Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjoni pressiteade

Erasmus: rekordarv tudengeid saab ELi stipendiumi, et õppida või saada koolitust välismaal

Brüssel, 6. juuni 2011 – enam kui 213 000 üliõpilasele anti 2009/2010. õppeaastal välismaal õppimiseks või koolituse saamiseks Erasmuse stipendium. See on uus rekord ja eelmise aastaga võrreldes on stipendiaatide arv suurenenud 7,4%. Erasmus on maailma edukaim üliõpilasvahetusprogramm ja praeguseid suundumusi arvesse võttes saavutab EL oma eesmärgi toetada 3 miljonit Euroopa tudengit alates programmi algatamisest 1987. aastal kuni 2012/2013. aastani. Kolm populaarseimat sihtkohta 2009/2010. aastal olid Hispaania, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Enim tudengeid siirdus välismaale Hispaaniast, järgnesid Prantsusmaa ja Saksamaa. Kõnealusel aastal oli 61% Erasmuse üliõpilastest naissoost. Õppeaastal 2009/2010 investeeris EL Erasmuse programmi 415 miljonit eurot.

„Erasmuse programm on Euroopa Liidu üks suurimaid edulugusid. Värsked andmed kõnelevad enda eest. Erasmus on populaarsem kui kunagi varem ning pean oluliseks eraldada sellele tulevikus rohkem vahendeid. Välismaal õppimine või koolitumine avab ukse enesearengule ja töövõimalustele. Seega on sihiteadlikud investeeringud noortesse põhjendatud,” sõnas Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou.

Kõigist 2009/2010. õppeaastal Erasmuse toetust saanud üliõpilastest veetis 178 000 osa kraadiõppest välismaa ülikoolis või mõnes muus kõrgharidusasutuses. Erasmuse algatuses osales siis 32 riiki (27 liikmesriiki, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra ja Türgi. Šveitsist sai 33. Erasmuse programmiga liitunud riik). Õppesuuna valinud tudengite arv kasvas 5,7% võrreldes 2008/2009. aastaga.

Erasmuse kaudu on tööpraktikat ettevõtetes toetatud alates 2007. aastast ning see on üha populaarsem. 2009/2010. õppeaastal valisid selle suuna 35 000 üliõpilast (kokku üks kuuest). See kujutab endast eelmise aastaga võrreldes 17,3% kasvu.

Üliõpilaste igakuine keskmine Erasmuse stipendium vähenes umbes 7%, langedes 254 euroni. See oli tingitud asjaolust, et toetusesaajaid oli rohkem. Enamikus osalejariikides on Erasmuse stipendiumi taotlejaid tunduvalt rohkem kui stipendiume pakutakse. Euroopa Parlamendi jaoks 2010. aastal läbiviidud uurimusest selgus, et üksnes 24% Erasmuse programmis mitteosalevatest tudengitest ei olnud huvitatud õppeprogrammist välismaal.

Lisaks eraldati 38 000 stipendiumi ülikoolide töötajatele ja õpetajatele, et minna välismaale õpetama või koolitust saama. Eelmise aastaga võrreldes on see arv kasvanud 4% võrra.

Taustteave

Õppealane liikuvus on Euroopa 2020. aasta majanduskasvu ja tööhõive strateegia põhieesmärk ja see mängib keskset rolli komisjoni algatuses „Noorte liikuvus”, mis tugineb Erasmuse edule.

Ligikaudu 10% Euroopa üliõpilastest veedavad praegu osa õpingutest välismaal õppides või koolitudes; neist 4% saavad Erasmuse stipendiumi. Komisjon avaldas eelmisel kuul oma plaanid seoses uue eesmärgiga, mille kohaselt peaks üliõpilaste üldine liikuvus Euroopas tõusma vähemalt 20%-ni.

Hiljutises Eurobaromeetri uuringus (IP/11/567) leiti, et paljude tudengite jaoks on välismaal õppimise või koolitumise takistuseks rahaliste vahendite puudumine. Uuringus järeldati, et 33% välismaale minna soovijatest ei saanud seda endale lubada ning pea kaks kolmandikku (63%) välismaale läinutest olid sunnitud kasutama erasektori sponsorlust või sääste. „See järeldus rõhutab vajadust tugevdada meie liikuvusprogramme, mille kvaliteedi ja hinna suhe on väga hea,” sõnas volinik Vassiliou.

Välismaal õppimine või koolitumine aitab noortel arendada tööandjate poolt hinnatud oskusi alates keeleoskusest ja kultuuridevahelisest teadlikkusest kuni juhiomaduste ja kohanemisvõimeni. Erasmuse üliõpilased näivad hilisemas elus olevat rohkem valmis välismaale tööleminekuks.

Erasmuse programm on aidanud muuta kõrgharidust Euroopas rahvusvahelisemaks ning aidanud parandada kursuste kvaliteeti, võrreldavust ja läbipaistvust.

Möödunud kuul võtsid ELi haridusministrid vastu ühise tegevuskava, mille eesmärk on kõrvaldada õppealase liikuvuse takistused ning edendada liikuvust täiendavate rahastamisvahendite ja õppekavade reformide abil.

Lisateave:

MEMO/11/375

LISAD:

Kõik lisad võib leida aadressilt:

http://ec.europa.eu/education/erasmus/doc920_en.htm

1 lisa: aegrida Erasmuse üliõpilaste liikuvuse kohta elukestva õppe programmi raames ajavahemikul 2007/2008–2009/2010

2 lisa: aegrida Erasmuse raames välismaale siirdunud üliõpilaste kohta ajavahemikul 1987/1988–2009/2010

3 lisa: 2009/2010. õppeaastal Erasmuse raames välismaale läinud üliõpilaste ja välismaalt tulnud üliõpilaste liikuvus (nii õpingud kui ka tööpraktika). Üksikasjalikumat teavet saab Erasmuse veebisaidilt, samuti leiab sealt eraldi statistika õpingute ja tööpraktikaga seonduva liikuvuse kohta.

4 lisa: 2009/2010. õppeaastal Erasmuse raames välismaale läinud ja välismaalt tulnud töötajate liikuvus (nii õpetustöö kui ka töötajate koolitus). Üksikasjalikumat teavet saab Erasmuse veebisaidilt, samuti leiab sealt eraldi statistika õpetustöö ja töötajate koolitusega seonduva liikuvuse kohta.

5. lisa: Erasmuse raames välismaale läinud üliõpilaste osakaal 2009. aastal ülikooli lõpetanutest

6 lisa: 100 haridusasutust, kust siirdub enim inimesi välismaale

Lisateave Erasmuse programmi kohta

Faktid ja arvandmed Erasmuse kohta [brošüür]

Erasmuse statistika

Nõukogu soovitus õppega seotud liikuvuse kohta

Talituste töödokument: uued sihttasemed tööalase konkurentsivõime ja õppurite liikuvuse alal

Kontaktisikud:

Dennis Abbott +32 2 295 92 58

Dina Avraam +32 2 295 96 67


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website