Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/11/96

Brüssel, 27. jaanuar 2011

Komisjon käivitab kaugeleulatuvate sihtidega programmi ühtse teenusteturu tugevdamiseks

Teenused moodustavad praegu küll kaks kolmandikku ELi SKPst ja tööhõivest, kuid samas üksnes viiendiku ELi sisekaubandusest. Vaid ligikaudu 8% Euroopa VKEdest tegutseb tänase seisuga teistes liikmesriikides. Vähene dünaamika kitsendab aga tarbijate valikuvõimalusi ning pärsib väikeste ja uuendusmeelsete ettevõtete kasvu, tegevuse arendamist ja konkurentsivõime kasvu. Et ühtse teenusteturu potentsiaal leiaks aastaks 2012 täiel määral rakenduse, kiitis Euroopa Komisjon täna heaks rea sihtotstarbelisi meetmeid seni veel püsivate probleemide lahendamiseks. Ka teenuste direktiivil on sama eesmärk: kõrvaldada ühtsel turul teenustega kauplemise teelt põhjendamatud ja koormavad takistused. Aasta pärast direktiivi rakendamise tähtaega on komisjon ja liikmesriigid lõpule jõudnud ka direktiivi tegeliku toimimise hindamisega. Selle nn vastastikuse hindamise tulemustest võib järeldada, et kuigi saavutatud on palju, on ühtsel teenusteturul siiski veel arenguruumi.

Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier ütles: „Praegusel kriisiajal tuleks tähelepanu pöörata nende täiendavate võimaluste ärakasutamisele, mida pakub majanduskasvu turgutamiseks terviklikum ühtne teenusteturg. See aitaks ettevõtetel kasvada, teha uuendusi ja luua rohkem töökohti Samuti pakuks see paremaid ja konkurentsivõimelisemaid teenuseid nii ELi tarbijatele kui ka ettevõtetele.”

Meetmed ELi teenusteturu tugevdamiseks

Teenuste direktiiv oli oluline edusamm, kuid ELi teenusteturu tõhusama toimimise nimel tuleb veel vaeva näha. 27. oktoobril 2010 vastu võetud teatises „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” (IP/10/1390) on tõdetud, et hästi toimivast teenusteturust tõuseks hinnanguliselt tulu 60–140 miljardit eurot ning see kasvataks SKPd 0,6–1,5%. Teenused moodustavad praegu küll kaks kolmandikku ELi SKPst ja tööhõivest, kuid samas üksnes ühe viiendiku ELi sisesest kaubandusest. Vaid ligikaudu 8% Euroopa VKEdest tegutseb tänase seisuga teistes liikmesriikides. Vähene dünaamika kitsendab tarbijate valikuvõimalusi ning pärsib väikeste ja uuendusmeelsete ettevõtete tegevuse arendamist ja kasvu.

Olukorra lahendamiseks on komisjon kavandanud järgmised meetmed:

  • Tagada ühtse turu reaalne toimimine: 2011. ja 2012. aastal viib komisjon läbi ühtse teenusteturu nö toimekontrolli selle kasutaja seisukohast (nt Rootsi arhitekt, kes projekteerib maja Itaalias, või Soome kodanik, kes kasutab Tšehhi raamatupidaja teenuseid). Toimekontrolli käigus tuleb lisaks teenuste direktiivile arvesse võtta ka kõiki teisi ELis teenuste suhtes kehtivaid nõudeid ning hinnata erinevate nõuete vastastikust toimet. Selle abil selgitataks välja konkreetsed praktilised probleemid, mis ühtse teenusteturu toimimist takistavad, ning erinevate nõuete koostoimest tulenev võimalik soovimatu mõju. Komisjon on juba tähelepanu juhtinud vajadusele tegeleda teenuseosutajate õigusliku vormi suhtes mõnes riigis kehtestatud piirangutega (nt keeld osutada sellise oskustöö nagu puusepatöö teenuseid piiratud vastutusega äriühinguna) ning ettevõtte kapitaliosalusele seatud piirangutega (nt maksunõustaja kvalifikatsiooni omamine maksunõustamisteenust pakkuva ettevõtte aktsionäriks saamise tingimusena).

  • Kõrvaldada tõkked piiriüleste teenuste osutamise teelt: Vastastikune hindamine tõi esile raskused piiriüleste teenuste osutamisel, kui teenuse osutaja ei ole asutatud riigis, kus teenust osutatakse. Komisjon jälgib sellega seoses tähelepanelikult teenuste direktiivi mõju. Esimene eduaruanne avaldatakse 2011. aasta lõpuks ja järgmised aruanded edaspidi igal aastal. Vältida tuleb ka teenustele uute seadusandlike tõkete loomist liikmesriikide õigusaktides. Tõkete tekkimise põhjus võib olla ettevõtete asutamiskohaga seotud nõuete läbivaatamine liikmesriikides. Komisjon jälgib tähelepanelikult edasisi arenguid selles küsimuses.

  • Tagada teenuste direktiivi tõhus rakendamine ja põhjalik kohaldamine: Komisjon astub kahepoolsesse dialoogi mitmete liikmesriikidega, kus on ilmseid probleeme direktiivi rakendamisega. 2011. aastal koostab komisjon ka esimese hinnangu direktiivi rakendamise mõju kohta majandusele ja teenusteturu toimimisele.

Taustteave

Teenuste direktiiv on ELi õigusakt, mille jõustamise eesmärk oli kõrvaldada põhjendamatud ja koormavad takistused teenuste osutamisel kogu ELi ulatuses. Teenuste arvele langeb ligikaudu 66% ELi SKPst. Teenuste direktiiv on horisontaalne õigusakt, millega reguleeritakse väga erinevaid teenuseid, mis moodustavad umbes 40% ELi SKPst ja tööhõivest. Liikmesriikidele esitati direktiivis nõue, et nad lihtsustaksid haldusmenetlused ja looksid ühtsed kontaktpunktid 2009. aasta lõpuks. See aitaks ettevõtjatel üle minna elektroonilisele asjaajamisele ja niisiis hõlbustaks seda. Edenemise jälgimiseks ja veel esinevate puudujääkide kindlakstegemiseks nähti direktiiviga ette vastastikune hindamine, mis toimus 2010. aastal. Sellise innovaatilise ja tõenditel põhineva vastastikuse eksperdihinnangu andmise käigus said liikmesriigid ja komisjon ülevaate teenuste direktiivi rakendamise peamistest tulemustest.

Komisjoni üks põhiprioriteete on dünaamiline ELi teenustesektor. Teenused on ELi majanduse mootor ja kümnest uuest töökohast luuakse laias laastus üheksa just selles sektoris. Komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi kohaselt (vt IP/11/22) suudab aga EL oma 2020. aastani ulatuvad eesmärgid jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks täita vaid sel juhul, kui esikohale seatakse ärikeskkonna parandamiseks vajalikud kiireloomulised struktuurireformid teenuste ja toodete turul.

Vt ka MEMO/11/49.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/internal_market/services/services-dir/implementation_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website