Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Liidu eelarve vajab lisaraha üliõpilaste, teadlaste, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtete ning piirkondlike toetuste jaoks

Commission Européenne - IP/12/1137   23/10/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 23. oktoober 2012

Euroopa Liidu eelarve vajab lisaraha üliõpilaste, teadlaste, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtete ning piirkondlike toetuste jaoks

Euroopa Komisjon võttis täna vastu paranduseelarve, mis peaks komisjonil võimaldama täita oma seadusest tulenevaid kohustusi ELi eelarvest rahastatavate toetuste väljamaksmisel. Paranduseelarve on kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu ja parlamendi ühisavaldusega, mis tehti ELi 2012. aasta eelarve vastuvõtmise päeval ning milles komisjonil paluti taotleda lisavahendeid „paranduseelarves, kui 2012. aasta eelarvesse kantud assigneeringud ei ole piisavad kulude katmiseks“.

Kuna komisjonil on nüüd täielikum ülevaade 2012. aasta eelarve täitmisest, oleks tema hinnangul tarvis 9,0 miljardi euro ulatuses lisavahendeid, millest maksta laekuvaid arveid ning täita lepingulisi ja õiguslikke kohustusi eelkõige valdkondades, mis on Euroopa majanduskasvu ja tööhõive seisukohalt üliolulised.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso selgitas: „Asi pole selles, et komisjon soovib saada lisaraha, vaid et liikmesriigid peavad kinni pidama enda antud lubadusest tagada katkestusteta väljamaksed üliõpilastele Erasmuse programmi raames ja vaesematele piirkondadele ühtekuuluvusfondide kaudu. Need maksed on eluliselt tähtsad majanduskasvu taastamiseks ja töökohtade loomiseks kogu ELis."

„Ma olen korduvalt hoiatanud, et eelarveettepanekute järjepidev kärpimine viib lõpuks suure probleemini," ütles ELi finantsplaneerimise ja eelarve volinik Janusz Lewandowski. Nüüd ongi see probleem käes. Meil pole enam võimalik kokku lepitud kohustustest kinni pidada. Nõukogu ja Euroopa Parlament peavad selle olukorra lahendama, sest nad võtsid ELi eelarve vastu väiksemana, kui olid selle eeldatavad vajadused. Kuna vahendeid on puudu eelkõige hariduse, teaduse, tööhõive ja regionaalarengu valdkondades, siis olen kindel, et nad ei lähe vastuollu oma varasemate ütlustega majanduskasvuks vajalike investeeringute kohta Euroopas. Usun, et nad peavad täielikult kinni oma ühisavalduses väljaöeldust ning kiidavad paranduseelarve kiiresti heaks. Täiendavast eelarvest ei saa lisaraha ükski ELi institutsioon, vaid Euroopa üliõpilased, teadlased, valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtted ning teised, kelle igapäevane tegevus sõltub ELi toetusest."

Haridusprogrammi Erasmus jaoks on vaja täiendavalt 90 miljonit eurot, ilma milleta tuleks oluliselt vähendada tudengitele pakutavate õpilasvahetuste arvu ning stipendiumide suurust. Kõige valusamalt tabaks see loomulikult ebasoodsatest oludest pärit üliõpilasi.

Teadustöö rahastamiseks vajab komisjon lisaks 423 miljonit eurot, seda osalt väljamaksete õigeaegseks tasumiseks ning viiviste vältimiseks. Ülejäänud osa täiendavatest vahenditest kasutatakse eelmaksete tegemiseks projektide jaoks, mille kohta on lepingud juba sõlmitud. Kui komisjon maksetähtaegadest kinni ei peaks, tuleks edasi lükata projektid, mis on üliolulised Euroopa edaspidise konkurentsivõime seisukohalt üleilmastuvas maailmas.

Suurimat lisarahastust taotletakse aga ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu vallas makstavateks piirkondlikeks toetusteks, millele kulub ligikaudu 8,3 miljardit eurot. Kõik selle valdkonna projektid edendavad ELi kodanike elu, aidates parandada nende oskusi ja tööperspektiive ning luua transpordi- ja energiataristut.

Paranduseelarve mõju liikmesriikide sissemaksetele ELi eelarvesse mahendavad siiski muudest allikatest pärinevad lisatulud, milleks on 3,1 miljardit eurot konkurentsi- ning muude eeskirjade rikkumise eest laekunud trahve. Liikmesriikide kanda jäävad seega kulud netosummas 5,9 miljardit eurot.

Taust

ELi eelarve erineb põhimõtteliselt riigi tasandi eelarvest, kuna ELi puhul on tegemist tegevuseelarvega konkreetsete meetmete rahastamiseks ning selle halduskulud on väga piiratud (5,8%). ELi aastaeelarved kajastavad kehtivat mitmeaastast finantsraamistikku (2007–2013). Mitmeaastaste programmide puhul kulub mitu aastat enne, kui need korralikult hoo sisse saavad ning põhiosa programmidega seotud väljamaksetest tehakse nende lõpuaastatel. Seepärast ei ole üllatav, et ELi rahastatavad projektid üle kogu Euroopa on just nüüd jõudmas lõpusirgele ning sõlmitud lepingutest tulenevad maksed ootavad täitmist. Sellest hoolimata on viimased ELi eelarved vastu võetud komisjoni prognoositust tunduvalt väiksemas mahus. Lisaks sellele laekus 5 miljardi ulatuses maksetaotlusi eelmise aasta päris lõpus ning neid kulusid ei saanud katta 2011. aasta eelarvest. See summa tuli lisakuluna üle kanda 2012. aasta eelarvesse, mis oli juba niigi pingeline.

Korduma kippuvad küsimused Erasmuse programmi ja selle eelarve kohta

Kontaktisik :

Patrizio Fiorilli (+32 2 295 81 32)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site