Navigation path

Left navigation

Additional tools

Suurem solidaarsus kõige vaesemate riikidega: hiljutine uuring näitab, et arenguabil on laialdane toetus

European Commission - IP/12/1102   16/10/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 16. oktoober 2012

Suurem solidaarsus kõige vaesemate riikidega: hiljutine uuring näitab, et arenguabil on laialdane toetus

85% Euroopa Liidu kodanikest usub, et majanduskriisist hoolimata peaks Euroopa jätkama arenguriikide abistamist. Sellise järelduse tegi Euroopa Komisjoni arenguvolinik Andris Piebalgs teatavaks Euroopa arengupäevadel. Uus Eurobaromeetri arengu-uuring näitab, et 61% eurooplastest pooldab toetuse suurendamist selleks, et aidata inimesi vaesusest pääseda. Samal ajal usub 55%, et tärkava turumajandusega riigid, kus majanduskasv on kiire, ei peaks enam abi saama. Suurem osa inimesi (61%) leiab, et abistamisel tuleks keskenduda näiteks konfliktide või loodusõnnetuste käes kannatanud nõrgematele riikidele.

Eurooplaste arvates on arengumaade eraettevõtlusel positiivne roll, seda põhiliselt töökohtade loomisel (57%), samas oodatakse välisettevõtetelt seda, et arengumaadesse investeerimisel järgitaks moraali- ja eetikanorme (81%). Suur osa, so 53%, peab vaeste riikide arengu põhitakistuseks korruptsiooni. Samas oleks üksnes 44% valmis isiklikult kulutama rohkem raha arengut toetavatele toodetele (nt õiglase kaubanduse toodetele).

ELi arenguvolinik Andris Piebalgs märkis: „Mul on hea meel tõdeda, et hoolimata eurooplaste endi võimalikest majandusraskustest on neist enamiku jaoks solidaarsus jätkuvalt põhiväärtus. EL hakkab võtma vastu otsuseid järgmise seitsme aasta eelarve kohta ja inimesed annavad juhtidele selgelt märku, et meie maakera kõige vaesemate arvelt ei tohiks kokku hoida. Ent samas tahetakse ka olla kindel, et abi jõuab kõige vaesemateni ja et sellel oleks ka nähtavad tulemused. Kõik see on kooskõlas minu sooviga keskenduda abi vajavatele riikidele ning seada arengupoliitikas esikohale kaasav majanduskasv ja inimõigused. Samuti on mu eesmärk selgemini näidata ELi abi osatähtsust vaesuse vastu võitlemisel, et edaspidi äratada usaldust meie tegevuse suhtes.”

Eurobaromeetri dokumenti „Ülemaailmne solidaarsus – eurooplased ja areng” tutvustati Brüsselis (16.–17. oktoober) Euroopa arengupäevade raames. Sel puhul kohtuvad Aafrikast pärit riigipead ja valitsusjuhid ELi institutsioonide ja ministritega ning ÜRO asutuste, kodanikuühiskonna, teadusringkondade ja erasektori esindajatega. Aruteludel keskendutakse järgmistele teemadele:

põllumajandus, toiduga kindlustatus ja vastupanuvõime;

sotsiaalkaitse ja ebavõrdsus;

erasektori osatähtsus.

ELi põhisuundumused

Majanduskriis ei takista vaestega solidaarne olemast. Hispaanias ei ole vaeste abistamise tahe eelmisest aastast saadik muutunud (88%), Kreekas ja Itaalias vähenes see minimaalselt (–2%) ning Iirimaal tõusis 3 % ehk 88%ni. Üksnes Portugalis võib täheldada toetuse märgatavat vähenemist (10 protsendipunkti võrra).

Eurooplaste isiklikud panus väheneb. Üksnes 44% inimestest on valmis toodete (nt õiglase kaubanduse toodete) eest rohkem maksma, et toetada arengumaailma inimesi (3% vähem kui 2011. aastal). EL 15 riikidest pärit vastajad on suurema tõenäosusega valmis maksma rohkem (50% võrreldes EL 12 riikide 25%ga). Kuues riigis vähenes inimeste valmisolek rohkem maksta vähemalt 10 protsendipunkti võrra: Kreeka (rohkem on nõus maksma 33%), Tšehhi Vabariik (28%), Sloveenia (30%), Hispaania (35%), Leedu (24%) ja Portugal (12%). Pole mingi üllatus, et rikkamate riikide elanikud soovivad osta õiglase kaubanduse tooteid. Esikohal on siin Rootsi (76%), Madalmaad (76%) ja Luksemburg (70%).

