Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 10. oktoober 2012

Tööstusrevolutsioon toob tööstuse Euroopasse tagasi

Euroopa peab tööstuse kahaneva osakaalu 21. sajandil uuesti tõusule pöörama, et tagada kestlik kasv, luua kvaliteetseid töökohti ning lahendada sotsiaalseid kitsaskohti. Viivitamatu tegutsemine peaks aitama praegust langustrendi teistpidi liikuma panna, suurendades 2020. aastaks tööstuse osakaalu SKPst praeguselt 15,6%-lt 20%-le. Seetõttu pakub komisjon välja mitu prioriteetset meedet, et suurendada investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, parandada ettevõtluskeskkonda, lihtsustada eelkõige VKEde juurdepääsu turgudele ja rahastamisele ning tagada, et oskused oleks vastavuses tööstuse vajadustega.

ELi tööstus on selle rolli jaoks heas olukorras: Euroopa on liidripositsioonil mitmes strateegilises sektoris, nagu autotööstus, lennundus, inseneriteadus, kosmosetööstus, keemia- ja farmaatsiatööstus. Tööstustoodang moodustab siiani neli viiendikku ELi ekspordist ning 80% erasektori investeeringutest teadus- ja arendustegevusse on seotud tootmisega. Koos kindlustunde taastumise ja uute investeeringutega võib Euroopa tööstus oluliselt paraneda ning hakata uuesti kasvama. Selline on peamine sõnum teatises, mida Euroopa komisjoni asepresident Antoni Tajani täna Brüsselis tutvustas. Kõnealuses teatises esitatud meetmed peavad aitama vähendada ka konkurentsivõime erinevusi liikmesriikide ja ELi piirkondade vahel.

Euroopa Komisjoni asepresident ning tööstuse ja ettevõtluse volinik Antonio Tajani ütles: „Me ei saa lubada, et tööstus lahkub Euroopast. Arvud räägivad selget keelt: Euroopa tööstus võib pakkuda majanduskasvu ja luua uusi töökohti. Täna tegime teatavaks Euroopa kestliku tulevikutööstuse tingimused, et kaasata vajalikke investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ning taastada kindlustunne ja ettevõtlikkus. Kindlustunde taastamise nimel koostööd tehes võime tööstuse Euroopasse tagasi tuua.”

MEMO/12/759

Täna võttis komisjon vastu ka kaks aruannet konkurentsivõime kohta. Uus liikmesriikide tööstusvõimekuse tulemustabel vaatleb viit valdkonda: tööstuse tootlikkust, ekspordivõimekust, innovatsiooni ja kestlikkust, ettevõtluskeskkonda ja taristut ning finantse ja investeeringuid (MEMO/12/760). 2012. aasta Euroopa konkurentsivõime aruandes (MEMO/12/761) vaadeldakse peamisi üleilmastumise suundumusi viimase 15 aasta jooksul ning sellega kaasnevat kulu, kasu ja väljakutseid ELi ettevõtete jaoks.

Kindlustunde puudumine põhjustab investeeringute vähesuse

Turgude ebakindlus, rahastamisprobleemid, vähene nõudlus ja oskuste puudumine põhjustavad kindlusetuse, mis omakorda toob kaasa investeeringute vähesuse ja töökohtade vähenemise tööstuses.

Tugevdatud tööstuspoliitika sambad on järgmised:

  • Investeeringud innovatsiooni – investeeringusõbralike raamtingimuste loomine, et taastada kriisieelne tase, keskendudes kuuele prioriteetsele valdkonnale, millel on tohutu potentsiaal majanduskasvu ja töökohtade loomiseks Euroopas: arenenud tootmistehnoloogiad keskkonnasõbralikuks tootmiseks, progressi võimaldavad tehnoloogiad, bioressursipõhised tooted, kestlik tööstuspoliitika ning säästev ehitus ja toormaterjalid, keskkonnasõbralikud autod ja laevad ning arukad võrgud. Liikmesriigid peaksid täitma oma rolli ning muutma investeeringud nendesse kuute valdkonda prioriteediks.

