Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 10. oktoober 2012

Komisjon annab ülevaate ELi laienemise järgmistest sammudest

Täna soovitab Euroopa Komisjon neljandat korda alustada ühinemisläbirääkimisi endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga. Ta soovitab anda ELi kandidaatriigi staatuse Albaaniale, seades tingimuseks oluliste reformide lõpuleviimise. Samuti soovitab ta alustada Kosovoga1 läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimiseks kohe, kui Kosovo on teinud edusamme mitme lühiajalise prioriteedi saavutamisel. Samuti kinnitas komisjon, et Horvaatia peab kinni liikmesuse ettevalmistuste ajakavast. Oma iga-aastastes aruannetes hindab komisjon ELiga ühinemiseks viimase aasta jooksul tehtud edusamme teistes Lääne-Balkani riikides, Türgis ja Islandis.

Iga-aastast laienemispaketti esitlenud volinik Stefan Füle sõnul seatakse õigusriigi põhimõtted komisjoni soovitustes kindlalt ühinemisprotsessi keskmesse. Volinik lisas: „Selleks et luua stabiilsem ja jõukam Euroopa, peab EL keskenduma saavutustepõhisele laienemisprotsessile ja selles protsessis osalevad riigid peavad jätkama reformide elluviimist.”

Täna esitatud soovitused Albaania, Kosovo ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kohta ning Horvaatia varstine ühinemine, hiljuti alanud ühinemisläbirääkimised Montenegroga ja Serbiale kandidaatriigi staatuse andmine – võttes aluseks täpsed tingimused ühinemisläbirääkimiste alustamiseks – näitavad, et kui viiakse ellu reforme, peab ka EL oma lubadustest kinni. Positiivsed muudatused Lääne-Balkanil on kindel märk ELi laienemise ümberkujundavast mõjust. Selleks et edasi liikuda, teeb komisjon ettepaneku keskenduda veelgi põhjalikumalt teatavatele valdkondadele. Esiteks tuleb tugevdada demokraatlikku valitsemistava, hakates õigusriigi põhimõtetega seotud probleeme lahendama piisavalt aegsasti enne ühinemisläbirääkimiste algust. Teiseks tuleb suurendada sõnavabadust ja meedia sõltumatust. Kolmandaks on vaja varakult tegeleda majandusküsimustega, et kindlustada majanduslikku ja finantsstabiilsust ning aidata majandust elavdada. Lisaks sellele toonitab komisjon, et kahepoolsed küsimused tuleb võimalikult kiiresti lahendada, et need ei aeglustaks ühinemisprotsessi.

ELi ja Islandi ühiste huvide ring laieneb: sinna kuuluvad taastuvenergia ja kliimamuutuste valdkond. Samuti suureneb ELi Arktika-poliitika strateegiline tähtsus. Ühinemisläbirääkimised edenevad jõudsalt.

Positiivne tegevuskava, mis käivitati selleks, et anda uut hoogu suhetele Türgiga, annab juba esimesi tulemusi. On oluline, et Türgi toetaks aktiivselt kõnealust tegevuskava ja jätkaks ühinemisele suunatud jõupingutusi. Üha enam muret valmistab siiski see, et Türgi ei ole teinud olulisi edusamme poliitiliste kriteeriumide täielikuks täitmiseks ja jätkuvalt on tõsiseks probleemiks olukord põhiõiguste valdkonnas. Türgi peab kindlasti täitma tolliliiduga seotud kohustused ja normaliseerima oma suhted Küprosega. See võib anda ühinemisläbirääkimistele uue hoo.

Üksikasjad ja soovitused igale riigile leiate järgmistest dokumentidest:

Albaania: MEMO/12/763

Bosnia ja Hertsegoviina: MEMO/12/764

Horvaatia : MEMO/12/765

endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik: MEMO/12/766

Island: MEMO/12/767

Kosovo: MEMO/12/768

Montenegro: MEMO/12/769

Serbia: MEMO/12/770

Türgi: MEMO/12/771

Taust

RIIKIDE STAATUS

  • HORVAATIA: ühinev riik, esitas taotluse 2003. aastal, kirjutas ühinemislepingule alla 2011. aasta detsembris. Täna avaldatud üldises seirearuandes järeldatakse, et Horvaatia on lõpetamas oma õigusaktide vastavusse viimist ELi õigusega. Komisjon on siiski esile tõstnud rea valdkondi, kus tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. Lõplik seirearuanne Horvaatia ettevalmistuste kohta esitatakse 2013. aasta kevadel. 13 liikmesriiki olid 2012. aasta septembri lõpuks ühinemislepingu ratifitseerinud ning pärast ratifitseerimisprotsessi lõppu peaks Horvaatiast saama 1.juulil 2013 ELi liige.