Arenguabi suuremal rahastamisel on rohkem toetajaid Loode-Euroopas ja vähem Kagu-Euroopas. Rootsis, Taanis ja Austrias on väga suur osa inimestest selle poolt, et abi osakaalu suurendatakse kuni 0,7%ni kogurahvatulust või rohkemgi (vastavalt 80%, 76% ja 74%). Abi vähendada soovivad suurima rahvaarvuga riigid on Bulgaaria (38%), Sloveenia (32%) ja Kreeka (30%).

Eurobaromeetri poolt spetsiaalselt koostatud arengudokumendi põhitulemused

Toetus arengumaade vaeste abistamisele on jätkuvalt väga suur ehk 85% (2011. aastal 88%). 37% peab seda väga oluliseks ja 48% üsna oluliseks.

Kümnest eurooplasest kuus leiab, et kriisist hoolimata tuleks abi arengumaadele suurendada. Pool vastanutest (49%) on arvamusel, et EL peaks täitma oma lubaduse suurendada abi arengumaadele. 12% arvates tuleks abi suurendada lubatust rohkemgi. Samal ajal tuleks 18% meelest abi andmist vähendada, kuna Euroopa ei suuda seda endale lubada. Alates 2009. aastast on see näitaja suurenenud 7 protsendipunkti võrra (11%).

61% eurooplastest usub, et abi andmisel tuleks eelistada kehvemas olukorras (nt konflikti või loodusõnnetuste käes kannatanud) riike. 30% arvates peaks EL arengumaid aitama, olenemata sellest, kas nende olukord on kehv või mitte.

Enamik eurooplastest leiab, et sellised riigid nagu Brasiilia, India või Hiina ei tohiks abi enam saada. Küsimusele, kas ärkava turumajandusega riigid, kus majanduskasv on kiire ja kus mingi osa elanikkonnast on ikka veel vaene, peaksid ka edaspidi abi saama, vastas 24% küsitletutest täiesti eitavalt ja 31% kaldus pigem eitava vastuse poole.

Eurooplaste arvates tuleks arenguabi andmisel keskenduda peamiselt sellistele valdkondadele nagu inimõigused (34%), haridus (33%), tervishoid (32%), majanduskasv (29%) ja põllumajandus / toiduga kindlustatus (29%). Pakutud vastuste hulgast võis valida kolm.

44% oleks valmis kulutama rohkem raha toodetele, et aidata arengumaade inimesi – 2011. aastal arvas nii 47%. Sellele vastavalt kerkis nende inimeste arv, kes ei soovi rohkem kulutada, 47%-lt 52%-le.

Eurooplaste arvates on eduka arengu suurim takistus korruptsioon (53%). Sellele järgnevad arengumaade valitsuste „halb poliitika” (41%) ja konfliktid (33%). Sellele küsimusele võis anda maksimaalselt kolm vastust.

Enamik inimestest peab erasektori rolli määravaks töökohtade loomisel (57%) ja majanduskasvu tagamisel (42%), aga ka tehnoloogia vahetamisel ja arendamisel (29%). Samas leiab väike osa, et erasektor ekspluateerib arengumaid (27%) või on segatud korruptsiooni (21%). Pakutud vastuste hulgast võis valida kolm.

81% on nõus väitega, et eraettevõtjatel lasub arengumaadesse investeerimisel sotsiaalne ja eetiline vastutus. 87% arvates peaksid sellised doonorid nagu EL püüdma tagada, et eraettevõtjad järgiksid sotsiaal- ja eetikanorme.

Selle Eurobaromeetri uuringu tegi TNS Opinion & Social 2.–17. juunil 2012. 26 622 eurooplast vanuses vähemalt 15 aastat küsitleti isiklikult nende endi kodus.

Lisateave

Eurobaromeetri eriuuring:

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb_special_399_380_en.htm#392

Tulemused riikide kaupa:

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb_special_399_380_en.htm#392

Euroopa Komisjoni arenguvoliniku Andris Piebalgsi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/piebalgs/index_en.htm

Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAid veebisait:

http://ec.europa.eu/europeaid/index_en.htm

Euroopa arengupäevade veebisait:

http://eudevdays.eu/

Kontaktisikud:

Catherine Ray (+32 2 296 99 21)

Wojtek Talko (+32 2 297 85 51)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website