Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Nikosia/Brüssel, 5. november 2012

Esimest korda välja antava Marie Curie auhinna võitjad on selgunud

Täna Küprosel Nikosias toimunud tseremoonial kuulutati välja Euroopa Komisjoni uue Marie Curie auhinna esimesed võitjad, kes pälvisid selle silmapaistvate teadusuuringute eest. Kolm võitjat (täpsed andmed vt lisas) on Gkikas Magiorkinis Kreekast (kategooria „Andekas noor teadlane”), Claire Belcher (kategooria „Teaduse populariseerimine”) ja Sarit Sivan Iisraelist (kategooria „Innovatsioon ja ettevõtlus”). Igaühele neist andis tseremoonial auhinna üle Euroopa hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou. Tseremoonia toimus konverentsi raames, kus arutati Marie Curie meetmete ja programmi Horizon 2020 tulevikuküsimusi ning komisjon tegi ettepaneku rahastada teadusuuringute ja innovatsiooni programmi 80 miljardi euroga. Ettepaneku kohaselt eraldataks ajavahemikus 2014–2020 Marie Curie meetmetele 5,75 miljardit eurot. Alates selle loomisest 1996. aastal on meetmete raames toetatud rohkem kui 65 000 teadlase koolitust, liikuvust ja pädevuste arendamist.

„Uus auhind on loodud selleks, et tuua esile Euroopa parimate noorte teadlaste taset ja andekust. Õnnitlen võitjaid, kellest igaüks on jätnud sügava jälje oma uurimisvaldkonnas. On eluliselt tähtis jätkata ulatuslikku investeerimist Euroopa teadusesse, mis aitab lahendada näiteks tervishoiu ja keskkonnaga seotud suuri ühiskondlikke probleeme ning on olulise tähtsusega ka Euroopa majanduse jaoks. Ma loodan, et Marie Curie auhind julgustab teisi teadlasi ja innustab rohkemaid noori – eelkõige tüdrukud – tegema karjääri teaduse valdkonnas,” ütles volinik.

Gkikas Magiorkinist autasustati C-hepatiidi viiruse (HCV) ülemaailmsete levikuteede kindlakstegemise eest. Eluohtlik viirus kahjustab maksa ja mõjutab kogu maailmas umbes 150 miljoni inimese tervist. Claire Belcherit tunnustati uuringu eest, mis käsitles oli Maa geoloogilist minevikku ning selle mõju taimedele ja loomadele. Ta on kajastanud seda teemat korrapäraselt televisioonis ja tutvustanud seda meedias laiale üldsusele. Sarit Sivan töötas välja uuendusliku ravi, mida kasutatakse selgroo lülivaheketaste degeneratsioonist tulenevate alaselja valude puhul.

Konkurents auhinna võitmiseks oli pingeline, kuid võitjate töö kõrge kvaliteet näitab selgelt Euroopa teadusuuringute potentsiaali ning vajadust jätkata andekate teadlaste toetamist,” sõnas Euroopa Komisjoni juhtiv teadusnõustaja ja žürii liige professor Anne Glover. Rahvusvahelisse žüriisse, mis koosnes tuntud akadeemikutest, teadlastest ja ekspertidest, kuulusid muu hulgas tuntud prantsuse bioloog ja Marie Skłodowska-Curie lapselaps professor Pierre Joliot, 2010. aasta Nobeli preemia võitja professor Christopher Pissarides ning Euroopa Parlamendi liige ja endine Portugali teadus-, uuendus- ja kõrgharidusminister Maria da Graça Carvalho.

Taust

Marie Curie auhinnaga autasustatakse Marie Curie meetmete stipendiaatide parimaid saavutusi kolmes kategoorias:

  • teaduse populariseerimine;

  • innovatsioon ja ettevõtlus;

  • andekas noor teadlane

Auhinna eesmärk on julgustada teadlasi siduma oma suuri valdkonlikke teadmisi innovatsiooni ja ettevõtlusega ning teaduse populariseerimisega. Auhind tõstab teadlaste ja nende uurimistöö toimumiskohaks olevate asutuste mainet ning suurendab Marie Curie meetmete prestiiži.

