Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 16. november 2012

Kalandus: komisjon esitab merelindude kaitseks tegevuskava

Euroopa Komisjon võttis täna vastu tegevuskava, et käsitleda kalapüügivahenditega toimuva merelindude juhupüügi probleemi. Teaduslikud tõendid on näidanud, et igal aastal jääb kalapüügivahenditesse kinni suur hulk mitut liiki merelinde, sealhulgas albatroslased, tormilinnud, alklased, koskellased ja sukelpardid. Senised meetmed, millega püüti merelinde püünistesse takerdumise eest kaitsta, ei ole olnud tõhusad. Uues tegevuskavas sätestatakse haldusraamistik merelindude kaaspüügi vähendamiseks võimalikult suurel määral. Selles keskendutakse õngejadade ja passiivpüünistega kalapüügile, mille puhul merelindude kaaspüük on kõige suurem, kuid käsitletakse ka muid püügivahendeid nagu traalid ja seinnoodad. Kavas on esitatud 30 soovitavat meedet, mis sisaldavad nii siduvaid kui mittesiduvaid komponente. Eeskirju hakatakse kohaldama Euroopa Liidu kalalaevadele ELi vetes ja neist väljaspool ning samuti muude riikide kalalaevadele, mis töötavad ELi vetes.

Tegevuskava koostamisel on arvestatud ühise kalanduspoliitika käimasoleva reformi eesmärkide ja põhimõtetega – sellega edendatakse ökosüsteemi majandamist, mis hõlmab ökosüsteemi kõiki osi. Samuti soovitatakse seal alt ülespoole piirkondlikku lähenemisviisi, kus liikmesriikidele ja sidusrühmadele antakse rohkem vastutust, et kalandusprobleemide lahendamisel asjakohaseid meetmeid võtta.

Merenduse ja kalanduse volinik Maria Damanaki märkis: „Tänane tegevuskava on mõeldud platvormina, mille abil antakse selge ja kõikehõlmav pilt praegusest olukorrast ja edasiminekuks vajalikest sammudest, et saavutada ühtne ja tõhus majandamine, mille abil minimeerida merelindude kaaspüüki.”

Tegevuskava 30 soovitatud meedet on kombinatsiooni siduvatest ja mittesiduvatest meetmetest. Konkreetsed lühiajalises perspektiivis soovitatud meetmed hõlmavad järgmist:

  • rakendada kiiremini kalanduse majandamismeetmeid, et kaitsta merelinde linnudirektiivi alusel määratud linnualadel;

  • teostada ulatuslikumat seiret seal, kus merelindude kaaspüügiandmed puuduvad või ei ole usaldusväärsed;

  • rakendada läbiproovitud kaaspüügi vähendamise meetmeid (linnutõrjeliinide, akustiliste peletusseadmete ja raskustega varustatud õngejadade kasutamine) õngejadapüügil ELis ja väljaspool ELi asuvates vetes, kus kaaspüük on kõige suurem;

  • algatada teadusuuringuid praktiliste ja tõhusate kaaspüügi vähendamise meetmete väljatöötamiseks eelkõige passiivpüünistega kalapüügil.

Pikemaajaline eesmärk on lisada kaaspüügi vähendamise ja seire elemendid uutesse tehniliste meetmete ja andmekogumise raamistikesse, mis ühise kalanduspoliitika jaoks välja töötatakse, ning tagada selle toetuseks vajalik rahastamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist.

Mõned neist meetmetest rakendatakse ELi tasandil, teiste jaoks on aga vaja liikmesriikide vabatahtlikku tegevust. Püügipiirkondade jaoks, mis asuvad väljaspool ELi vesi, peavad meetmed kinnitama piirkondlikud kalandusorganisatsioonid. Tegevuskavaga nähakse ette nii meetmeid, mida saab koheselt rakendada, kui ka meetmeid, mis vajavad pikaajalist tegutsemist olemasolevate andmete ja teadusnõuannete alusel. Tegevuskava edukus sõltub liikmesriikide, kalurite ja vabaühenduste ühisest kaasaaitamisest.

Taust

Kalanduse ja merelindude tihedad ja laialdased kokkupuuted põhjustavad merelindude juhuslikku hukkumist sellisel määral, mis kujutab tõsist ohtu paljudele merelindude populatsioonidele ning mõjutab negatiivselt kalapüügi tootlikkust ja kasumlikkust.

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on andnud konservatiivse hinnangu, et ELi kalalaevade tõttu hukkub igal aastal ELi vetes ja neist väljaspool üle 200 000 merelinnu. Vähemalt 49 merelinnuliiki, kes on juhupüügi ohvrid, on klassifitseeritud olulist kaitseväärtust omavatena. Nende hulgas on baleaari tormilind, peegel—tormilind, vahemere tormilind ja vahemere kajakas, kes juhupüügina ELi vetes õngejadadesse jäävad, ning samuti kirjuhahk, punakurk-kaur ja järvekaur, sarvikpütt ning väikekoskel, kellest saab passiivpüüniste kaaspüük peamiselt Läänemeres.

Paljud kalandus- ja keskkonnaalased õigusaktid ning ka mitmed rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud hõlmavad praegu merelindude kaitsele suunatud majandamismeetmeid. Need meetmed ei ole aga merelindude kaaspüügi vähendamisel olnud üldse tõhusad, välja arvatud mõned üksikud erijuhtumid kaugetes Antarktika ja Falklandi saarte vetes. Seetõttu peab komisjon vajalikuks võtta rohkem meetmeid, et selle probleemiga tegeleda.

Kavandatavate meetmete täielik loend ja lisateave on kättesaadavad siin: http://ec.europa.eu/fisheries/cfp/fishing_rules/seabirds/seabirds_communication_en.pdf

Contacts :

Oliver Drewes (+32 2 299 24 21)

Lone Mikkelsen (+32 2 296 05 67)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site