Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon tahab tagada kahtlusalustele õiguse kaitsjale ning õiguse teatada kinnipidamisest lähedasele

European Commission - IP/11/689   08/06/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjon tahab tagada kahtlusalustele õiguse kaitsjale ning õiguse teatada kinnipidamisest lähedasele

Brüssel, 8. juuni 2011 – 22aastane noormees sõitis välismaale jalgpallimatši vaatama. Pärast mängu läks ta sõpradega baari. Puhkes märul ja noormees peeti kinni. Politsei kuulas teda üle mitu tundi, ilma et kaitsja oleks kohal olnud. Euroopa Komisjoni täna tehtud ettepaneku kohaselt peaks kõigile kahtlusalustele (hoolimata nende asukohast Euroopa Liidus) olema tagatud õigus kaitsjale – alates isiku kinnipidamisest politsei poolt kuni menetluse lõppemiseni. Kahtlusalustel peaks olema ka võimalus rääkida oma pereliikmete või tööandjaga, et teavitada neid kinnipidamisest. Kui kahtlusalused on kinni peetud väljaspool oma kodumaad, peaks neil olema võimalus saada ühendust oma riigi konsulaadiga.

Õiglase kohtuliku arutamise õigus on oluline, et tagada kodanike usaldus kohtusüsteemi vastu,” ütles ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Kodanikele (olenemata nende asukohast Euroopa Liidus) tuleb pärast kinnipidamist tagada, et nad võivad kaitsjaga nõu pidada. Kui kahtlusaluseid hoitakse kinni väljaspool oma kodumaad, peaks neil olema võimalus saada toetust oma konsulaadilt või saatkonnalt. Tänase meetmega kinnitatakse meie õigussüsteemide vahel valitsevat vastastikust usaldust; tagatakse, et kahtlusaluseid koheldaks samade miinimumstandardite alusel kogu Euroopa Liidus.”

Õigus kaitsjale on oluline selleks, et tõhustada usaldust Euroopa Liidu ühtses õigusruumis, eriti juhul, kui kahtlusalune vahistatakse Euroopa vahistamismäärus (IP/11/454) alusel. Täna tehtud ettepanek, mis käsitleb õigust kaitsjale, on kolmas sellelaadne direktiiv, et tagada õiglase kohtuliku arutamise miinimumõigused kogu Euroopa Liidus. Muud meetmed on õigus kirjalikule ja suulisele tõlkele vt (IP/10/1305 ja MEMO/10/351) ning kriminaalmenetluse käigus teabe saamise õigus (vt IP/10/1652). Kõnealuste meetmete eesmärk on kehtestada selged õigused kogu ELis ning kaitsta inimeste põhiõigusi, mis käsitlevad õiglast kohtulikku arutamist ja kaitseõigust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu liikmed peavad ettepanekud heaks kiitma, enne kui need saavad seaduse jõu.

ELis menetletakse igal aastal rohkem kui 8 miljonit kriminaalasja. Kuriteos kahtlustatava isiku kaitseõigust peetakse üldiselt õiglase kohtuliku arutamise alustalaks. Kuid liikmesriigiti erinevad tingimused, mille alusel kahtlusalused saavad kaitsjaga nõu pidada. Näiteks võib olla, et kuriteos süüdistataval ei ole politseis ülekuulamise ajal võimalik kaitsjaga kohtuda. Riigiti on erinev ka selliste tõendite staatus, mis on kogutud ilma kaitsja kohalolekuta. Euroopa vahistamismääruse alusel vahistatud isikutel ei pruugi praegu vahistamismääruse teinud riigis olla õigust kaitsjale seni, kuni nad on kõnealusele riigile üle antud.

Samalaadseid erinevusi on ka kahtlusaluste selliste õiguste puhul, mille alusel nad saavad sugulastele või tööandjale oma kinnipidamisest teatada. Näiteks ei anta kahtlusalustele sellest õigusest alati teada või nad kuulevad sellest alles menetluse lõppetapis või ei teatata neile kohe, et nende perekonda on teavitatud.

Komisjoni ettepanekuga tagatakse nende õiguste rakendamine järgmiselt:

  • antakse võimalus kasutada kaitsjat millal tahes alates politseis ülekuulamise algetapist kuni kriminaalmenetluse lõpuni välja;

  • kaitseõiguse tõhusaks rakendamiseks võimaldatakse kahtlusalusel kaitsjaga kohtuda piisavalt kaua ja sageli ning tagatakse nende kohtumiste konfidentsiaalsus;

  • kaitsjal võimaldatakse aktiivselt osaleda ülekuulamistel ning kontrollida kinnipidamistingimusi;

  • tehakse kindlaks, kas kahtlusalusel on võimalik suhelda vähemalt ühe pereliikme või tööandjaga, et neile teatada kinnipidamisest;

  • võimaldatakse välismaal kinnipeetud kahtlusalusel võtta ühendust oma riigi saatkonna või konsulaadiga ning saada õigus külastusele;

  • antakse Euroopa vahistamismääruse alusel vahistatud isikutele võimalus saada õigusabi nii vahistamismäärust täitvas kui ka selle teinud riigis.

Taustteave

1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga anti ELile võimalus võtta kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga meetmeid kriminaalõiguse valdkonnas, et tugevdada ELi kodanike õigusi, eriti isikute õigusi kriminaalmenetluses.

Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja kaitseõigus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6. Õigus suhelda kolmanda isikuga on üks olulisi kaitsemeetmeid Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 3 keelatud väärkohtlemise vastu.

Direktiiv, milles käsitletakse õigust kaitsjale ja õigust teatada kinnipidamisest, on kolmas meede paketist, mille eesmärk on kehtestada ELi ühised nõuded kriminaalmenetluses.

2010. aasta oktoobris kiitsid ELi justiitsministrid heaks esimese meetme, millega antakse kahtlusalusele õigus kirjalikule ja suulisele tõlkele (IP/10/1305). 2010. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku teise meetme – õiguste teatis – kohta (IP/10/989). ELi liikmesriikide valitsused kinnitasid meetme 2010. aasta detsembris (IP/10/1652). Praegu peetakse selle meetme üle läbirääkimisi Euroopa Parlamendis, mille liikmed peavad selle lõplikult heaks kiitma, enne kui see saab seaduse jõu.

Lisateave

Õigusküsimuste peadirektoraadi uudisnurk:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm

Kontaktisikud:

Matthew Newman (+32 2 296 24 06)

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website