Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

euroopa komisjon – pressiteade

Euroopa komisjon – tulevikku vaatav kalanduspoliitika

Brüssel, 13. juuli 2011. ELi ühise kalanduspoliitika põhjaliku reformimise ettepanekutes on Euroopa Komisjon võtnud suuna põhjalikele muutustele Euroopa kalanduse haldamises. Asjakohaste kavadega tagatakse paremad elutingimused kalavarudele ja tulevane elatis kaluritele, tehes samal ajal lõpu ülepüügile ja kalavarude hävimisele. Reformiga võetakse kasutusele detsentraliseeritud lähenemisviis kalanduse teaduspõhisele haldamisele piirkondade ja merede kaupa, samuti paremad juhtimisstandardid ELis ja rahvusvahelisel tasandil säästva kalapüügi kokkulepete abil.

Neid ettepanekuid esitades ütles merenduse ja kalanduse volinik Maria Damanaki: „Nüüd on vaja tegutseda, et taastada kõigi meie kalavarude elujõuline seisukord, nii et kala jätkuks praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Ainult sellise eeltingimuse täitmise korral on kaluritel võimalik jätkata püüki ja saada oma töö eest korralikku palka.”

Ta jätkas: „See tähendab, et me peame iga kalavaru targalt majandama: püüdma nii palju kui võimalik, kuid samal ajal tulevikku silmas pidades vaatama, et see varu säiliks terve ja tootlikuna. Selline tegutsemine suurendab meie saake, tervendab elukeskkonda ja tagab mereandidega varustatuse. Kui meil õnnestub see reform ellu viia, muutub kalurite ja rannikuäärsete kogukondade elu pikkamööda paremaks. Ja siis on kõigil eurooplastel suurem valik nii looduslikku kui ka kalakasvanduses toodetud värsket kala.”

Tänaste ettepanekute põhipunktid on säästvus ja pikaajalised lahendused, mille raames rõhutatakse järgmisi punkte.

  • 2015. aastaks tuleb saavutada kõigi kalavarude jätkusuutlik tase. See ülesanne on kooskõlas ELi võetud rahvusvaheliste kohustustega.

  • Kõigis kalanduspiirkondades võetakse vastu ökosüsteemil põhinev lähenemisviis koos pikaajaliste majandamiskavadega, mis põhinevad parimatel teaduslikel nõuannetel.

  • Tehakse lõpp toidu raiskamisele ja majanduskadudele, mida põhjustab soovimatult püütud kala merre tagasi viskamine. Kaluritele pannakse kohustus tuua kaldale kogu püütud saak.

  • Ettepanekud hõlmavad ka selgemaid eesmärke ja ajakava ülepüügi likvideerimiseks, turupõhiseid lähenemisviise, nagu individuaalsed kaubeldavad püügiosakud, väikesemahulist kalapüüki toetavaid meetmeid, täiustatud andmekogumist ja strateegiat säästva vesiviljeluse edendamiseks Euroopas.

  • Tarbijatel on võimalik saada paremat teavet ostetavate toodete kvaliteedi ja säästualase teabe kohta.

  • Üldised poliitilised põhimõtted ja eesmärgid määratakse pannakse paika Brüsselis, samas peavad liikmesriigid ise otsustama, millised on neile kõige sobivamad looduskaitsemeetmed, ning neid rakendama. Protsessi lihtsustamisele lisaks soodustab see piirkondlikele ja kohalikele vajadustele vastavate lahenduste leidmist.

  • Kõik püügisektoris osalejad peavad ise vastu võtma majandusliku otsuse laevastiku suuruse kohandamiseks püügivõimalustega. Kalurite organisatsioonid hakkavad mängima suuremat rolli turu varustamise juhtimises ja kalurite tulude suurendamises.

  • Rahalist toetust antakse ainult keskkonnasõbralikele algatustele, mis edendavad arukat ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Range kontrollimehhanism välistab igasuguse rahastamise ebaseadusliku tegevuse või liigse püügivõimsuse korral.

  • EL tegutseb rahvusvahelistes organisatsioonides ja suhetes kolmandate riikidega samamoodi nagu kodus ning edendab häid juhtimistavasid ja merenduse tarka juhtimist kogu ülejäänud maailmas.

Taust

ELi kalandust mõjutavad mitmed omavahel seotud probleemid. Enamik kalavarusid on ülepüütud, kuna kalalaevastik on liiga suur ja liiga tõhus. Saagid vähenevad aasta-aastalt ning rannikuäärsete alade elanikud, kes sageli sõltuvad kalapüügist, näevad oma majanduslikke võimalusi järjest kahanemas. Otsuste tegemisel eelistavad poliitilised juhid sageli pigem lühiajalisi huvisid kui pikaajalist ressursside kaitsmist ning seni on Brüsseli ülalt-alla seadusandlik lähenemisviis andnud kalandussektorile vähe stiimuleid vastutustundlikuks käitumiseks ja ressursside säästvaks kasutamiseks.

2009. aasta aprilli rohelises raamatus analüüsiti praeguse poliitika puudujääke ja algatati avalik arutelu, mis kestis kuni 2010. aasta lõpuni. Huvirühmade panus arutelusse ja nende mitme ürituse järeldused kasutati ära praeguse reformipaketi ettevalmistamisel, mis koosneb järgmistest osadest:

  • seadusandlik ettepanek uue määruse kohta, millega sätestatakse ühise kalanduspoliitika peamised eeskirjad;

  • seadusandlik ettepanek uue turupoliitika kohta;

  • teatis ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta;

  • kõikehõlmav teatis, milles selgitatakse eespool esitatu vahelisi seoseid.

Uus pakett esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks tavalise seadusandliku menetluse (kaasotsustamine) raames. Komisjoni eesmärk on uus õigusraamistik vastu võtta ja jõustada 1. jaanuariks 2013.

Käesoleva aasta lõpus kavatseb komisjon esitada uue rahastamismehhanismi kalandus- ja merenduspoliitika rahastamiseks kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga.

Täiendav teave:

Kontaktisikud:

Oliver Drewes (+32 2 299 24 21)

Lone Mikkelsen (+32 2 296 05 67)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site