Navigation path

Left navigation

Additional tools

Volinik Johannes Hahn toetab regionaalfondide kasutamist Kreekas taastumisvahendina

European Commission - IP/12/1117   19/10/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

pressiteade

Brüssel, 19. oktoober 2012

Volinik Johannes Hahn toetab regionaalfondide kasutamist Kreekas taastumisvahendina

ELi regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn on täna Kreekas, et kavandada, kuidas ELi regionaalfonde järgmise pikaajalise eelarve raamides kõige tõhusamalt majanduskasvu edendamiseks ära kasutada.

Volinik Hahn kohtub Ateenas 13 Kreeka maakonnajuhiga, et tuua esile need valdkonnad, millele Kreeka võiks Euroopa Komisjoni arvates järgmisel eelarveperioodil 2014–2020 kõige rohkem keskenduda, ning tuua esile aspektid, mis vajavad erilist tähelepanu, et praegu kasutada olevaid rahalisi vahendeid kõige paremini ära kasutada. See on lähtepunktiks aruteludele programmide koostamise ja investeeringute suunamise teemal.

Volinik Hahn sõidab ka Thessalonikisse, kus ta kohtub Põhja-Kreeka äriringkondade esindajatega, et hinnata kohapeal regionaalfondide mõju ja arutada meetmete võtmist ettevõtlussõbralikuma keskkonna loomiseks.

Koos Thessaloniki linnapea Yannis Boutarisega tutvub ta koha peal kaasrahastatud objektidega.

Oma kõnes enne kohtumist maakonnajuhtidega Ateenas sõnas volinik Hahn:„Me tuleme Kreekasse lootusesõnumiga. Kreeka riiklike investeeringute peamised vahendid on praegu ELi fondid. ELi fondide haldamise keeruka ja ülekoormatud süsteemi parandamiseks on tehtud suuri jõupingutusi Nüüd tuleb veelgi rohkem pingutada ja keskenduda neile investeeringutele, mille puhul võib olla kindel, et need annavad sel kriitilisel hetkel konkreetseid tulemusi.”

Ta lisas: „Tänu hiljutisele Kallikratese regionaal- ja haldusreformile, millega anti maakondadele suurem võim ja vastutus, on Kreekal nüüd võimalus muuta oma maakonnad taastumise ja majanduskasvu mootoriteks.”

Järgmise eelarveperioodi regionaalpoliitika peamised rõhuasetused on tõenäoliselt investeeringute suunamine sinna, kus neil on kõige suurem mõju, ettevõtluskeskkonna parandamine ning reformide jätkamine regionaalfondide haldamissüsteemi lihtsustamiseks ja tõhustamiseks.

Volinik Hahn soovitab maakondadel kaardistada ja ära kasutada investeerimisvõimalusi valdkondades, kus Kreeka maakondadel on juba suhteline konkurentsieelis, nagu taastuvenergia, energiatõhusus, turism ja kultuur, põllumajanduslik toidutööstus ning vesiviljelus. Need meetmed on kooskõlas komisjoni ettepanekuga tulevase regionaalpoliitika kohta: keskenduda vähematele prioriteetidele selgemate eesmärkide ja tingimustega.

Lähemal ajal aga keskendutakse aruteludes investeerimist soodustava ettevõtlussõbralikuma keskkonna loomisele, toetuse parandamisele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele, lihtsustades nende juurdepääsu rahastamisele, innovatsiooni soodustamisele uute toodete ja protsesside turuletoomisega ning peamiste taristuvõrgustike lõpuleviimisele (lairibaühendus maal ja linnades, investeeringud energiatõhususse ja taastuvenergia allikatesse, kiirteed, vee- ja prügimajandus). Komisjon soovib ka tagada, et uut nüüdisaegset majandust toetaksid kaasajastatud riigiasutused. 181 Kreeka jaoks ühiselt kokkulepitud esmatähtsa projekti osas soovitab volinik Hahn Kreeka ametiasutustel kiirendada jõupingutusi, et kasutada raha hädasti vajaminevaks töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks.

Taust

ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendid Kreekale ajavahemikul 2007–2013 ulatuvad 20 miljardi euroni. Erasektori kustutatud võla osa ulatub 100 miljardi euroni ning ELi ja rahvusvaheliste partnerite finantsabi ulatub 240 miljardi euroni.

2011. aasta keskel loodud Euroopa Komisjoni Kreeka töörühm aitab kohapeal suurendada Kreeka ametiasutuste suutlikkust struktuurifondide investeeringute rakendamise kiirendamisel.

Komisjon on koos Kreeka ametiasutustega koostanud nimekirja 181 strateegilisest esmatähtsast projektist koguväärtusega 11,5 miljardit eurot (ELi ja riiklik rahastamine kokku) järgmistes olulise tähtsusega valdkondades: transport, keskkond, energia, digitaalne ühtlustamine, teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, haldusreform ning turism ja kultuur. Kreeka regionaalarenguminister nimetas hiljuti koordinaatori, et kiirendada nende programmide rakendamist, mille tähtaeg on 2015. aastal.

Kaasrahastamismäära suurendamine

ELi valitsused ja Euroopa Parlament leppisid 2011. aasta detsembris kokku ajutise soodustuse, mille kohaselt võib ELi kaasrahastamist Kreeka suhtes ajutiselt suurendada 10 protsendipunkti võrra ilma ELi fondide kogumahtu suurendamata. Sellest ajast alates on Kreekal olnud võimalik kasutada kuni 95 % ulatuses kaasrahastatud projekte.

Komisjon tegi ka ettepaneku veel kasutada olevate regionaalpoliitika vahendite kasutamise kohta selliste finantsinstitutsioonide nagu Euroopa Investeerimispank (EIP) antud tagatiste ja laenude toetamiseks (nn riskijagamisvahend). Selle meetmega kavatsetakse kõrvaldada Kreeka ja teiste liikmesriikide ees seisvad tõsised takistused erasektori finantseeringute saamiseks, et rakendada olulise tähtsusega projekte, mida saab ainult osaliselt riigi vahenditest rahastada.

Komisjon tunnistab VKEde olulist rolli töökohtade loomisel ning on loonud süsteemi väärtusega 500 miljonit eurot ELi fondide kasutamiseks tagatisena, et äriühingud saaksid juurdepääsu krediidile. Fonde võib kasutada ka suuremate projektide tagamiseks Kreekas.

Lisateave:

Kreeka Riiklik strateegiline raamistik

Euroopa Komisjoni esindus Kreekas

Kontaktisikud:

Shirin Wheeler (+32 2 296 65 65)

Annemarie Huber (+32 2 299 33 10)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website