Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Keskkond: EL püüab olla mereprahi vähendajate esirinnas

Commission Européenne - IP/12/1221   16/11/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 16. november 2012

Keskkond: EL püüab olla mereprahi vähendajate esirinnas

Merepraht on tõsine oht ranniku- ja merekeskkonnale kogu maailmas. Mereelupaiku saastatakse inimese tekitatud prügi ja muude jäätmetega, mis tekitab järjest suuremaid keskkonna-, majandus-, tervise- ja esteetikaprobleeme. Euroopa Komisjon teadlikustab seda ülemaailmset probleemi kooskõlas sel suvel Rio de Janeiros võetud kohustustega vähendada sellise saaste esinemist ja mõju mere ökosüsteemidele.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Rio +20 tippkohtumisel lubasid maailma liidrid saavutada 2025. aastaks mereprahi koguse olulise vähendamise. Euroopa Komisjon kavatseb olla selles valdkonnas esirinnas, tehes tihedat koostööd liikmesriikide, piirkondlike merekonventsioonide organite ja sidusrühmadega, et leida ja välja töötada konkreetsed algatused probleemi lahendamiseks.”

Teadlikkuse suurendamiseks ja arutelude ergutamiseks avaldab komisjon ülevaate selle probleemiga seotud ELi õigusaktidest, poliitikasuundadest ja strateegiatest koos viidetega kõnealuse valdkonna käimasolevatele ja tulevastele algatustele. Ülevaatega saab tutvuda aadressil:
http://ec.europa.eu/environment/marine/good-environmental-status/descriptor-10/index_en.htm.

Merepraht koosneb 80% ulatuses plastikust ning pärineb väga erinevatest allikatest. Plastikud jäävad merekeskkonda püsima kauaks, võimalik et isegi mitmesajaks aastaks. Dokumendis jõutakse järeldusele, et nii vee-, ressursitõhususe, jäätme-, merekaitse- ja looduskaitsepoliitika kui ka laevu ja sadamate infrastruktuuri käsitlevad õigusaktid etendavad kõik oma osa probleemi lahendamises, kuid neid tuleb paremini rakendada.

Varasemaid jõupingutusi takistas usaldusväärse teabe puudumine probleemi täpse ulatuse ja olemuse kohta. See puudus peaks nüüd olema osaliselt kõrvaldatud, kuna teave üha paraneb. 15. oktoobriks 2012 pidid liikmesriigid merestrateegia raamdirektiivi rakendamise osana esitama esialgse hinnangu oma mereakvatooriumi seisukorra kohta, mõiste „hea keskkonnaseisund” omapoolse määratluse ning eesmärgid, mis nad on seadnud selle saavutamiseks. Komisjon analüüsib nüüd liikmesriikide aruandeid ja kavatseb avaldada oma hinnangu 2013. aastal.

Kõik liikmesriigid ei suutnud esitada aruannet õigeks ajaks. Liikmesriikide esitatud aruannete ajakohastatud ülevaatega saab tutvuda aadressil:

http://ec.europa.eu/environment/marine/eu-coast-and-marine-policy/implementation/scoreboard_en.htm

Edasised sammud

Mereprahti käsitlev dokument koos mitme käimasoleva katseprojekti ja liikmesriikidelt merestrateegia raamdirektiivi raames saadud teabega nende merede seisundi kohta etendab tähtsat osa siis, kui komisjon kaalub, kuidas saavutada Rio +20 tippkohtumisel võetud kohustustele vastavat üleeuroopalist mereprahi vähendamise eesmärki.

Komisjon konsulteerib nüüd liikmesriikide ja muude riikidega, piirkondlike merekonventsioonide organitega, sidusrühmadega ja muude huvitatud isikutega, kuidas edendada mereprahi osas võetavaid meetmeid. Arutelu tipneb 2013. aasta aprillis Berliinis Saksamaa Liitvabariigi keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni poolt korraldatava rahvusvahelise konverentsiga Euroopa meredes mereprahi vältimise ja käitlemise kohta. Üritusel keskendutakse Euroopa merede piirkondlikele tegevuskavadele ja püütakse välja töötada meetmeteks vajalikke praktilisi töövahendeid ning sellel osalevad ka Saksamaa keskkonnaminister Altmaier ja volinik Potočnik.

Taust

Merepraht avaldab kõige suuremat keskkonnamõju merefaunale, kuid on lisakoormus ka niigi juba kergesti haavatavatele mere ökosüsteemidele. Merepraht takistab ka turismi arengut; prahi kõrvaldamisele Euroopa rannikult kulutatakse igal aastal miljoneid eurosid.

Merestrateegia raamdirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid 2020. aastaks saavutama oma mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi. Selleks peavad nad esimese sammuna ette valmistama esialgse hindamise (artikkel 8), millega määratakse kindlaks Euroopa meresid ähvardavad peamised ohud. Lisaks peavad liikmesriigid esitama oma arusaama heast keskkonnaseisundist (artikkel 9) konkreetsete kriteeriumidena, mille alusel saab seireandmeid hinnata. Lõpuks seab iga liikmesriik oma keskkonnaalased sihid (artikkel 10), milles sätestab, mida ta soovib saavutada. Merepraht on üks üheteistkümnest kvalitatiivsest tunnusest, mida liikmesriik hea keskkonnaseisundi kindlaksmääramisel peab silmas pidama. Kõike seda tuleb teha Euroopa nelja mere – Kirde-Atlandi, Läänemere, Vahemere ja Musta mere – äärsete naaberriikide omavahelises koostöös.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/environment/marine/

Kontaktisikud :

Joe Hennon (+32 2 295 35 93)

Monica Westeren (+32 2 299 18 30)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site