Navigation path

Left navigation

Additional tools

Nanomaterjalid – juhtumipõhine ohutushinnang selle läbimurdelise tehnoloogia kohta

European Commission - IP/12/1050   03/10/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 3. oktoober 2012

Nanomaterjalid – juhtumipõhine ohutushinnang selle läbimurdelise tehnoloogia kohta

Nanotehnoloogias tehakse tänapäeval kiireid edusamme. See võib tuua kaasa tehnoloogilise läbimurde ja taaselustada majanduskasvu. Seda tõsiasja tunnistades võttis Euroopa Komisjon täna vastu teatise „Teine nanomaterjale käsitlev õigusalane läbivaatus”, milles on esitatud ka komisjoni plaanid ELi õiguse täiustamiseks, et tagada nanomaterjalide ohutu kasutamine.

Teatises on rõhutatud, et nanomaterjalid on oma laadilt ja tüübilt väga mitmekesised, alates igapäevastest materjalidest, mida on juba aastakümneid ohutult kasutatud (nt toidus antikoagulandina või rehvides), kuni ülikeerukate tööstuslike materjalide ja vähiravimiteni. Meil on üha enam teavet nanomaterjalide ohtlike omaduste kohta, mida on raske üldistada ja mis nõuavad erilist riskihinnangut.

Seepärast ei saa kõiki nanomaterjale ühe mütsiga lüüa, vaid riskihindamine peaks olema juhtumipõhine ja lähtuma strateegiatest, mis põhinevad teguritel, mis annavad märku võimalikest riskidest kas kokkupuute või ohutegurite osas. Tänast teatist tutvustasid ühiselt Euroopa Komisjoni volinikud Antonio Tajani, Janez Potočnik, John Dalli ja Máire Geoghegan-Quinn.

Nanomaterjalid vajavad hindamist

Lähtudes praegustest teadmistest ja teadus- ja nõuandekomiteede ning sõltumatute riskihindajate arvamustest, on nanomaterjalid nagu tavalised kemikaalid või ained – mõned neist on toksilised, mõned mitte. Võimalikud riskid on seotud spetsiifiliste nanomaterjalide ja spetsiifiliste kasutusaladega. Seepärast on nanomaterjalide puhul vaja teha riskihindamist igal üksikjuhul eraldi, kasutades asjakohast teavet. Hetkel tunnustatud riskihindamismeetodid on selleks sobivad, ehkki teatavaid aspekte on veel vaja arendada.

Keerukamad ülesanded sellega seoses on eelkõige kindlaks määrata valideeritud meetodid ja mõõteriistad, mida võib kasutada nanomaterjalide tuvastamiseks, kirjeldamiseks ja analüüsimiseks, koostada andmed nanomaterjalidest tingitud ohtude kohta ja välja töötada meetodid nanomaterjalidega toimuva kokkupuute hindamiseks.

Nanomaterjalide määratlus integreeritakse ELi õigusaktidesse vastavalt vajadusele. Komisjon tegeleb hetkel nanomaterjalide tuvastamise, mõõtmise ja jälgimise meetodite ning nende valideerimisega, et tagada määratluse õige kohaldamine.

REACH on parim võimalus nanomaterjalide haldamiseks

Komisjon on kokkuvõttes arvamusel, et REACH-määrus on kõige parem võimalik raamistik nanomaterjalidest tingitud riskide ohjamiseks, kui need materjalid esinevad ainete või segudena, kusjuures praktika on näidanud, et selles raamistikus on vaja seoses nanomaterjalidega kehtestada spetsiifilisemaid nõudeid. Komisjon kavandab muudatusi mõnes REACH-määruse lisas ja julgustab Kemikaaliametit jätkama registreerimissuuniste väljatöötamist 2013. aasta järgseks perioodiks.

Järgmised sammud

Et teha teave nanomaterjalide kohta kättesaadavamaks, loob komisjon veebiplatvormi, kus on viited kõigile asjakohastele teabeallikatele, kaasa arvatud olemasolevad registrid nii riigi kui ka sektori tasandil. Samal ajal käivitab komisjon mõjuhindamise, et leida ja edasi arendada kõige otstarbekamaid vahendeid läbipaistvuse suurendamiseks ja regulatiivse järelevalve tagamiseks, kaasa arvatud nimetatud otstarbeks andmete kogumise vajaduse süva-analüüs. Selline analüüs hõlmab ka neid nanomaterjale, mis praegu jäävad kehtivatest teavitamis-, registreerimis- ja autoriseerimissüsteemidest kõrvale.

Taust

Nanomaterjalid on sageli eriomadustega, mis tulenevad nende osakeste väiksusest. Nanomaterjalide globaalne turg on hinnanguliselt 11 miljonit tonni, väärtusega 20 miljardit eurot. Otsene tööhõive nanomaterjalide sektoris on Euroopas hinnanguliselt 300 000 – 400 000 inimest. Sektoris on juhtival kohal materjalid, mida on kasutatud juba aastakümneid, nt süsiniktahm (kasutatakse peamiselt rehvides) või tehislik amorfne ränidioksiid (kasutatakse nii rehvides polümeerse täitematerjalina kui ka hambapastades ja toidupulbrites antikoagulandina).

Viimastel aastatel on välja arendatud mitmeid nanomaterjalidega seotud rakendusi. Nende hulgas on mitmed tarbekaubad, näiteks UV-filtrid päikesekreemides ja lõhnavastased kangad. Siiski eksisteerib ka erinevaid meditsiinilisi ja tehnilisi rakendusi, nagu kasvajate ravi, liitiumioonakud, mida kasutatakse elektriautodes, ning päikesepaneelid. Need rakendused võivad kaasa tuua suure tehnoloogilise läbimurde ning seetõttu on nanomaterjalid arvatud ka progressi võimaldavate tehnoloogiate hulka. Nanotehnoloogial põhinevate toodete globaalne turumaht võib hinnanguliselt kasvada 200 miljardilt eurolt 2009. aastal 2 triljoni euroni 2015. aastal.

Nanomaterjalidest saadav kasu ulatub meditsiinivaldkonna elupäästvatest rakendustest ja innovatsiooni hoogustamisest kuni tarbekaupade lihtsate täiustusteni. Kahjulikud omadused ning töötajate, tarbijate ning keskkonna kokkupuude nendega on samuti väga erinevad, alates riski täielikust puudumisest kuni potentsiaalse ohuni, millega tuleb tegelda. Euroopa Liidul on olemas vahendid, et ohtudele keskendatud tähelepanu pöörata.

Lisateave

Teatis „Teine nanomaterjale käsitlev õigusalane läbivaatus” ja komisjoni talituste töödokument:

http://ec.europa.eu/nanotechnology/index_en.html

Lisateave nanomaterjalide läbivaatamise kohta

MEMO/12/732

Kontaktisikud:

Carlo Corazza (+32 2 295 17 52)

Sara Tironi (+32 2 299 04 03)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website