Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Komisjon soovib muuta Euroopa panku tugevamaks ja vastutustundlikumaks

Brüssel, 20. juuli 2011 – Pangad on olnud maailma majandust 2008. aastal tabanud finantskriisi keskmes1. Kogemusest on õpitud ning varasemad vead ei tohiks korduda. Seepärast esitaski Euroopa Komisjon täna ettepanekud 8000 Euroopas tegutseva panga käitumise muutmiseks. Ettepaneku üldeesmärk on tugevdada ELi pangandussektori vastupanuvõimet, tagades samas, et pangad jätkavad majandustegevuse ja -kasvu rahastamist. Komisjoni ettepanekutel on kolm konkreetset eesmärki.

1. Ettepanekus nõutakse, et pangad omaksid rohkem ja kvaliteetsemaid omavahendeid, et tulevaste kriisidega ise toime tulla. Kriisi puhkedes olid asutuste omavahendid ebapiisavad nii koguselt kui ka kvaliteedilt ning seetõttu pidid riikide ametiasutused andma enneolematus ulatuses abi. Oma ettepanekuga võtab komisjon Euroopas üle G20 tasandil kokkulepitud rahvusvahelised standardid pankade omavahendite kohta (üldtuntud Basel III kokkuleppena). Euroopal saab selles vallas olema juhtiv roll, kohaldades neid eeskirju üle 8000 panga suhtes, kelle valduses on 53% maailma varadest.

2. Komisjon soovib ka kasutusele võtta uue juhtimisraamistiku, millega antakse järelevalveasutustele uued volitused pankade tähelepanelikumaks jälgimiseks ning võimalike sanktsioonide kehtestamiseks riskide tuvastamisel, näiteks vähendada krediiti olukorras, mis näib viivat mulli tekkimiseni.

3. Komisjon teeb ettepaneku töötada panganduse reguleerimise vallas välja ühtsete eeskirjade kogumik, koondades kõik kõnealuses valdkonnas kohaldatavad õigusaktid. See parandab nii läbipaistvust kui ka jõustamist. Siseturuvolinik Michel Barnier sõnas: Finantskriis mõjutab Euroopa peresid ja ettevõtjaid rängalt. Me ei tohi lasta sellisel kriisil uuesti tekkida ega lubada mõne finantsjuhtimises osaleja tegevusel ohustada meie heaolu. Seepärast olemegi täna esitanud ettepanekud enam kui 8000 Euroopas tegutseva panga tugevdamiseks. Pangandussektor peab riskide võtmisel omama rohkem ja kvaliteetsemaid omavahendeid. See on äärmiselt oluline edasiminek, et kriisist õppust võtta ja kehtestada uus riskistrateegia. Mul on hea meel, et Euroopal on jätkuvalt juhtroll, võttes G20 kohustused üle esimesena maailmas. Üksnes siis, kui kõik eeskirjad on kehtestatud, saame öelda, et oleme kriisist korralikult õppust võtnud”.

Taust

Ettepanekul on kaks osa: direktiiv, millega reguleeritakse juurdepääsu hoiuste vastuvõtmisele ning määrus, millega reguleeritakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegutsemist. Mõlemad õigusaktid moodustavad ühtse paketi ja neid tuleks vaadelda koos. Ettepanekuga on kaasas mõjuhinnang, millest nähtub, et reform vähendab märkimisväärselt süsteemse pangandusekriisi tõenäosust.

1. Määrus hõlmab krediidiasutuste ja investeerimisühingute üksikasjalikke usaldatavusnõudeid järgmistes valdkondades:

  • omavahendid: komisjoni ettepanekuga suurendatakse pankade kohustuslikke omavahendeid ja parandatakse nende kvaliteeti. Samuti ühtlustatakse sellega omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi, et määrata regulatiivsetel eesmärkidel kindlaks regulatiivse kapitali mõistlik maht;

  • likviidsus: finantseerimisasutuste likviidsusriskiprofiili lühiajalise vastupanuvõime parandamiseks paneb komisjon ette võtta kasutusele likviidsusmäära, mille täpsed komponendid ja kohandamine määratakse kindlaks 2015. aastal, pärast vaatlus- ja läbivaatusperioodi;

  • finantsvõimenduse määr: selleks et piirata krediidiasutuste ja investeerimisühingute bilansis finantsvõimenduse liigset kuhjumist, paneb komisjon ka ette järelevalve teostamise finantsvõimenduse määra üle. Finantsvõimenduse määra mõju järgitakse hoolega, enne kui tuleb kõne alla selle siduvaks nõudeks muutmine 1. jaanuaril 2018;

