Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Vaba liikumine: 90 % probleemidest lahendatud komisjoni toel

Brüssel, 25. august 2011 – Isikute vaba liikumine ELi liikmesriikide vahel on viimase 60 aasta Euroopa lõimumise üks kõige käegakatsutavamaid tulemusi. Sellest on palju kasu ELi kodanikele, liikmesriikidele ja Euroopa majandusele tervikuna. Eurooplased kasutavad vabalt liikumise õigust iga päev: igal aastal teevad nad ELi piires umbes 1,25 miljardit turismireisi. Hiljutisest uuringust selgus, et 48% Euroopa kodanikest peab õigust vabalt liikuda ja elada Euroopa Liidus kõige olulisemaks õiguseks (vt pressiteade nr 14/2011).

Euroopa Komisjon seisab kindlalt selle eest, et vaba liikumist käsitlevaid ELi eeskirju viidaks tõhusalt ellu kõikides liikmesriikides. Seepärast on komisjon kindlameelne võitluses probleemidega, mis on tingitud 2004. aasta vaba liikumist käsitleva ELi direktiivi (2004/38/EÜ) ülevõtmisest liikmesriikides, et ELi kodanikud saaksid oma õiguseid kasutada täies ulatuses. Mitmed eelmisel aastal toimunud sündmused tõid esile olulised probleemid seoses vaba liikumist käsitleva ELi direktiivi menetluslike ja materiaalsete tagatistega (vt MEMO/10/384; SPEECH/10/428; IP/10/1207; MEMO/10/502). Seepärast võttis komisjon meetmed tagamaks, et kõigis 27 liikmesriigis järgitaks täies ulatuses vaba liikumise õigust.

Aasta hiljem on komisjonil õnnestunud tänu järjepidevale poliitilisele survele saavutada konkreetseid tulemusi: 16 liikmesriiki on kas täies ulatuses lahendanud komisjoni tõstatud probleemid või koostanud muutmisseadused, mille eesmärk on tagada täielik vastavus direktiiviga. Ülejäänud liikmesriikide suhtes on komisjon algatanud ELi aluslepingute kohase rikkumismenetluse või kaalub selle algatamist.

Komisjoni asepresident ning ELi õigusküsimuste volinik Viviane Redingi sõnul kujutab vaba liikumise õigus endast ühte ELi kodanike poolt kõige hinnatumaks peetavat õigust. „Tahan tagada, et kõik ELi kodanikud saaksid vaba liikumise õigust tõrgeteta kasutada. Eelmise aasta suvel toimunud sündmused olid Euroopale signaaliks. Komisjon ei seisa käed rüpes olukordades, kus liikmesriigid ei pea nõuetekohaselt kinni põhiõigustest, eelkõige menetluslikest tagatistest, mis kaitsevad ELi kodanikke meelevaldse või ebaproportsionaalse väljasaatmise eest. Nüüd, kui enamik liikmesriike rakendab vaba liikumist käsitlevaid ELi eeskirju, võin olla rahul. Loodan, et ka ülejäänud riigid rakendavad neid kiiresti. Euroopa Komisjon jääb valvsaks seni, kuni kõik liikmesriigid on komisjoni tõstatud õiguslikud probleemid lahendanud,” lisas ta.

2010. aasta suvest saati on komisjon arutanud kahepoolsetel kohtumistel liikmesriikidega kokku 786 küsimust. Komisjon on andnud mõista, et kui probleeme ei lahendata, ei ole pääsu aluslepingu kohasest rikkumismenetlusest. Selle tulemusena on suudetud dialoogi ja/või liikmesriigi esitatud muutmisseaduse eelnõu kaudu leida lahendus 711 küsimusele (ligi 90%). Praeguse seisuga on veel lahendamata vaid 75 küsimust ja nendega seoses on algatatud rikkumismenetlused. Prantsusmaa valitsus võttis 16. juunil vastu komisjoni nõutud seadusmuudatused, et tagada täielik vastavus vaba liikumist käsitleva direktiiviga, kaasa arvatud tagatised, mis kaitsevad ELi kodanikke meelevaldse väljasaatmise või diskrimineeriva kohtlemise eest. Komisjon töötab ülejäänud riikidega edasi, et lahendada pooleliolevad küsimused, nagu pereliikmete riiki sisenemine ja seal viibimine, viisade ja elamislubade väljastamine kolmandatest riikidest pärit kodanikele ning kaitsemeetmed väljasaatmise vastu.

Majanduslikult rasketel aegadel võib mõnel liikmesriigil tekkida kiusatus võtta diskrimineerivaid meetmeid, mis mõjutavad ELi kodanikke või nende pereliikmeid. Vaba liikumist käsitlev ELi direktiiv sisaldab sätteid, mis tagavad, et kodanike õigus vabalt liikuda ei koorma ebaproportsionaalselt liikmesriikide eelarvet. Seepärast ei ole liikmesriikide ühepoolsed meetmed siin asjakohased.

