Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Komisjon esitleb uut strateegiat hariduse ümbermõtestamiseks

Commission Européenne - IP/12/1233   20/11/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel/Strasbourg, 20. november 2012

Komisjon esitleb uut strateegiat hariduse ümbermõtestamiseks

Noorte töötuse määr on kogu liidu ulatuses jõudmas 23 %ni, samas kui vabu töökohti, kuhu ei suudeta leida vajalikku tööjõudu, on üle 2 miljoni. Euroopas on vaja uuesti ja väga põhjalikult läbi mõelda, kuidas haridus- ja koolitussüsteemid saaksid anda oskusi, mida tööturg vajab. Raske on ette kujutada keerukamat ülesannet laialdaste kasinusmeetmete ja hariduseelarvete kärbete ajal. Täna käivitab Euroopa Komisjon uue strateegia „Hariduse ümbermõtestamine”, et julgustada liikmesriike viivitamata tegutsema selle nimel, et nad saavutaksid majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks seatud eesmärgid ja et noored omandaksid tööturul vajaminevad oskused ja pädevused.

Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou ütles:Hariduse ümbermõtestamine puudutab peale raha ka muud. On tõsi, et haridus ja koolitus vajavad suuremaid investeeringuid, samas on ilmne, et haridussüsteeme on vaja kaasajastada ja panna toimima nii, et reageeritaks paindlikumalt tänapäeva ühiskonna tegelikele vajadustele. Euroopa saab taas asuda järjepideva majanduskasvu teele ainult kõrge kvalifikatsiooniga, mitmekülgselt haritud ning innovatsiooniks ja ettevõtluseks vajalikud oskused omandanud inimeste toel. Läbimõeldud ja sihipäraseid investeeringud on siinkohal otsustava tähtsusega, kuid haridussektori eelarvet vähendades me neid eesmärke ei saavuta.”

Hariduse ümbermõtestamine tähendab põhimõttelist pööret, mille tulemusena pannakse suuremat rõhku õpitulemustele, st teadmistele, oskustele ja pädevustele, mida õppurid omandavad. Enam ei piisa lihtsalt haridussüsteemi läbimisest. Pealegi on põhilise kirja- ja arvutamisoskuse osas veel küllaga arenguruumi ning ka ettevõtlusoskused ja algatusvõime vajavad arendamist ja tugevdamist (vt IP/12/1224, uute oskuste eelisarendamise kohta koolis).

Selleks et tagada omandatud hariduse parem vastavus õppurite ja tööturu vajadustele, tuleks muuta hindamismeetodid kaasaegsemaks. IKT ja avatud õpikeskkonna võimalusi tuleb kõigis õpiolukordades rohkem kasutada. Õpetajad peavad oma oskusi korrapäraselt koolitustel käies ajakohastama. Strateegias kutsutakse liikmesriike üles ka tugevdama sidemeid haridus- ja töömaailma vahel, seostama õppetööd tegeliku ettevõtlusega ja andma noortele rohkem võimalusi tööelu kogemiseks töökohal toimuva väljaõppe kaudu. Samuti innustatakse ELi haridusministreid tõhustama töökohal toimuva väljaõppe alast koostööd nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Pakutakse veel selliseid meetmeid, nagu uued keeleoskuse sihttasemed, ettevõtlusõppe hindamis- ja arengusuuniste väljatöötamine, samuti IKT ja avatud õpikeskkonna kasutamise mõjuanalüüs ELi tasandil, et ette valmistada 2013. aastaks kavandatud uut algatust „Avatud haridusruum”, mille eesmärk on IKT võimalusi õppetegevuses maksimaalselt rakendada.

Taust

Oskused on tootlikkuse võti ja Euroopal on vaja kaasas käia hariduse ja oskuste kvaliteedi tõusuga kogu maailmas. Prognooside kohaselt on aastal 2020 rohkem kui kolmandik ELi töökohtadest sellised, kus on nõutav kolmanda taseme haridus, ja ainult 18% sellised, kus saab hakkama madala kvalifikatsiooniga.