  • vastaspoolega seotud krediidirisk: kooskõlas komisjoni poliitikaga, mis on suunatud börsivälistele tuletisinstrumentidele (IP/10/1125), viiakse sisse muudatusi, millega julgustatakse panku kliirima börsiväliseid tuletisinstrumente kesksete vastaspoolte kaudu;

  • ühtsete eeskirjade kogumik: finantskriis tõi esile ohud, mis seonduvad erinevate riiklike eeskirjadega. Ühtne turg vajab ühtsete eeskirjade kogumikku. Määrus on vahetult kohaldatav ning puudub riiklikku õigusse ülevõtmise vajadus, kõrvaldades seega erinevuste ühe võimaliku allika. Määrusega kehtestatakse ka ühtsed kapitalieeskirjad.

2. Uus direktiiv hõlmab kehtiva kapitalinõuete direktiivi valdkondi, kus ELi sätted on vaja riiklikku õigusse üle võtta iga liikmesriigi oludega kõige paremini sobival viisil. Nendeks küsimusteks on pankade asutamise ja tegevuse eeltingimused, asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamise tingimused ning pädevate asutuste ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhimõtete määratlemine.

Kõnealuse direktiivi uued elemendid on järgmised:

  • tõhustatud juhtimine: ettepanekuga tugevdatakse üldjuhtimiskorra ja üldjuhtimisprotsesside nõudeid ning kehtestatakse uued eeskirjad, mis on suunatud nõukogupoolse riskijärelevalve tulemuslikkuse suurendamisele, riskijuhtimisfunktsiooni staatuse parandamisele ning riskijuhtimise tulemusliku järelevalve tagamisele järelevalveasutuste poolt;

  • sanktsioonid: ettepanekuga tagatakse, et kui asutused rikuvad ELi nõudeid, saavad kõik järelevalveasutused kohaldada tõeliselt hoiatavaid, kuid ka tõhusaid ja proportsionaalseid sanktsioone, näiteks haldustrahve kuni 10% ulatuses asutuse aastakäibest või ajutisi keelde asutuse juhtorgani liikmete suhtes;

  • kapitalipuhvrid: ettepanekuga kehtestatakse kaks kapitalipuhvrit lisaks miinimumkapitali nõuetele: kõigi Euroopa pankade puhul ühesugune kapitali säilitamise puhver ning liikmesriigi tasandil kindlaksmääratav vastutsükliline kapitalipuhver;

  • põhjalik järelevalve: komisjon teeb ettepaneku muuta järelevalvekorda rangemaks ja nõuda, et iga sellise asutuse jaoks, kelle üle järelevalvet teostatakse, koostataks igal aastal riskijuhtimisest lähtudes järelevalveprogramm, et teostataks rohkem ja süsteemsemaid kohapealseid kontrolle, et standardid oleksid rangemad ning järelevalvehindamised põhjalikumad ja rohkem tulevikku suunatud.

Lõpetuseks püütakse ettepanekuga võimalikult suurel määral vähendada krediidiasutuste tuginemist välisreitingutele: a) nõudes, et kõik pankade investeerimisotsused ei põhineks üksnes reitingutel vaid ka nende endi asutusesisesel krediidihinnangul ning b) nõudes, et pangad, kellel on asjaomases portfellis märkimisväärne hulk riskipositsioone, töötaksid kõnealuse portfelliga seoses välja sisereitingud, selmet tugineda oma kapitalinõuete arvutustes välisreitingutele.

Tänase ettepanekuga asendatakse endised kapitalinõuete direktiivid (2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ) uue määruse ja direktiiviga; see on järjekordne suur samm turvalisema ja usaldusväärsema Euroopa finantssüsteemi loomise suunas.

Täiendav taustteave

Pangandussektori stabiilsuse taastamiseks ning reaalmajandusse suunatud krediidivoo tagamiseks võtsid EL ja selle liikmesriigid vastu suure hulga enneolematuid meetmeid, millega seonduvad kulud jäävad lõpuks maksumaksjate kanda. Sellega seoses on Euroopa Komisjon kiitnud heaks umbes 4,1 triljoni euro ulatuses riigiabimeetmeid finantseerimisasutustele, millest enam kui 2 triljonit eurot kasutati otstarbekalt 2008. ja 2009. aastal.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/internal_market/bank/regcapital/index_en.htm

MEMO/11/527

Kontaktisikud:

Olivier Bailly (+32 2 296 81 17)

Chantal Hughes (+32 2 299 44 50)

Catherine Bunyan (+32 2 299 65 12)

1 :

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul ulatuvad ajavahemikul 2007–2010 Euroopa pankade poolt kriisiga seoses kantud kahjud 1 triljoni euroni, moodustades 8% ELi SKP-st.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site