Kuidas toimub auhinna võitjate valimine?

Kandidaadid esitab teaduskogukond. Kandidaadiks saab esitada ainult teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kuuenda ja seitsmenda raamprogrammi (FP6 ja FP7) raames rahastatud Marie Curie meetmete praegusi ja endisi teadusstipendiaate.

Võitjad valib välja žürii, kuhu kuuluvad väljapaistvad eksperdid, iga kategooria jaoks kinnitatud kriteeriumide alusel.

Marie Curie meetmed

Marie Curie meetmed, mille eelarve aastateks 2007–2013 on 4,7 miljardit eurot, on ette nähtud teadlaste karjääri edendamiseks Euroopas meetmete kaudu, mida haldab Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Rakendusamet. Alates 1996. aastast Marie Curie meetmed on võimaldanud ligikaudu 130 riigi rohkem kui 65 000 teadlasel õppida või teha teadustööd välismaal.

Komisjon on teinud ettepaneku suurendada programmi Horizon 2020 raames Marie Curie meetmete eelarvet 5,75 miljardi euroni. Komisjoni ettepaneku üle peetakse praegu läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega. Meetmed on saanud oma nime Prantsuse ja Poola päritolu teadlase, kahekordse Nobeli auhinna võitja järgi, kes uuris esimesena radioaktiivsust ja avastas polooniumi. Alates 2014. aastast kannab rahastamisvahend nimetust Marie Skłodowska-Curie meetmed.

Konverents „Marie Skłodowska-Curie meetmed programmi Horizon 2020 raames. Meetmete piirkondlik ja rahvusvaheline mõju.”

Konverentsil, kus osaleb rohkem kui 250 eksperti ja poliitikakujundajat, keskendutakse Marie Skłodowska-Curie meetmete tulevikule programmi Horizon 2020 raames.

Lisateave

Korduma kippuvad küsimused (KKK) Marie Curie meetmete kohta (MEMO/12/830)

Euroopa Komisjon: Marie Curie meetmed

Androulla Vassiliou veebisait

Androulla Vassiliou Twitteris @VassiliouEU

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)

Lisa: Marie Curie auhinna võitjad

Claire M. Belcher (kategooria „Teaduse populariseerimine”)

Claire Belcher (34) on Ühendkuningriigi Exeteri ülikooli geoteaduse vanemlektor. Ta uurib eelajaloolisi loodustulekahjusid ja nende mõju taimedele ja loomadele. Teadusuuringute eesmärk on mõista, kuidas globaalseid muutusi põhjustanud sündmused, alates kokkupõrgetest asteroididega kuni globaalse soojenemiseni, on Maal toimivaid süsteeme mõjutanud.

Dr Belcheri töö pälvis auhinna teavitustegevuse tõhususe, uuenduslike ja loovate lähenemisviiside ning väga hea kajastatuse eest igapäevases meedias. Claire Belcher on osalenud populaarsetes tele- ja raadiosaadetes, teda on esile tõstetud arvukates artiklites, sealhulgas ajalehtedes The New York Times ja The Irish Times ning ajakirjas Nature, ning ta on kirjutanud ka ise populaarteaduslikke artikleid. Dr Belcheri veebisait annab tunnistust tema loovusest teaduse populariseerimisel. Claire Belcheri kandidatuur esitati tema teadustöö eest Marie Curie stipendiaadina Dublini ülikooli kolledžis (Iirimaa) aastatel 2007–2010 ning Edinburghi ja Exeter ülikoolides (Ühendkuningriik) aastatel 2010–2012.