Komisjon on võtnud eesmärgiks kõrvaldada takistused, millega ELi kodanikud oma õiguste kasutamisel siiani silmitsi seisavad vastavalt 2010. aasta oktoobris avaldatud esimesele 2010. aasta aruandele ELi kodakondsuse kohta. Ettevõtjad ja kodanikud on saanud suurt kasu sellest, et EL on kõrvaldanud järjepidevalt sisetõkkeid, mis takistavad kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist. Ajavahemikus 2004 kuni 2007 suurendas uute riikide ELiga liitumisest tulenev töötajate liikuvus ELi sisemajanduse koguprodukti ligikaudu 40 miljardit eurot. ELil tuleb jätkata samas suunas, et igaüks – olgu siis tegemist turisti, tudengi, töölise või väikeettevõtjaga – saaks Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevast alast konkreetset kasu.

Taust

25. augustil 2010 kommenteeris asepresident Viviane Reding ELi kodanike vaba liikumise õiguse olukorda järgmiselt: „On selge, et need, kes on rikkunud seadust, peavad kandma ka sellest tulenevaid tagajärgi. Kuid samamoodi on selge, et kedagi ei tohiks välja saata vaid seetõttu, et ta on roma.” (Vt MEMO/10/384).

Olukord vaba liikumist käsitleva ELi direktiivi ülevõtmisel

2010. aasta lõpu seisuga on Portugal ja Soome lahendanud komisjoni tõstatatud probleemid kahepoolse dialoogi kaudu, esitades nende kohta piisavaid selgitusi või võttes vastu õigusakte, mis tagavad vastavuse direktiiviga. Hiljem on 14 liikmesriiki (Bulgaaria, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Taani ja Ungari) esitanud õigusaktide muutmiseelnõud, kaasa arvatud täpse ajakava nende kiireks vastuvõtmiseks ja jõustumiseks, et tagada täielik vastavus vaba liikumise direktiiviga. Komisjonis on need ning ka Taanis ja Madalmaades kavandatud või hiljuti vastuvõetud meetmete üksikasjad läbivaatamisel. Ülejäänud liikmesriikide suhtes, kes ei ole tõstatud probleeme lahendanud, on ajavahemikus märts kuni juuni 2011 algatatud rikkumismenetlused. Nendeks riikideks on Austria, Hispaania, Küpros, Leedu, Malta, Poola, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik. Olukord Belgias on komisjonis läbivaatamisel.

Puuduliku või ebakorrektse ülevõtmise ja rakendamise põhiprobleemid on seotud kolme peamise teemaga: pereliikmete, kaasa arvatud elukaaslaste riiki sisenemine ja seal viibimine; viisade ja elamislubade väljastamine kolmandatest riikidest pärit kodanike pereliikmetele ning kaitsemeetmed väljasaatmise vastu.

Järgmised sammud

Komisjon jälgib tähelepanelikult, kuidas liikmesriigid, kes teatasid seaduseelnõude vastuvõtmisest, neid ka tegelikult ellu viivad. 2012. aastal hindab komisjon direktiivi ülevõtmist ja selle kohaldamist kõikides liikmesriikides. Saadava teabe alusel koostatakse 2013. aastal aruanne vaba liikumise direktiivi kohaldamise kohta. Nimetatud aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Romade integratsioon

5. aprillil 2011 esitas komisjon romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku (IP/11/400, MEMO/11/216). Nimetatud ELi raamistik aitab suunata riiklikku romasid käsitlevat poliitikat ja koondada ELi tasandi vahendeid integratsiooni toetamiseks. Raamistik keskendub neljale sambale: juurdepääs haridusele, töökohtadele, tervishoiule ja eluasemele. Liikmesriigid peaksid määrama kindlaks riiklikud romade integratsiooni eesmärgid, mis peegeldavad roma elanikkonna suurust ja riikliku integratsioonipoliitika hetkeseisu. Riiklikke jõupingutusi toetatakse ELi rahaliste vahendite ja tugeva õigusliku raamistikuga, mis reguleerib diskrimineerimise vastast võitlust. ELi raamistiku vastuvõtmisel sõnas asepresident Viviane Reding: „Kõige olulisem on minu jaoks liikmesriikide abi selle tagamisel, et kõik roma lapsed lõpetaksid vähemalt põhikooli.”

Viimaste aastate jooksul on komisjon jätkanud tihedat koostööd liikmesriikidega, et lihtsustada struktuurifondide – eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kasutamist romade kaasamise toetamiseks. Toimunud on kahepoolsed seminarid Ungaris, Bulgaarias, Slovakkias ja Rumeenias, kus on vahetatud häid tavasid ja eksperdiarvamusi edukate Euroopa Sotsiaalfondi projektide kohta.

24. juunil 2011 kiitis Euroopa Ülemkogu Euroopa Komisjoni romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku heaks (IP/11/789). Kõigil 27 liikmesriigil on nüüd romasid käsitleva riikliku integratsioonistrateegia komisjonile esitamiseks aega 2011. aasta lõpuni. Komisjon koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga hindab kõnealuseid kavasid ja annab tagasidet järgmisel kevadel.

Sel suvel pärjati projekt „Colorful but Colorblind” – Euroopa Liidu kaasrahastatud projekt, mille eesmärk on filmide abil muuta romadest väljakujunenud stereotüüpe – Ameerika Ühendriikides asuva Society of Professional Journalists auhinnaga (vt IP/11/978).

Täiendav teave:

Õigusküsimuste peadirektoraadi uudisnurk:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

Kontaktisikud:

Matthew Newman (+32 2 296 24 06)

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site