Hetkel on 73 miljonil eurooplasel, st 25%-l täiskasvanuist madal haridustase. 15-aastaste noorte hulgas jääb ligikaudu 20%-l vajaka kirjaoskusest ja viies riigis on rohkem kui 25%-l õpilastel puudulik lugemisoskus (Bulgaarias 41%, Rumeenias 40%, Maltas 36%, Austrias 27,5%, ja Luksemburgis 26%). Kooli poolelijätnute arv on mitmes liikmesriigis endiselt lubamatult suur: Hispaanias 26,5% ja Portugalis 23,2% (ELi eesmärk on alla 10%). Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes jääb alla 9% (ELi eesmärk on 15%).

Hariduse ümbermõtestamise strateegias toodud soovitused põhinevad tähelepanekutel, mis sisalduvad 2012. aastal avaldatud hariduse ja koolituse valdkonna ülevaates, mis on komisjoni uus iga-aastane uuring selle kohta, milliseid oskusi liikmesriikide haridussüsteemides on võimalik omandada.

Hariduse ümbermõtestamise strateegiast kokkuvõtlikult

  • Senisest suuremat rõhku tuleb panna valdkonnaüleste ja põhioskuste arendamisele kõikidel haridustasemetel. Erilist tähelepanu tuleb selles osas pöörata ettevõtlus- ja IT-oskustele.

  • Uued sihttasemed võõrkeeleõppes: aastaks 2020 peab vähemalt 50% 15-aastastest omama teadmisi esimesest võõrkeelest (praegu 42%) ja vähemalt 75% neist asunud õppima teist võõrkeelt (praegu 61%).

  • On vaja investeerida maailmatasemel kutseharidus- ja -koolitussüsteemide rajamisse ja tõsta töökohal toimuva väljaõppe taset.

  • Liikmesriigid peavad tõhustama kvalifikatsioonide ja oskuste, sealhulgas väljaspool formaalset haridus- ja koolitussüsteemi omandatud kvalifikatsioonide ja oskuste vastastikust tunnustamist.

  • Tehnoloogia, eriti Internet, tuleb täiel määral kasutusse võtta. Koolid, ülikoolid ja kutse- ja koolitusasutused peavad looma rohkem hariduse omandamise võimalusi avatud õpikeskkonna kaudu.

  • Need reformid peavad tuginema hästikoolitatud, motiveeritud ja ettevõtlikel õpetajatel.

  • Rahastada tuleb sihipäraselt, et investeeringud end ära tasuksid. Hariduse rahastamise üle on vaja aru pidada nii riiklikul kui ka ELi tasandil, eriti kutse- ja kõrghariduse osas.

  • Partnerlused on määrava tähtsusega. Selleks et hoogustada innovatsiooni ning tõhustada akadeemiliste ja äriringkondade koostöösuhteid, on vaja rahastamist nii avaliku kui ka erasektori poolt.

Erasmus kõigi jaoks”, komisjoni algatatud 19 miljardi euro suuruse eelarvega programm hariduse, koolituse, noorte ja spordi jaoks, näeb ette ajavahemikul 2014–2020 jõuda 5 miljoni inimeseni ehk kahekordistada inimeste arvu, kellele antakse toetust oskuste täiendamiseks õppimise, koolitumise või vabatahtliku tegevuse kaudu välismaal Üle kahe kolmandiku programmi eelarvest läheks individuaalse õppega seotud liikuvuse toetamiseks ning ülejäänud osa projektidele, mis keskenduvad innovatsioonialasele koostööle, poliitikareformidele ja heade kogemuste vahetamisele.

5. detsembril on komisjonil kavas esitleda noorte tööhõivepaketti ja ka Euroopa noortegarantii algatuse ettepanekut. Algatuse kohaselt peaksid liikmesriigid tagama, et iga noor saaks koolilõpetamisest või töötuks jäämisest nelja kuu jooksul kvaliteetse töö- või koolituspakkumise või võimaluse haridustee jätkamiseks. Selleks soovitakse täielikult kasutada ELi vahendeid, eriti Euroopa Sotsiaalfondi.

Lisateave

Hariduse ümbermõtestamise strateegia ja lisad

Euroopa Komisjon: Haridus ja koolitus

Androulla Vassiliou veebisait

Jälgi Androulla Vassiliout Twitteris @VassiliouEU.

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site