Üha enamates Euroopa riikides õpetajate palgad kärbitud või külmutatud

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 5. oktoober 2012

Üha enamates Euroopa riikides õpetajate palgad kärbitud või külmutatud

Kuusteist Euroopa riiki on majanduslanguse tõttu õpetajate palku kärpinud või need külmutanud. Iirimaal, Kreekas, Hispaanias, Portugalis ja Sloveenias on õpetajad eelarvepiirangute ja kokkuhoiumeetmete tõttu enim kannatanud, nagu märgitakse Euroopa Komisjoni aruandes, mille avaldamine langes kokku ülemaailmse õpetajate päevaga. Bulgaarias, Küprosel, Eestis, Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias, Lätis, Leedus, Ühendkuningriigis, Horvaatias ja Liechtensteinis on õpetajate palgad veidi langenud või jäänud samale tasemele. Kuid Euroopa õpetajate ja koolijuhtide palku ja toetusi käsitlev aruanne 2011/12 näitab ka, et neljas riigis, st Tšehhi Vabariigis, Poolas, Slovakkias ja Islandil on õpetajate palgad alates 2010. aasta keskpaigast tõusnud ning Rumeenias on palgad nüüdseks taas peaaegu kriisieelse taseme saavutanud.

„Õpetajatel on laste elus tähtis roll ja nagu kõik teavad, saavad õpetajad laste tulevikku oluliselt mõjutada,” ütles hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou „Õpetajate töötasu ja töötingimused peaksid olema esmatähtsad, et see elukutse köidaks ja hoiaks parimaid oma alal. Kuid parimate õpetajate köitmine ei olene vaid töötasust: on hädavajalik, et klassiruumid oleksid hästi varustatud ja et õpetajad saaksid õppekavade ajakohastamise ja haridusreformide osas otsustavalt kaasa rääkida.”

Aruanne näitab, et alates 2010. aasta keskpaigast on majanduskriis õpetajate palkadelt oma lõivu nõudnud, mis tähendab, et üha enam riike kärbivd nii palku kui ka toetusi, nagu puhkuseraha ja lisatasusid. Kreekas vähendati õpetajate põhipalka 30% ja lõpetati jõulu- ja lihavõttepreemia maksmine. Iirimaal kärbiti 2011. aastal uute õpetajate palkasid 13% ning õpetajad, kes määrati ametisse pärast käesoleva aasta 31. jaanuari, seisid kvalifikatsioonitoetuste kaotamise tõttu silmitsi edasise 20% palgalangusega. Hispaanias vähendati 2010. aastal õpetajate ja muude riigisektori töötajate palkasid ligikaudu 5% ja neid ei ole sellest ajast saadik inflatsiooniga kohandatud. Samasuguseid meetmeid on kohaldatud Portugalis.

Euroopas on vanemõpetajate maksimumpalk uustulnukate miinimumpalgast üldjuhul kaks korda kõrgem. Kuid arvestades, et maksimumpalgani jõudmine võtab keskmiselt aega 15─25 aastat, kardavad õpetajate organisatsioonid, et noored ei söanda seda elukutset enam valida.

Kuigi teenistuskäiku alustavate õpetajate palgatase ei ole eriti atraktiivne, saavutab lisakohustuste või ületundidega seotud toetusi arvesse võttes paljudes Euroopa riikides enamik õpetajaid peaaegu põhipalga maksimumtaseme. Näiteks Lätis on tegelik netopalk peaaegu kaks korda suurem kui maksimaalne põhipalk. Ka Taanis, Leedus, Poolas, Slovakkias, Soomes, Inglismaal ja Walesis on netopalk suurem kui maksimaalne põhipalk, kui toetused juurde arvestada. Seda saab teataval määral seletada vanemas eas õpetajate suhteliselt suure osatähtsusega. Paljudes riikides on õpetajatest nappus ja tuntakse muret tööjõu vananemise pärast (põhiandmed hariduse kohta Euroopas „Key Data on Education in Europe 2012”, IP/12/121).

Euroopa õpetajate ja koolijuhtide palku ja toetusi käsitlevast aruandest ilmneb ka, et kuigi kõik riigid väidavad, et õpilaste saavutustasemete parandamine on esmase tähtsusega, antakse vaid pooltes aruandes käsitletud riikidest õpetajatele toetusi heade õpetamis- või õppimistulemuste alusel (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Kreeka, Läti, Ungari, Austria, Poola Rumeenia, Sloveenia, Soome, Rootsi, Ühendkuningriik - Inglismaa ja Wales;. Põhja-Iirimaa ja Türgi).

