Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjoni pressiteade

Andmekaitse: värske uuringu kohaselt jagavad eurooplased andmeid veebis, kuid on jätkuvalt mures turvalisuse pärast

Brüssel, 16. juuni 2011 – Neljast eurooplasest kolm nõustuvad, et isikuandmete avaldamine on igapäevaelu osa, kuid samas muretsevad nad ka selle pärast, kuidas ettevõtjad, sealhulgas otsimootorid ja sotsiaalvõrgustikud, nende teavet kasutavad. Sellised on Euroopa Komisjoni täna avaldatud värske Eurobaromeetri uuringu (mis käsitles suhtumist andmekaitsesse ja elektroonilisse identiteeti) peamised järeldused. Uuringust selgub, et 62% Euroopa Liidu elanikest väljastab vaid minimaalsed nõutavad andmed, et kaitsta oma identiteeti, kuid 75% soovib võimalust isikuandmeid võrgus soovi korral kustutada – nii-öelda õigust olla unustatud. Samuti toetatakse igati ELi meetmeid; 90% soovib, et kogu Euroopas kehtiksid samad andmekaitse õigused.

„Suurem osa inimesi on harjunud isikuandmeid välja andma internetis ostes või sotsiaalvõrgustikke kasutades. Kuid samapalju valmistab neile muret see, kuidas neid andmeid kasutatakse, samuti ei tunta end alati olukorra peremehena,” sõnas komisjoni asepresident, ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Sel põhjusel soovin ma andmekaitse-eeskirju ajakohastades selge sõnaga rõhutada, et inimesed saavad õiguse, mitte ainult „võimaluse” oma nõusolek andmete töötlemiseks tagasi võtta.”

Euroopa Komisjoni asepresident, digitaalarengu volinik Neelie Kroes ütles: „Paljud inimesed ei ole varmad tegema internetis sisseoste, sest nad on mures turvalisuse pärast. See pärsib Euroopa digitaalse ühtse turu arengut ja takistab majanduse elavdamist. Samuti tuntakse tõeliselt muret oma identiteedi turvalisuse tagamise pärast võrgus; seda küsimust käsitletakse peagi esitatavas õigusakti ettepanekus.”

Uuringu tulemused avaldatakse ajal, mil komisjon valmistub reformima ELi andmekaitse-eeskirju (vt IP/10/1462 ja SPEECH/11/183). Selle eesmärk on kaitsta üksikisikute andmeid kõikides poliitikavaldkondades, sealhulgas korrakaitses, vähendades samas ettevõtjate halduskoormust ja tagades andmete vaba liikumise ELis. Komisjon kavatseb esitada konkreetsed ettepanekud enne aasta lõppu.

Uuring näitab, et 60% internetti kasutavatest eurooplastest (40% kõigist ELi kodanikest) sooritavad internetis ostu- või müügitehinguid ja kasutavad sotsiaalvõrgustikke. Nimetatud saitidel avaldatakse isiklikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid (ligikaudu 90%), sotsiaalseid andmeid (ligikaudu 50%) ja tundlikke andmeid (ligikaudu 10%). 70% tunneb muret selle pärast, kuidas ettevõtjad neid andmeid kasutavad, ja leiavad, et neil on oma andmete üle vaid osaline kontroll, kui sedagi. 74% soovib anda oma konkreetse nõusoleku enne neid käsitlevate andmete kogumist ja töötlemist internetis.

ELi andmekaitse-eeskirjade keskne põhimõte on see, et kasutajad peavad andma oma nõusoleku enne neid käsitlevate andmete kasutamist. Nimetatud teavet ei saa seejärel edastada ilma kasutaja nõusolekuta ja ettevõtjad ei saa andmeid kasutada muudel eesmärkidel kui need, milles kokku lepiti.

Inimeste sagedasemad hirmud seonduvad pettusega internetis ostes (seda mainis 55% vastanutest), teabe kasutamisega sotsiaalvõrgustikes ilma nende teadmata (44%) ja andmete jagamisega ettevõtjate vahel ilma sellekohase nõusolekuta (43%).

