskasvu analüüs: õiglase ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi suunas

Kontaktisikud:

Pia Ahrenkilde Hansen (+32 2 295 30 70)

Sarah Collins (+32 2 296 80 76)

Simon O'Connor (+32 2 296 73 59)

Stefaan De Rynck (+32 2 296 34 21)

Jonathan Todd (+32 2 299 41 07)

Emer Traynor (+32 2 292 15 48)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site