Taust

Euroopa õpetajate ja koolijuhtide palku ja toetusi käsitlev aruanne („Teachers' and school heads' salaries and allowances in Europe 2011/12”)

Kõnealune aastaaruanne sisaldab palkade võrdlevat ülevaadet 32 Euroopa riigis (ELi liikmesriigid, Norra, Island, Liechtenstein, Horvaatia ja Türgi). See käsitleb täisajaga töötavaid täiskvalifikatsiooniga õpetajaid ja koolijuhte alushariduse, põhihariduse, teise taseme alumise ja ülemise astme hariduses.

Aruanne sisaldab teavet järgmiste teemade kohta:

• õpetajate palkade kindlaksmääramise eest vastutavad otsuseid tegevad asutused;

• palgad erasektoris;

• minimaalne ja maksimaalne põhipalk võrreldes SKPga elaniku kohta ja tegelike palkadega (põhipalgad pluss toetused);

• palgatõus vastavalt kogemusele;

• õpetajate ostujõu viimane kasv/vähenemine ja majanduskriisi mõju;

• erinevat liiki toetused ja nende eraldamise eest vastutavad otsuseid tegevad asutused.

Eurydice

Aruande on koostanud Euroopa Komisjoni Eurydice võrgustik, kes esitab teavet ja analüüse Euroopa haridussüsteemi ja hariduspoliitika kohta. Võrgustikus on 38 riiklikku üksust 34-st Euroopa Liidu elukestva õppe programmis osalevast riigist (ELi liikmesriigid, Horvaatia, Serbia, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi). Seekordse aruande koostamises Šveits ja Serbia ei osalenud. Teabevõrku koordineerib ja juhib ELi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus.

Lisateave

Aruanne „Teachers' and school heads' salaries and allowances in Europe 2011/12” on täies mahus kättesaadav järgmisel aadressil: http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/facts_and_figures/salaries.pdf

Euroopa Komisjon: Education and training

Androulla Vassiliou's website

Androulla Vassiliou Twitteris @VassiliouEU

Lisad

Joonis 1: Õpetajate ja koolijuhtide põhipalkade areng riigisektoris õppeaastatel 2010–11 ja 2011–12 absoluutarvudes võrreldes eelneva aastaga

2010/11	2011/12

Tõus palgareformi tõttu

Tõus õpetajate jaoks tehtud kohanduste tõttu

Üksnes kohandus elukallidusega

Palgad külmutatud

Palgad kärbitud

Riigipõhine märkus:

Iirimaa: Töösuhtes olevate õpetajate palgad jäid ajavahemikus 2011–12 samale tasemele kui 2010–11. Pärast 1. jaanuari 2010 ametisse nimetatud alustavate õpetajate palku kärbiti 10%. Pärast 1. detsembrit 2011 ametisse nimetatute palk oli veel 3,2% madalam.

Prantsusmaa: Palkade üldine indekseerimine oli 2010. aastal 0,5% ning aastatel 2011 ja 2012 indekseerimist ei toimunud. Palkade külmutamise aluseks oli 2011. ja 2012. aastal indeksipunkt. 2011. aastal tehti indeksiskaala alumises osas asuvate teenistuskäiku alustavate õpetajate esimene palgakohandus. Teine kohandus tehti aastal 2012. Mõlemal korral indekseeriti õpetajad kõrgemal tasemel.

Madalmaad: Andmed puuduvad

Joonis 2: Riigikoolides täisajaga töötavate täiskvalifikatsiooniga õpetajate minimaalsed ja maksimaalsed aasta brutopalgad ja kõnealuse kategooria õpetajate keskmised tegelikud aasta brutopalgad euro ostujõu standardi (EURO PPS) järgi (2011–12)

: Andmed puuduvad

Allikas: Eurydice

Riigipõhine märkus:

Bulgaaria: Kindlaks on määratud vaid minimaalne ja mitte maksimaalne põhipalk. Osutatud väärtused kehtivad õpetajakogemuseta nooremõpetajate suhtes.

Saksamaa: Õppeaasta 2010─11 andmed.

Poola: Põhihariduse ja teise taseme hariduse alumise astme õpetajate miinimum- ja maksimumpalgad arvutatakse miinimumtäiskvalifikatsiooniga õpetajate jaoks. Siiski on 90% õpetajatest kõrgema kvalifikatsioonitasemega ja nad on kõrgemini tasustatud.

Norra: 4─5 aastase põhikoolitusega õpetajad.

Joonis 3: Põhi- ja keskhariduse ülemise astme (ISCED 1 ja ISCED 3) õpetajate minimaalse brutopõhipalga suundumused standardi PPS EURO järgi (2000. aasta hindades), 2000─2012

NB: X-telg = võrdlusaastad; 2000 kuni 2012

Y-telg = suhteline tõus protsentides, aasta 2000=100

Allikas: Eurydice.

Selgitavad ja riigipõhised märkused

Vt täispikkuses aruanne.