Navigation path

Left navigation

Additional tools

Keskkond: Hea päev Euroopa looduse jaoks

European Commission - IP/12/1255   26/11/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 26. november 2012

Keskkond: Hea päev Euroopa looduse jaoks

Natura 2000 võrgustikule lisati peaaegu 25 000 km2 hindamatuid looduspiirkondi. Kaitstavate alade võrgustik on ELi peamine vahend võitluses Euroopa rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse säilimise eest. Komisjon on nüüd ametlikult kinnitanud võrgustikuga liitunuks täiendavad 235 ala, mida liikmesriigid esitasid tunnustamiseks ühenduse tähtsusega alana. Liikmesriikidel on kuus aastat aega, et rakendada meetmeid nende alade kaitsmiseks. Lisandunud alad puudutavad 20 liikmesriiki ning katavad üheksat biogeograafilist piirkonda: Alpide, Atlandi, Musta mere boreaalset, kontinentaalset, Makaroneesia, Vahemere, Pannoonia ja stepipiirkonda. Natura 2000 hõlmab praegu ELi maismaaosast 768 000 km2 (17.9 %) ja meredest rohkem kui 217 000 km2 (u 4 %).

Volinik Potočnik ütles: Õnnitlen neid liikmesriike järjekordse märkimisväärse panuse eest Euroopa looduskapitali kaitsmisse. Natura 2000 võrgustik on meie looduskaitsealaste pingutuste selgroog ning ülimalt oluline bioloogilise mitmekesisuse seisukohast. Lisaks pakub see atraktiivseid paiku avastamiseks ja puhkamiseks ning annab võimalusi nendel väärtuslikel loodusvaradel põhinevate uute majandustegevuste arendamiseks. Natura 2000 võrgustiku laienemine on hea uudis nii looduse kui ka meie endi jaoks.”

Laienemisega on peamiselt seotud Ühendkuningriik, Rumeenia, Läti, Itaalia, Rootsi, Bulgaaria, Taani, Prantsusmaa, Slovakkia, Eesti ja Malta.

Tänavune märkimisväärseim lisandus on Ühendkuningriigi esitatud Doggeri pank (12 330 km2): madal merepiirkond Põhjamere keskosas, mis on tuntud veealuste liivamadalate poolest. Koos kõrval asuvate Saksa ja Hollandi kaitsealadega moodustab see ulatusliku piiriülese Natura 2000 piirkonna, mis hõlmab 18 000 km2. Doggeri pank esitati algselt oma liivamadalate kõrge produktiivsusega elupaikade tõttu, mis on olulised kude- ja kasvualad mitmete töönduspüügi ettevõtete jaoks. Doggeri panga lisandumine võimaldab piirkonna koordineeritud haldamist, sealhulgas asjaomaste liikmesriikide ühiseid pingutusi sobivate kalastusmeetmete väljatöötamiseks.

Peamisteks lisandusteks Läänemeres olid Rootsi ja Läti nimetatud kümme uut merepiirkonda. Nendel aladel on liivamadalate ja riffide liigirohked elupaigad, mis pakuvad olulisi toitumisvõimalusi hüljestele ja siirdekaladele. Kümme kaitseala hõlmavad peaaegu 4 000 km2.

Võrreldes oma territooriumi suurusega panustas kõige rohkem Malta, kus kaitsealaks nimetati 183 km2 mereala. Sellega luuakse piirnevates vetes tugev merevõrgustik. Uued Malta merekaitsealad aitavad säilitada vahemere neptunirohu kasvualasid ja veealuseid riffe ning pakuvad olulisi elupaiku kohalikule erksavärvilisele mereteole Gibbula nivosa.

Võrgustiku suurim laienemine maismaal leidis aset Rumeenias. Lisandus 109 kaitseala ning paljusid olemasolevaid alasid laiendati, nii et kaitsealad hõlmavad nüüd peaaegu 42 000 km2. Uute kaitsealade hulka kuuluvad mitmed liigirohked niidu- ja metsaelupaigad ning olulised elupaigad paljude haruldaste ja ohustatud liikide, sealhulgas mitmete nahkhiirte ja kahepaiksete liikide jaoks. Koos Bulgaaria ja Slovakkia nimetatud kaitsealadega pakuvad Rumeenia uued Natura 2000 kaitsealad paremat kaitset Doonau jõgikonna rohkearvulistele endeemilistele kalaliikidele.

Taust

Natura 2000 on kaitsealade võrgustik, mis koosneb ELi elupaikade direktiivi alusel loodud erikaitsealadest ja ELi linnudirektiivi alusel loodud linnukaitsealadest. Natura 2000 ei takista aga kedagi jätkamast võrgustiku aladel talupidamise, turismi, metsanduse ja vabaaja tegevustega, kui need on säästvad ja kooskõlas looduskeskkonnaga.

Liikmesriigid valivad elupaikade direktiivi alusel loodud Natura 2000 alad koostöös Euroopa Komisjoniga. Kui teatav ala on välja valitud, tunnistab komisjon selle ametlikult ühenduse tähtsusega alaks, nagu nüüdki tehti. Selle menetlusega kinnitatakse alade ametlik staatus ning nende kaitsmisega seotud kohustused. Seejärel on liikmesriikidel kuus aastat aega vajalike haldusmeetmete rakendamiseks ja alade määratlemiseks erikaitsealadena.

Viimane ajakohastamine puudutab 20 liikmesriiki ja suurendab ühenduse tähtsusega alasid 235 võrra. Lisandunud alad katavad üheksat biogeograafilist piirkonda: Alpide, Atlandi, Musta mere, boreaalset, kontinentaalset, Makaroneesia, Vahemere, Pannoonia ja stepipiirkonda.

Kaitsealad on väga erinevad, ulatudes lillerohketest aasadest koobaste ja laguunideni. Võrgustiku üheksa bio-geograafilist piirkonda kajastavad ELi suurt bioloogilist mitmekesisust.

Bioloogiline mitmekesisus – piiratud loodusvara, millel põhinevad maa erinevad eluvormid –, on ohus. Inimtegevuse tagajärjel hävivad liigid enneolematu kiirusega ja sellel on pöördumatud tagajärjed meie tuleviku jaoks. Euroopa Liit võitleb selle vastu ning seadis endale hiljuti uue eesmärgi peatada 2020. aastaks bioloogilise mitmekesisuse hävimine Euroopas, kaitstes ökosüsteemi teenuseid, nt tolmeldamine ja üleujutustõkked (taastada need teenused seal, kus need on nõrgenenud), ning suurendades ELi panust bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ärahoidmisse kogu maailmas. Natura 2000 on põhivahend selle eesmärgi saavutamisel.

Lisateave:

Lisateave ELi looduspoliitika kohta: http://ec.europa.eu/environment/nature/index_en.htm

Lisateave kõnealuse laienemise kohta: vt MEMO/12/889

Kontaktisikud:

Joe Hennon (+32 2 295 35 93)

Monica Westeren (+32 2 299 18 30)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website