Kontakt:

Louise Vennells, pressisekretär

Exeteri ülikool

Telefon: 44(0)1392 722062 / 07827 309332

E-post: l.vennells@exeter.ac.uk

Sarit Sivan (kategooria „Innovatsioon ja ettevõtlus")

Sarit Sivan on Haifas asuva Israeli Tehnoloogiainstituudi Technion biomeditsiinitehnika teaduskonna vanemteadur. Ta osutus valituks oma uuendusliku töö eest materjalidega, mis võimaldavad taastada selgroo degenereerunud lülivaheketaste biomehaanilisi omadusi.

Lülivaheketaste degeneratsioon, mis on seotud ketaste teatavate põhikomponentide peamiselt vananemisest tingitud järkjärgulise vähenemisega, pärsib ketaste biomehaanilisi omadusi ja mõjutab selgroo liikuvust. Alaselja valu, mis on peamiselt seotud lülivaheketaste degeneratsiooniga, on suur probleem nii meditsiinilisest kui ka majanduslikust seisukohast. Selle ravi hõlmab sageli kulukat ja invasiivset operatsiooni.

Marie Curie meetmete stipendiaadina Oxfordi Ülikoolis (Ühendkuningriik) töötas Sarit Sivan välja bioühilduvad geelmaterjalid ja katsetas neid edukalt. Kõnealuseid materjale saab manustada süstlaga ning nendega saab asendada lülivaheketaste komponente, et taastada ketaste töö. Selle töö eest omistas teadusajakiri Orthopedics This Week talle ja tema kolleegidele lülivaheketaste parima uuendusliku tehnoloogia (Best Novel Disc Technology) auhinna.

Žürii tunnustas Dr Sivan teadusalaseid kogemusi, uuenduslikkust, ettevõtlikku lähenemist ja oskust kasutada alusteaduse saavutusi kaubanduslikul eesmärgil. Sarit Sivan on töötanud välja mitmeid uuendusi, ta on paljude patentide autor ja aidanud luua ettevõtte, mis tegeleb praegu seonduvate teadusuuringute kliiniliste katsetega.

Kontakt:

Amos Levav, pressisekretär

Technion –IIT,

Telefon: + 972-4-8292734

E-post: press@tx.technion.ac.il

Gkikas Magiorkinis (kategooria „Andekas noor teadlane”)

Gkikas Magiorkinis (34) on spetsialiseerunud inimeste viiruste, eelkõige C-hepatiidi (HCV) ja inimese immuunpuudulikkuse (HIV) viiruse, uurimisele. Ta valiti andekaks nooreks teadlaseks oma uuenduslike meetmete eest HCV-viiruse maailmas levimise tee kindlakstegemisel. Seni oli viiruse levikutee teadmata.

Dr Magiorkinis analüüsis HCV-viiruse molekulaarset järjestust ning tõestas esimest korda, et enimtuntud HCV-viiruse liigid hõlvasid kogu maailma levides peatselt pärast II maailmasõda arenenud riikidest arengumaadesse. Viiruste levikule aitasid kaasa vereülekannete ja veenisiseste uimastite kasutamise laialdane levik.

Dr Magiorkinis võttis kasutusele kaks uuendust, mis võimaldasid HCV-viiruse levikutee täpselt kindlaks teha. Esiteks analüüsis ta viiruse genoomi osi, mis aja jooksul kõige rohkem muutuvad. Teiseks kasutas uut meetodit, et ühendada genoomi erinevate molekulaarosade uurimisel saadud teave. Ta on rohkem kui 20 artikli ja kommentaari autor, millest osa on avaldatud olulistes teadusajakirjades.

Gkikas Magiorkinis on praegu Marie Curie meetmete stipendiaat ja töötab teadurina Oxfordi ülikooli kolledžis (St Cross College) ning vanemteadurina sama ülikooli zooloogiateaduskonnas. Ta on Ateena ülikooli aulektor ja viroloogia konsultant ning osaleb mitmes uurimisprogrammis.

Kontakt:

Pete Wilton, pressisekretär

Oxfordi Ülikool

Telefon: +44 1865 280528

E-post: pete.wilton@admin.ox.ac.uk


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website