Navigation path

Left navigation

Additional tools

Eurobaromeetri standarduuring 2011. aasta kevadel: eurooplaste usk majandusse suureneb

European Commission - IP/11/946   04/08/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon – pressiteade

Eurobaromeetri standarduuring 2011. aasta kevadel: eurooplaste usk majandusse suureneb

Brüssel, 4. august 2011 – Eurooplased on üha optimistlikumad majanduslike väljavaadete suhtes: järjest enam inimesi on seisukohal, et kõige hullem kriis on möödas. Sellised tulemused selgusid 2011. aasta kevade Eurobaromeetri uuringust – iga poole aasta tagant Euroopa Liidu korraldatavast arvamusküsitlusest. 43% eurooplastest on seisukohal, et kriisi mõju tööturule on oma haripunkti juba saavutanud (vt lisa). See on üks protsendipunkt rohkem kui 2010. aasta sügisel korraldatud uuringus (MEMO/11/16) ja 15 protsendipunkti rohkem kui 2009. aasta kevadel korraldatud uuringus. Samuti soovivad eurooplased, et kriisist ülesaamiseks ja tulevikus võimalike probleemide vältimiseks võetakse meetmeid ELi tasandil ja tehakse tihedamat üleeuroopalist koostööd. Peaaegu kaheksa eurooplast kümnest arvab, et majanduspoliitika parem koordineerimine liikmesriikide vahel oleks tõhus vahend majandusliku olukorra parandamiseks.

Eurobaromeetri uuring näitab, et Euroopa on kriisist pikkamööda toibumas. Inimesed usuvad, et EL võtab kriisi vastu tõhusaid meetmeid ja et me oleme majanduslangusest üle saamas,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding. „Samuti selgus uuringust, et enamik küsitletutest usub, et EL liigub õiges suunas. Nad ootavad, et ELi institutsioonid ja liikmesriikide valitsused jätkaksid tegelemist meie kõigi ühise ülesandega tagada jätkusuutlik majanduskasv ja luua töökohti. Kui me kõik tegutseme vastutustundlikult, väljub Euroopa kriisist tugevamana, kui ta oli enne kriisi.”

Hoolimata üldisest positiivsest suhtumisest võib riikides, kus majanduslangus ei ole veel möödas ja tööpuudus suureneb, kohata teatavat skeptitsismi. Optimistlikumate ja pessimistlikumate riikide vahel esineb erinevusi. Enamik liikmesriike, eelkõige Taani (68%), Eesti (64%) ja Austria (62%), usuvad, et majanduskriisi mõju tööturule enam ei suurene. Ikka veel kriisi tõttu kannatavates riikides, nagu Portugal (80%) ja Kreeka (78%), levib aga vastupidine arvamus.

Eurooplased toetavad ideed „töötades koos oleme tugevamad” (vt lisa): 79% (+2 protsendipunkti võrreldes 2010. aasta sügisega) toetab „majanduspoliitika suuremat koordineerimist kõikide ELi liikmesriikide vahel”; 78% (+3 protsendipunkti) toetab „ELi põhjalikumat järelevalvet, kui liikmesriikide raha kasutatakse pankade ja finantseerimisasutuste päästmiseks”; 78% (+3 protsendipunkti) on seisukohal, et „paremaid tulemusi saaks saavutada siis, kui euroala riigid koordineeriksid paremini oma majandus- ja rahanduspoliitikat”; 77% (+2 protsendipunkti) toetab „ELi põhjalikumat järelevalvet suurte finantskontsernide tegevuse üle” ning 73% (+2 protsendipunkti) arvab, et „kasu oleks sellest, kui ELil oleks võimalik finantsteenuste reguleerimise küsimuses rohkem kaasa rääkida”.

Kodanike arvates on ELil kõige olulisem roll majanduskriisi tagajärgedest ülesaamisel (vt lisa). EL on esimesel kohal (22%, -1 protsendipunkt), talle järgnevad liikmesriikide valitsused (20%, muutumatu). G 20 (14%, -2 protsendipunkti) on langenud neljandaks, kolmandaks on tõusnud Rahvusvaheline Valuutafond (15%, muutumatu). Ameerika Ühendriigid (7%, +1 protsendipunkt) jäävad kolmandat korda järjest pärast 2010. aasta kevadel toimunud eurobaromeetri uuringut rahvusvaheliste organisatsioonide selja taha.

Avalikkus toetab Euroopa 2020. aasta strateegiat

Euroopa 2020. aasta strateegias on nimetatud rida algatusi majanduskasvu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks (vt IP/10/225) ning eurooplased peavad kõiki seitset algatust tähtsaks (vt lisa). Suurim toetus oli „vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavate inimeste abistamisele ning neile võimaluse andmisele aktiivseks osalemiseks ühiskonnas” (79%, +3 protsendipunkti); „tööturu moderniseerimisele, et tõsta tööhõive taset” (79%, +3 protsendipunkti) ning „sellise majanduse toetamisele, mis kasutaks vähem loodusvarasid ja paiskaks õhku vähem kasvuhoonegaase” (76%, +3 protsendipunkti). Samuti usub enamik eurooplasi, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid – innovatsiooni edendamine ja konkurentsivõime suurendamine – on realistlikud ja saavutatavad.

Enamik eurooplasi on tuleviku suhtes optimistlikud ja väidavad, et Euroopa 2020. aasta strateegia annab ELile õiged sihid (46%, muutumatu). Nad on seisukohal, et „EL liigub õiges suunas, et kriisist väljuda ja lahendada kogu maailma ees seisvaid uusi probleeme”. Seda seisukohta jagab 46% või rohkem elanikest 21 liikmesriigis.

Taust

2011. aasta kevadine Eurobaromeetri uuring korraldati suulise küsitlusena 6.–26. maini 2011. Kokku küsitleti 27 liikmesriigis ja kandidaatriikides 31 769 inimest.

Lisateave:

2011. aasta kevadise Eurobaromeetri uuringu esialgsed tulemused on kättesaadavad järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb/eb75/eb75_en.htm

Euroopa Komisjoni 2011. aasta riigipõhiste soovituste üksikasju vt IP/11/685.

LISA

1. Suureneb positiivne suhtumine – kriisi haripunkt on möödas

2. Eurooplased toetavad üha enam ideed „töötades koos oleme tugevamad”

3. ELil on parimad võimalused tõhusalt tegutseda võitluses kriisi mõjuga

4. Toetus Euroopa 2020. aasta strateegia algatustele

5. ELil on parimad võimalused tõhusalt tegutseda võitluses kriisi mõjuga

6. Toetus Euroopa 2020. aasta strateegia algatustele

Kontaktisikud:

Matthew Newman (+32 2 296 24 06)

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website