  • Paremad turutingimused – siseturu toimimise parandamine ja rahvusvaheliste turgude avamine. Komisjon keskendub teatavatele teemadele, kus märkimisväärset edu saab saavutada kiiresti: parandada kaupade siseturu toimimist, edendada ettevõtlikkust seoses digitaalse ühtse turuga (mis prognooside kohaselt kasvab 10% aastas kuni 2016. aastani), intellektuaalomandi kaitse ning ELi VKEde rahvusvahelistumise toetamine (mis võiks keskpikas perspektiivis kasvada 13%-lt 25%-le).

  • Rahastamisvõimalused ja juurdepääs kapitalile – parandada reaalmajandusele laenude andmist, kasutades paremini ja suunatumalt ära avalikke vahendeid, sealhulgas EIP omi, mis peaks VKEdele täiendavalt laenama 10–15 miljardite eurot, ning struktuurifonde. Lisaks tuleks kaasata eravahendeid, kaotades riskikapitalifondide tegevusele seni kehtinud piirangud ning lihtsustades väiksemate ettevõtete piiriülest tegevust.

  • Inimkapital ja oskused – tööjõu ettevalmistamine tööstuse muutuste jaoks, prognoosides paremini oskuste vajadust ja vähendades oskuste sobimatust. Selles valdkonnas kavatseb komisjon edendada tööandjate, töötajate ja asjaomaste ametiasutuste koostööd, luues Euroopa valdkondlikud nõuandekogud ning valdkondlike teadmiste ja oskuste ühendused.

Et tagada nende meetmete nõuetekohane rakendamine, jälgib komisjon tähelepanelikult mitut põhimuutujat.

1. Investeerimine

Kapitali kogumahutus põhivarasse oli 2011. aastal 18,6 % SKPst. Enne kriisi, 2007. aastal, ulatus see 21,25 %-ni SKPst. Meie tootlikkuse tõstmiseks vajalikud investeeringud peaksid olema 2015. aastal samal tasemel kriisieelsete investeeringutega ning aastani 2020 peaks nende keskmine tase olema üle 23 %. Investeeringud seadmetesse jäävad praegu 6 ja 7 % vahele SKPst. Tootlikkuse tõstmiseks ja uute tehnoloogiate juurutamiseks peaksid need saavutama kriisieelse taseme ja kasvama 2020. aastani pidevalt rohkem kui 9 % SKPst.

2. Siseturukaubandus

Siseturul kauplemise tase on praegu veidi alla 21 % SKPst. Uuendatud siseturul peaks see tase 2020. aastaks saavutama 25 %.

3. VKEd

Komisjoni digitaalarengu tegevuskavaga seotud juhtalgatuse kohaselt peaks e-müügiga tegelevate väikefirmade arv tõusma 2015. aastaks 33%-ni. Nende VKEde osakaal, kes eksportisid siseturu piires, oli 2009. aastal läbiviidud uuringu kohaselt 25 %. Keskpikk eesmärk on luua tingimused, mis võimaldaksid VKEdel olla võrdväärselt esindatud nii kolmandate riikide turgudel kui ka siseturul.

Taustteave

Teatis on vastuseks väljakutsetele, millega Euroopa tööstus praeguse majanduskriisi tingimustes silmitsi seisab. Selles esitatakse mitmed prioriteetsed meetmed, mis aitaksid Euroopa tööstusel lühikeses ja keskpikas perspektiivis taastuda ning tagaksid ka selle pikaajalise konkurentsivõime ja kestlikkuse. Teatises vaadeldakse ka ELi tööstuse olukorda alates komisjoni juhtalgatuse „Üleilmastumise ajastu integreeritud tööstuspoliitika”,1 mille komisjon strateegia „Euroopa 2020” kontekstis 2010. aasta oktoobris vastu võttis.

Kontaktisikud:

Carlo Corazza (+32 2 295 17 52)

Sara Tironi (+32 2 299 04 03)

1 :

KOM (2010) 614.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website