  • TÜRGI: kandidaat – esitas taotluse 1987. aastal. Ühinemisläbirääkimised algasid 2005. aasta oktoobris, avatud on 13 peatükki, millest üks on ajutiselt suletud. Komisjon esitas 2012. aasta mais positiivse tegevuskava, et anda ühinemisprotsessile uut hoogu. Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha poliitiliste reformide vallas, eelkõige sõnavabaduse tagamisel.

  • ISLAND: kandidaat – esitas taotluse 2009. aastal. Ühinemisläbirääkimised algasid 2010. aasta juunis, avatud on 18 peatükki, millest kümme on ajutiselt suletud. Kuna Island kuulub Euroopa Majanduspiirkonda ja Schengeni alasse, on suur osa tema õigusaktidest juba ELi õigusega vastavusse viidud.

  • MONTENEGRO: kandidaat – esitas taotluse 2008. aastal. Ühinemisläbirääkimisi alustati 2012. aasta juunis. Praegu on pooleli tehniline etapp – sõelumine, et selgitada välja Montenegro õigusaktide vastavus ELi õigusele.

  • ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK: kandidaat – esitas taotluse 2004. aastal. Riik täidab poliitilisi kriteeriume endiselt piisavalt. Saavutatud on täiendavaid positiivseid tulemusi ja kõrgetasemelise ühinemisdialoogi tulemusel on viimase aasta jooksul veelgi enam keskendutud reformidele. Komisjon soovitas juba 2009., 2010. ja 2011. aastal alustada ühinemisläbirääkimisi. Nõukogu ei ole selle kohta veel otsust teinud. Komisjon on seisukohal, et otsus alustada ühinemisläbirääkimisi aitaks luua tingimusi riigi nime küsimusele lahenduse leidmiseks.

  • SERBIA: kandidaat – esitas taotluse 2009. aastal ja sai kandidaatriigi staatuse 2012. aasta märtsis. Serbia täidab jätkuvalt poliitilisi kriteeriume piisaval tasemel. Reformidele tuleb anda uut hoogu ning tuleb saavutada edu suhete nähtavaks ja püsivaks parandamiseks Kosovoga, enne kui komisjon võib kinnitada, et alustatakse ühinemisläbirääkimisi.

  • ALBAANIA: potentsiaalne kandidaat – esitas taotluse 2009. aastal. Tõhustatud dialoog valitsuse ja opositsiooni vahel on võimaldanud teha suuri edusamme oluliste reformide elluviimisel. Seetõttu soovitab komisjon anda Albaaniale kandidaatriigi staatus, seades tingimuseks oluliste meetmete lõpuleviimise sellistes valdkondades nagu kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformimine ning parlamendi kodukorra muutmine. Kui see on tehtud esitab komisjon nõukogule aruande, arvestades ka Albaania kohustust võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Selleks et komisjon soovitaks alustada ühinemisläbirääkimisi, on eelkõige vaja reformide pidevat rakendamist ja peamiste reformide lõpuleviimist. 2013. aasta parlamendivalimiste korraldamine on oluliseks proovikiviks.

  • BOSNIA JA HERTSEGOVIINA: potentsiaalne kandidaat – tal on väljavaated saada ELi liikmeks, nagu teistelgi Lääne-Balkani riikidel. Pärast 2010. aasta valimisi on moodustatud riigi keskvalitsus. Kõrgetasemelise dialoogi alustamine Bosnia ja Hertsegoviinaga oli positiivne, kuid tulemused ei vasta veel ootustele. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimise tingimuste täitmiseks ja tõsiseltvõetava ühinemistaotluse esitamiseks tuleb veel tööd teha.

  • KOSOVO: potentsiaalne kandidaat – tal on väljavaated saada ELi liikmeks, nagu teistelgi Lääne-Balkani riikidel. ELi vahendatavat dialoogi Priština ja Belgradi vahel alustati 2011. aasta märtsis. Täna esitatud uuringus Kosovo kohta antakse positiivne hinnang stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimisele olukorras, kus ELi liikmesriigid on Kosovo staatuse suhtes eri seisukohtadel.

Lisateave

Dokumendid on kättesaadavad aadressil:

http://ec.europa.eu/enlargement/countries/strategy-and-progress-report/index_en.htm

Kontaktisikud:

Anca Paduraru (+32 2 296 64 30)

Peter Stano (+32 2 295 74 84)

1 :

* Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website