Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 4. oktoober 2012

Tuumaelektrijaamade vastupidavustestid: rangeid ohutusnõudeid järgitakse, kuid arenguruumi veel on

Tuumaelektrijaamade ohutusnõuded on Euroopas üldiselt ranged, kuid peaaegu kõigis Euroopa tuumaelektrijaamades soovitatakse teatavaid ohutusega seotud aspekte veelgi täiustada. Riiklikud ohutusasutused jõudsid aga järeldusele, et ühtegi tuumaelektrijaama ei ole vaja sulgeda. See on peamine sõnum Euroopa Komisjoni tänases teatises, milles käsitletakse tuumaelektrijaamade vastupidavustestide tulemusi. Vastupidavustestid näitasid, et kõigis liikmesriikides ei kohaldata veel kõiki Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ohutusnõudeid ning parimaid rahvusvahelisi tavasid. Komisjon jälgib tähelepanelikult soovituste rakendamist ning teeb samas ettepaneku võtta õigusmeetmeid, et suurendada tuumaohutust Euroopas veelgi.

Volinik Günther Oettinger sõnas: „Vastupidavustestid näitasid, millised on meie tugevad küljed ning kus on veel arenguruumi. Testid olid põhjalikud ning edukad. Üldine olukord on rahuldav, kuid ei tohi olla muretu. Kõik asjaomased ametiasutused peavad tegema tööd, et tagada võimalikult rangete ohutusnõuete rakendamine igas Euroopa tuumaelektrijaamas. See on vajalik meie inimeste ohutuse tagamiseks.‟

Vastupidavustestide tulemusel on esitatud palju soovitusi konkreetsete tuumaelektrijaamade tehniliseks täiustamiseks. Lisaks selgus testidest, et rahvusvahelisi norme ja tavasid ei kohaldata kõikjal. Tuleb arvesse võtta Fukushima tuumaelektrijaama õnnetusest saadud õppetunde. Eelkõige hõlmab see järgmist:

• Maavärina ja üleujutuse risk. 145 kontrollitud reaktorist ei kohaldata praegusi riski arvutamise norme maavärina riski arvutamisel 54 reaktori puhul ning üleujutusriski arvutamisel 62 reaktori puhul. Riski arvutamine peaks põhinema 10 000 aasta pikkusel perioodil, paraku on mõnel juhul kasutatud oluliselt lühemat perioodi.

• Igas tuumaelektrijaamas peaksid kohapeal olema seismoloogilised vahendid maavärinate mõõtmiseks ja võimaliku maavärinahäire andmiseks. Sellised vahendid tuleks paigaldada või neid tuleks täiustada 121 reaktori puhul.

• Reaktori kaitsekestas peaksid olema filtriga õhutussüsteemid, mis võimaldavad õnnetuse korral reaktoris rõhu ohutult maha võtta. Sellised süsteemid ei ole veel paigaldatud 32 reaktori jaoks.

• Ränkade õnnetuste korral vajalikku varustust tuleks hoida sellistes kohtades, kust seda oleks võimalik kiiresti kätte saada ning mis jääksid terveks isegi väga suurte purustuste korral. See nõue ei ole täidetud 81 reaktori puhul.

• Tuumaelektrijaamas peaks olema varujuhtimiskeskus, mida saaks kasutada hädaolukorras, kui põhijuhtimiskeskusesse õnnetuse tagajärjel enam ei pääse. Sellist ruumi ei ole veel 24 reaktori jaoks.

Järelmeetmed

Riikide reguleerivad asutused koostavad 2012. aasta lõpuks riiklikud tegevuskavad ning nende rakendamise ajakava. 2013. aasta alguses läbivad tegevuskavad vastastikuse eksperthindamise, et kontrollida, kas vastupidavustestide tulemusel esitatud soovitusi on kõikjal Euroopas rakendatud läbipaistvalt. Komisjonil on kavas esitada aruanne vastupidavustestide tulemusel esitatud soovituste rakendamise kohta 2014. aasta juunis ning sellega seoses teeb ta täielikku koostööd riikide reguleerivate asutustega.

Lisaks konkreetsetele tehnilistele üksikasjadele ja soovitustele on komisjon vaadanud läbi Euroopas tuumaohutuse alal kehtiva õigusraamistiku ning kavatseb 2013. aasta alguses esitada ettepaneku läbivaadatud tuumaohutuse direktiivi kohta. Kavandatud muudatused käsitlevad ohutusnõudeid, tuumaenergia valdkonda reguleerivate asutuste rolli ja volitusi, läbipaistvust ning seiret.

Seejärel on kavas esitada veel ettepanekuid, milles käsitletakse tuumakindlustust ja ‑vastutust ning toiduainete ja loomasööda radioaktiivse saastatuse lubatud piirmäärasid. Vastupidavustestidest selgus ka, et täiendavat tööd tuleb teha tuumajulgeoleku valdkonnas (pahatahtlike tegude vältimine), mille eest põhiline vastutus on liikmesriikidel.

Taust

Pärast 2011. aasta õnnetust Fukushima tuumaelektrijaamas esitas Euroopa Ülemkogu üleskutse viia kõigis ELi tuumaelektrijaamades läbi põhjalik ja läbipaistev riski- ja ohutuse hindamine.

Vastupidavustestide peamine eesmärk oli hinnata tuumaelektrijaama ohutust ja töökindlust äärmuslike loodusnähtuste korral. Eelkõige peeti silmas üleujutusi ja maavärinaid. Mõlemat stsenaariumi hinnati samaaegselt. Vastupidavustestid hõlmasid ka rünnakuid õhusõidukitega, kuna need toovad kaasa tsunami ja maavärinaga võrreldavad tagajärjed, st tavapäraste ohutus- ja jahutusfunktsioonide katkemise.

Vastupidavustestid koosnesid kolmest etapist. Esimeses etapis viisid tuumaelektrijaama käitajad läbi enesehindamise, teises etapis hindas riigi reguleeriv asutus kõnealuse enesehindamise tulemusi ning koostas riigi aruande. Kolmandas etapis analüüsisid neid aruandeid rahvusvahelised töörühmad vastastikuse eksperthindamise käigus, mille korraldas tuumaohutuse reguleerijate rühm (ENSREG). Lisaks külastasid vastastikuse eksperthindamise töörühmad tuumaelektrijaamu. Täies ulatuses osales vastupidavustestides 17 riiki (kõik 14 ELi liikmesriiki, kus on töötavad tuumaelektrijaamad, Leedu, kus tuumaelektrijaam on sulgemisel, ning lisaks Ukraina ja Šveits).

http://ec.europa.eu/energy/nuclear/safety/stress_tests_en.htm

MEMO/12/731