Isikuandmete kaitse osas usaldavad inimesed rohkem riigiasutusi: näiteks haiglaid (78%), valitsusi (70%) ja ELi institutsioone (55%); vähem eraettevõtjaid, nagu näiteks poed (39%), internetiühenduse pakkujad (32%) ja võrguteenused (22%).

42% kasutab olemasolevaid vahendeid ja strateegiaid soovimatute e-kirjade piiramiseks ning 23% muudavad oma brauseri turvaseadistusi. See tähendab, et suure tõenäosusega ei hoolitse inimesed korralikult oma isikuandmete eest võrgus, kui puuduvad lihtsad vahendid või nende kasutamine on keerukas.

58% internetikasutajatest loeb isikuandmete kaitse põhimõtteid võrgus, kuid mitte kõik kasutajad ei mõista neid. Kokku 62% kasutajatest kas ei mõista, ei loe, ei suuda leida või ignoreerivad selliseid põhimõtteid. Kui kasutajad neid aga loevad, on nad oma teabega ettevaatlikumad. Andmekaitsereformi üks põhilisi eesmärke on eeskirjade tugevdamine selliselt, et teenusepakkujad suurendaksid teenuse toimimise läbipaistvust (milliseid andmeid kogutakse ja töödeldakse, millistel eesmärkidel, kus ja kuidas neid salvestatakse) ning tagaksid sobivad turbemeetmed.

Samuti ilmnes uuringust märkimisväärne põlvkondadevaheline erinevus suhtumises isikuandmete jagamisse: noored suhtuvad andmete avaldamisse leebemalt, samas kui vanemad tunnevad tõenäolisemalt muret turvalisuse pärast.

Taust

4. novembril 2010 esitas komisjon ELi andmekaitse eeskirjade tugevdamise strateegia (IP/10/1462 ja MEMO/10/542). Selle eesmärk on kaitsta üksikisikute andmeid kõikides poliitikavaldkondades, sealhulgas korrakaitses, vähendades samas ettevõtjate halduskoormust ja tagades andmete vaba liikumise ELis. Komisjon kasutab nimetatud poliitika läbivaatamist ja avaliku arutelu tulemusi ELi 1995. aasta andmekaitsedirektiivi andmekaitsedirektiivi (95/46/EÜ) muutmiseks.

ELi andmekaitse-eeskirjade eesmärk on kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust andmete kaitsele ning andmete takistusteta liikumist. Üldist andmekaitsedirektiivi on täiendatud muude õigusaktidega, nagu eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv kommunikatsioonisektoris. Samuti on kehtestatud isikuandmete kaitse erieeskirjad politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö puhul (raamotsus 2008/977/JHA).

Õigust isikuandmete kaitsele on selgesõnaliselt tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8 ja Lissaboni lepingus. Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud andmekaitse-eeskirjade õiguslik alus kõigi tegevuste puhul, mis jäävad artikli 16 kohaselt ELi õiguse kohaldamisalasse.

Andmekaitset ja elektroonilist identiteeti käsitleva Eurobaromeetri uuringu tellisid komisjoni infoühiskonna ja meedia ning õiguse direktoraadid ja selle Teadusuuringute Ühiskeskus ning uuringut koordineeris teabevahetuse direktoraat.

Lisateave

Euroopa Liidu andmekaitset ja elektroonilist identiteeti käsitlev Eurobaromeetri uuring:

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb_special_359_340_en.htm#359

Õigusküsimuste peadirektoraadi uudisnurk:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

Asepresidendi ja ELi õigusvoliniku Viviane Redingi koduleht:

http://ec.europa.eu/reding

Digitaalarengu tegevuskava veebisait:

http://ec.europa.eu/information_society/digital-agenda/index_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja digitaalarengu voliniku Neeli Kroesi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/kroes/

Neelie Kroes Twitteris:

http://twitter.com/neeliekroeseu

Kontaktisikud:

Matthew Newman (+32 2 296 24 06)

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website